Haridus- ja Noorteameti eestvedamisel on valmis saanud koolitus õpetajatele “Õpiraam ja AI ehk kuidas kratt enda kasuks tööle panna”, mille maht on 14 akadeemilist tundi, sh 5 akadeemilist tundi iseseisva töö tegemiseks. Koolituse eesmärk on siduda tehisintellekti erinevad lahendused tõhusa õppeprotsessi toetamise raamistikuga ÕPIRAAM ja analüüsida, kuidas oleks mõistlik tehisintellekti erinevaid rakendusi koolitunnis kasutada nii, et nad kõige tõhusamal viisil toetaks õppijate õppimist. Koolituse arendasid välja Harno ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog ja õpetaja Meeri Sild ning Harkujärve Põhikooli õpetaja Heily Epro-Volmer. Arendusmeeskonda juhtis Targalt internetis projekti raames Harno koolituskeskuse projektijuht Kerli Požogina.
Koolituse üks arendajatest, Ingrid Maadvere selgitab: “Koolituse arendus oli hädavajalik, sest erinevates eluvaldkondades, sh hariduses kasutatakse tehisintellekti juba väga hoogsalt, mis on tekitanud nii õppijate kui ka õpetajate hulgas üksjagu praktilisi küsimusi, mis vajavad põhjalikumat arutelu. Näiteks, millist tuge saab tehisintellekt pakkuda õpetajale ja ka õppijale nii õppetöö ettevalmistamiseks kui ka läbiviimiseks ning iseseisvaks õppimiseks? Kuidas tehisintellekti kasutada vastutustundlikult ja eetiliselt? Kuidas tehisintellekti käest targalt küsida? Kas ja kuidas tehisintellekt õpib? jne jne.” Ta lisab: “Küsimusi tuleb iga päevaga juurde rohkem, kui vastuseid ja praegu kiiresti muutuvas olukorras lõplikke kindlaid vastuseid anda polegi võimalik, aga selle uue koolitusega loome vähemalt võimaluse õpetajatele teemat põhjalikumalt arutada ja mõtestada ekspertide abiga tehisintellekti eesmärgipärane kasutamine õppetöös.”
Koolitustel osalevad õpetajad hindasid jäämurdmise harjutusena kõigepealt, kui palju nad on tehisintellektiga kokku puutunud. Beebi tähendas seda, et kokkupuude AI-ga puudub ja mees sertifikaadiga tähistas inimest, kes võiks juba ise AI teemal teisi koolitada. Huvitav oli näha, et koolitusele oli tulnud väga erineva tausta ja teadmistega õpetajaid.
Miks Õpiraam ja AI?
Tehisintellekti teema käsitlemine kasutades Õpiraami võimaldab meil koos koolitusel osalevate õpetajatega katsetada erinevaid õpistsenaariumeid, kus tehisintellekti abil toetame õppijate tõhusat õppimist, vaimset ja füüsilist tervist, kujundame digipädevust ja seda kõike jälgides samal ajal autoriõiguse seadust ja isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR). Koolituse käigus saavad õpetajad õppematerjalid, mis kirjeldavad erinevaid AI kasutamise stsenaariumeid õppetöös nt eelteadmiste aktiveerimiseks, tagasiside küsimiseks, infootsingu ja info hindamise pädevuse kujundamiseks jpm. Lisaks saavad õpetajad põhjaliku ülevaate erinevates AI rakendustest koos infoga selle kohta, mida on oluline kasutamisel silmas pidada seoses GDPR-ga. Koolituse arendaja ja koolitaja Meeri Sild, kes koolitab õpetajate gruppi, kes õpetavad 7.-12. klassides, toob välja, et erinevate AI stsenaariumite katsetamine on olnud üsna väljakutseterohke just seoses GDPR-st tulenevate piirangutega. Kuigi keskkondi ja rakendusi tuleb juurde nagu seeni pärast vihma, siis kasutamise piirangud lähevad aina rangemaks ja rangemaks.” Ta lisab: ”Näiteks on enamuse AI rakenduste puhul lubatud kasutada alates 18. eluaastast või mõningatel juhtudel ka 13. eluaastast alates juhul, kui on võetud õppetöös kasutamiseks lapsevanema luba.” Ka on pidevas muutumises reeglid selle kohta, kuidas peaks AI kasutamisele korrektselt viitama. Kas AI saab üldse olla autor ja kui saab, siis kas viitama peaksAI-le kui meetodile või kui autorile? Siin on samuti hakanud tekkima erinevad seisukohad ja koolkonnad. Hetkel ongi käimas kahe grupi pilootkoolitused ja selle raames katsetab 60 õpetajat vähemalt ühte AI stsenaariumit õppetöös koos õpilastega.
