Artikli autor: Madli Leikop
Septembri lõpus said eTwinningu huvilised osa Harno korraldatud veebiseminarist “Tehisintellekt eTwinningu projektides”. Seminari viis läbi Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson. Kuna eTwinningu aasta teema on praegu “Haridus ja innovatsioon: koos eTwinninguga oleme loomingulised” ning augustis Pärnus toimunud eTwinningu suvekoolis käsitleti teemat samuti põhjalikult, oli veebiseminar hea koht räägitu meeldetuletamiseks ja teema kordamiseks. Seminar keskendus küsimusele, kuidas tehisintellekti tööriistad aitaksid kaasa rahvusvahelistele veebipõhistele projektidele.
Igapäevases kasutuses, sh õppetöö puhul kasutatakse terminit AI (artificial intelligence) kui ka TI (tehisintellekt). Tegu on igatahes masina intellektiga ehk masina inimlaadsete võimetega: mõtlemine, õppimine, planeerimine, loovus. Võimekus põhineb andmetel ning masin õpib andmetest. Ülevaatlikult öeldes kõigepealt andmeid kogutakse ja töödeldakse, seejärel masin n-ö õpib (masinõpe), järgneb mudeli treenimine, rakendamine, tagasiside ja täiustamine.
Õpetajad juba kasutavad TI-d
Kui Mari Tõnisson küsis õpetajatelt, mis tehisintellekti keskkondi/rakendusi nad teavad ja on kasutanud, nimetati ennekõike neid, mida me kõik igapäevaselt kasutame: YouTube, Facebook, Google. Need kõik sisaldavad taustal (ilmselt iga päevaga üha rohkem) tehisintellekti. Google Translate, nutikellad, keeleõppe rakendused, klienditeeninduse juturobotid on samuti näide tehisintellekti osalemisest meie igapäevaelus.
Suur valik kiirelt muutuvaid tööriistu
Tehisintellekti spetsiifilisemad tööriistad on aga need, mida võiks kasutada ka eTwinningus: luua tekste ja pilte, teha esitlusi või otsida ideid uute projektide tarvis. Tõnisson sõnas, et arengud on selles vallas nii kiired, et kuu-paari pärast võib juba hulk uusi rakendusi olla saadaval ja hetkel populaarsed unustusse vajuda.
Aga mõned näited ja soovitused tekstiloomeks: ChatGPT, YOUchat, Perplexity, Claude, Merlin, Bing, GBard. Pange tähele, et kõik ei toeta eestikeelset vestlust/tekstiloomet ning enamus vajab tegutsemiseks ka kontot.
Curipod.com pakub väga palju võimalusi ja laseb õpilasel olla aktiivne: tehisintellekti loodut saab täiustada ja parandada, saab lasta esitlusi teha ja koostada tunnikavu. Keskkond toimib ka eesti keeles, aga nõuab tegutsemiseks kontot.
Pildid ja videod on eTwinngu projektide lahutamatu osa. Ka siin saab tehisintellekti oskuslikult rakendada ja õpilane oma arendada väljendus- ja võõrkeeleoskust, sest TI-le tuleb ette anda väga täpne sõnaline kirjeldus. Kasutamiseks on sobivad näiteks Deepdreamgenerator.com või www.craiyon.com. Viimane eesti keeles ei joonista, aga õpetab, kuidas soovi inglise keeles sisestada. Hea on ka see, et kontot ei ole vaja teha. Tuntum on ilmselt ka Canva, kus saab teha tekstist video, pildi, bänneri vm. Tõnisson lisas, et loodud visuaali autoriks tuleb märkida TI.
Viita autorile!
Seminaril käsitleti ka probleemi, kes on tehisintellekti loodu puhul autor. “Autorlusele viitamine jätmine on akadeemiline petturlus. Kui oleme tehisintellekti abi küsinud, peaksime seda ka mainima. Tehisintellekt ei ole aga autor, vaid ta on tööriist. Tulebki viidata tööriistale,” sõnas Tõnisson. Samas kuidas viidata, on üheselt lahendamata, sest kindlad reeglid puuduvad. Nõuanne siiski on – viitamine olgu selge ja arusaadav.
Ideid seinast seina
Seejärel tegid veebiseminaril osalenud väikese ajurünnaku ja pakkusid ideid, kuidas TI-d kasutada eTwinningu projektides. Nii mõnigi vastas oma praktilisele kogemusele toetudes.
Näiteid TI kasutamisest
- Rakendada tehisintellekti projekti ideede ja erinevate etappide genereerimisel. Või luua projektile kava, eesmärgid ja ülesanded.
- TI abil luua lemmikraamatu kohta pilt või korraldada rahvusvaheline virtuaalne näitus.
- Anda tagasisidet ja hindeid tehtud töödele.
- Luua laste/TI koostöös riikide tutvustusi (iga projektipartner oma riigi kohta) ja kontrollida, kas TI on faktid õigesti edastanud.
- Kirjeldada pilte inglise keeles, et luua video.
- Luua laste loovjuttudest video.
- Kasutada ajurünnakutel, kui inimestel saavad ideed otsa.
- Teemakohaste fotode loomisel ja neist koos jutte kirjutada.
- Täiendada õpilaste omaloodud pilte.
- Luua projektile visuaal.
- Arendada õpilaste kirjalikku eneseväljendamist.
Õhku jäi küsimus, kas tehisintellekt võiks valmis teha kogu eTwinningu projekti? Oleks see üldse vajalik või mõttekas? Mari Tõnisson tõi välja, et praegu on eTwinningus 121 rahvusvahelist projekti, kus nii või teisiti kasutatakse tehisintellekti võimalusi või käsitletakse sellega seotud teemasid/probleeme. Näiteks ühe projekti pealkiri on”AI – a blessing or a curse?”
Ka eTwinningu suvekoolis algatati uusi projekte, kus oma roll tehisintellektil, näiteks “Elas kord üks AI” (muinasjutu loomine tehisintellekti kaasabil) või “Uus võõrkeel selgeks nädalaga õpetaja abita” (keeleõppe äppide abil õpivad noored nädala jooksul üht uut võõrkeelt).
Veebiseminari saab täies mahus järele vaadata YouTube’is.
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos koolide või lasteaedade vahelistes õpiprojektides eTwinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.