Artikli autor: Kaisa Orunuk. Mudeli kirjalik kokkuvõte on leitav siin
Kuidas jõuti Tallinnas noortekeskuste külastajate ja nende vajaduste mõistmiseni? Selles
artiklis vaatleme teenusedisaini koosloome tähelepanekute põhjal loodud persoonasid, et
mõista, kuidas noored jõuavad noortekeskusteni ja milline on noorsootöötaja roll nende
toetamisel.
Noortekeskused on olulised kogukonna- ja mitteformaalse õppe keskused, mis pakuvad
noortele erinevaid võimalusi eneseteostuseks, sotsiaalseks suhtlemiseks ja oskuste
arendamiseks. Tallinna noortekeskuste teenuseid on arendatud Tallinna Haridusameti
juhtimisel¹. Tallinna linnaosades on kokku 10 noortekeskust², mis pakuvad piirkonna noortele
mitmekülgseid teenuseid.
Viimastel aastatel on noortekeskuste teenusele, tegevuskeskkondadele, töö meetoditele ja
noorsootöötajate pädevustele tekkinud mitmeid uusi väljakutseid. Samuti on varasemad
uuringud toonud esile mitmeid olulisi punkte, mis mõjutavad noortekeskuste teenust,
sealhulgas noorsootöö olulisust alternatiivse toena noorte jaoks³, haridus- ja noortevaldkonna
töötajate puudujääki⁴ ning kaasaegse tööturu ootust pehmete oskuste suhtes⁵. Tallinna 2035
hariduse ja noorsootöö arengustrateegia on seadnud visiooniks õnnelikud õppijad⁶.
Noorsootööteenused rikastavad ja toetavad noore mitmekülgset õpiteed ning loovad võimalusi
avada ja avastada oma potentsiaali.
Teenusedisaini protsessi käigus uuriti noortekeskuste teenuse sihtrühmade huvisid ja vajadusi,
määrati teenuse prioriteetsemad eesmärgid ning analüüsiti noorsootöötajate rolli, eesmärgiga
luua kvaliteetne ja ajakohane noortekeskuse teenusmudel.
Noortel on vaja kolmandat kohta peale kodu ja kooli/töö
Noortekeskuste teenusmudel põhineb sotsioloog Ray Oldenburgi kolmanda koha (third place)
teoorial⁷, mille kohaselt peaks noortekeskus olema noortele „kolmas koht“ peale kodu ja
kooli/töö, kus nad saavad leida meelepäraseid tegevusi, kohata tuttavaid nägusid ja vestlusi.
Teenuse disaini kasutajauuring tõi olulise kitsaskohana välja, et noortekeskuste klientuur ei
kata täielikult vanusegruppi 7-26, seega on vaja jõuda laiema hulga noorteni ja pakkuda
teenuseid erinevatele vanuserühmadele. Noorsootöö seaduses 8 sätestatakse noorsootöö
korraldamise põhimõtted, mis ütlevad muuhulgas, et noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos
noortega, kaasates neid otsuste tegemisse. Noortekeskuse teenust arendades on meil vaja väga
hästi tunda noortekeskust külastavaid noori ja nende vajadusi.
Oluline on vähendada noorsootöötaja tehnilist tööd ning suurendada hariduslikku
panust
Samuti tõi kasutajauuring esile noorsootöötaja rolli olulisuse. Noorsootöötajate roll on
võtmetähtsusega, kuna nad aitavad luua usalduslikke suhteid noortega ja toetavad neid nende
tugevuste leidmisel ja tegevustes osalemisel. Noorsootöötajate sagedane vahetumine tekitab
noortele probleeme, kuna pikaajaline suhe noorsootöötajaga on oluline ning selle katkemine
mõjutab noorte heaolu ja toetust.
Noorsootöötaja roll ei piirdu valvamise ja ürituste korraldamisega. On oluline vähendada
tehnilist tööd ning suurendada hariduslikku panust. Noorsootöötajad saavad noorte
hariduslikku arengut toetada mitmel viisil, nagu juhendamine, nõustamine, julgustamine ja
noorte väärtuste ning oskuste edendamine. Suurendades noorsootöötaja hariduslikku rolli,
aitame noortel paremini kasvada ja realiseerida oma potentsiaali. Noorsootöötaja mitmekülgse
rolli tunnustamine tagab noorte tervikliku arengu ja suurendab nende hariduslikku toetust.