AI koolituse arendajad ja koolitajad Heily Epro-Volmer ja Meeri Sild soovitavad õpetajatele võtta AI-d kui abilist, kellega koos areneda ja keda saame ka ise arendada. Heily jätkab: “Leides endale sobivad keskkonnad, olles kursis nende uuendustega – saab muuta õpetaja töö palju lihtsamaks.” Meeri lisab: “Tehisintellekt on tulnud selleks, et jääda ning ei kao kuhulegi, selle ignoreerimine ei tee head.” Ta usub, et kool peab hakkama mõtlema sellele, kuidas kasutada ära tehisintellekti eelisi, kuidas muuta õpetamist ning aidata õpilastel omaks võtta uued õpiharjumused. “Tehisintellektile õigete küsimuste esitamine ning õpipartnerina kasutamine on oskused, mida vajavad meie õpilased juba lähiaastatel.” selgitab Meeri.
Näiteks on õpetajad koolituse raames katsetanud, kuidas tehisintellekti abil:
- teha õpilastega perekonnaõpetuses rühmatööd ja esitlusi selle kohta, kuidas perekond on läbi aja muutunud;
- õpetada tingimuslauseid inglise keeles;
- luua ja kujundada giiditeksti;
- tutvustada õpilastele tuumaenergeetika teemat;
- kavandada videoprojekte, luua stsenaariume ja genereerida stseene;
- õpetada 9. klassi keemia tunnis teemat “Süsinik lihtainena”;
- luua uurimistöö struktuuri;
- treenida õpilasi, mida ja kuidas küsida, et saada piisavad ja enda jaoks ammendavad vastused;
- ulmejutustust illustreerida.
Õpiraami koolitused
Kokku on Õpiraami koolituste sarjas neli koolitust:
- Õpiraam ja esitlused ehk kuidas teha nii, et õpilased lahtiste silmadega ei magaks
- Õpiraam ja digitaalsed enesekontrollitestid ehk kuidas targalt Kahooti kasutada
- Õpiraam ja vigadest õppimine ehk ütleme “ei” kustukummile
- Õpiraam ja AI ehk kuidas kratt enda kasuks tööle panna
Kokku osaleb üheksas Õpiraami koolituse grupis 2023. II poolaastal 211 õpetajat.
Lisaks koolitusele pakume ka veebiseminare
Paljud õpetajad on väga hõivatud ja ei saa pikematel koolitustel osaleda, kuigi tegemist on olulise ja pakilise teemaga. Veebiseminari “AI-AI-AI! Mis sa teed?” I osa ja II osa pakuvad väga praktilist ja kompaktset ülevaadet tehisintellekti arengute kohta nii Eestis kui maailmas. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia haridustehnoloog ning Harno koolituskeskuse koolitaja ja digipädevuse valdkonna ekspert Piret Lehiste rakendab igapäevaselt mitmeid erinevaid AI lahendusi ning jagab kogemusi, kuidas AI-d õppetöös kasutada, millele tähelepanu pöörata ning kuidas hakkab AI mõjutama digipädevuse valdkonda tervikuna. Kindlasti tasuks üle vaadata mõlemad veebiseminarid, sest lühikese ajaga on juba toimunud palju muudatusi. Kahel veebiseminaril osales kokku 418 õpetajat ja muud haridustöötajat ning järelevaatamisi on kokku üle kolme tuhande.
Piret Lehiste praktilised soovitused õpetajatele:
- Alusta väikeste sammudega. Ära ürita korraga kasutusele võtta kõiki tehisaru võimalusi.
- Sea endale selge eesmärk. Kas soovid kasutada tehisaru lihtsalt ideede genereerimiseks või õppematerjalide loomiseks või õppeprotsessi mitmekesistamiseks?
- Katseta ise ja/või küsi nõu mõnelt healt kolleegilt ja vali välja endale / õppijatele sobivaim lahendus.
- Ära unusta, et lõppude lõpuks oled ikkagi SINA õpetaja. AI on küll võimas tööriist, mis võib abiks olla, kuid see ei asenda sind õppeprotsessi juhina ja õppijate toetajana.
- Säilita tehisaru kasutades kriitiline meel. Tehisarul ei ole teadmist – see võib teha vigu ja luulutada.
- Ära sisesta isikuandmeid ega õpilastöid tehisarul põhinevatesse rakendustesse ilma lapse ja tema vanemate nõusolekuta.
- Uuri erinevate rakenduste puhul alati nende privaatsus- ja kasutustingimusi (terms of use, privacy policy), eriti kui plaanid neid kasutada oma õppijatega.
AI teemalised õpiampsud
AI teemade tutvustamiseks oleme lisaks alustanud ka õpiampsude loomisega Facebooki gruppi “Digiterad”, kus on kokku üle 4500. jälgija. Kõik erinevad huvitavad AI nipid ja rakendused jõuavad ajapikku digiterade sarja.
Mõned näited:
Tegevusi rahastatakse projekti „Targalt Internetis“ raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit (toetusleping nr 101083543).