Noortekeskuse persoonad ja noorsootöötaja roll nende toetamisel
Teenusedisaini koosloome töötubades osalesid nii noored ise kui ka noorsootöötajad ja
ametnikud. Tulemusena loodi seitse persoonat ehk kasutajaprofiili, mis aitavad esindada
erinevaid noorte rühmi. Need persoonad on abstraktsed kujutluspildid, kuid need aitavad meil
mõista erinevaid vajadusi ja huvisid, mis noortel võivad olla.
Iga persoona on paigutatud horisontaalsele ja vertikaalsele teljele vastavalt initsiatiivikuse
määrale ja soovile tegutseda üksi või koos teistega. Initsiatiivikuse määra mõõdik näitab, kui
aktiivselt noor soovib kaasa lüüa ja algatusi teha. Vertikaaltelg peegeldab noore soovi
tegutseda individuaalselt või koostöös teistega.
Lisaks toodi persoonapõhiselt välja soovitused noorsootöötaja rollile ja ootused temale. Teeme siinkohal persoonadest ja noorsootöötajate rollist lühikokkuvõtte.
Ootaja. See persoona on noor, kes tuleb noortekeskusesse, et turvalises keskkonnas natuke aega parajaks teha.
Noorsootöötaja: ruumihoidja, sotsiaalse suhtluse võimaldaja või vahendaja, turvalise
keskkonna kujundaja, informaalse õppimise võimaldaja.
Üritustel käija. See persoona ei ole regulaarne või tihe noortekeskuses käija. Ta tuleb mingi
konkreetse ürituse või ettevõtmise tõttu – näeb reklaami, kuuleb sõpradelt või
noorsootöötajatelt ning otsustab kohale tulla.
Noorsootöötaja: väga oluline noorte huvide ja vajaduste märkamine, oskab spetsialiste
kaasata, mitteformaalse õpet suunata.
Mängija. Mängimishuviline noor tuleb noortekeskusesse vaba aega veetma mingit seal pakutavat mängu mängides. Mängija on sageli võistlushimuline noor, kellele mängimine on eneseteostus, kuid ka suhtlemisviis.
Noorsootöötaja: administraator, noore kaasamine, noore juhendamine, sotsialiseerimisse
suunamine, mängupartneri leidmine, noortega koos mängimine, mängu mõtestaja, refleksiooni võimaldaja, nii mitteformaalse kui informaalse õppe võimaldaja.
Sotsiaalsete oskuste õppija. Selle persoona puhul on tegemist iseennast tundma õppiva noorega, kellel on suur tunnustus- ja kuuluvusvajadus. Nad kujunevad sageli vabatahtlikeks, kes noorsootöötajaga koos üritusi ette valmistavad ja aitavad tegevusi läbi viia.
Noorsootöötaja: kriitilise tähtsusega on noore huvide, vajaduste ja annete märkamine, noore juhendamine, julgustamine, võimestamine, tagasiside andmine, refleksiooni võimaldamine;
noorsootöötaja kui eeskuju; oskuslik vaimse tervise olukorra märkaja, empaatia, suudab
ennetada noore läbipõlemist, stabiilsuse looja.
Aktivist. Aktiivne noor leiab noortekeskuses koha, kus oma potentsiaali teostada ja end
proovile panna. Ta on meeleldi eestvedaja, talle meeldib tagasiside ja tunnustus. Tema jaoks on väärtuslik noorsootöötaja tugi ja juhendamine.
Noorsootöötaja: mentor, juhendaja, võimestaja, mitteformaalse õppimise võimaldaja, oluline
oskus noorsootöötajana jääda tagaplaanile, anda noorele rohkem rolli ja vastutust, mitte teha noore eest asju ära.
Õppija. See persoona väärtustab kõige enam noortekeskuse infrastruktuuri ja vahendeid, mis võimaldavad tal mingeid uusi oskusi õppida või mingit valdkonda tundma õppida.
Noorsootöötaja: juhendaja või administraator, noore huvide ja vajaduste avastaja, märkaja, juhendajate vahendaja, infovahetus, suunamine, kaasamine.
Otsija. Noor otsib iseennast ja midagi veel. Tema profiili puhul on noorsootöötaja oskus
kontakti ja usaldussuhet luua kriitilise tähtsusega, kuna noor võib olla tagasihoidlik, reserveeritud või hoopiski püsimatu.
Noorsootöötaja: väga oluline; märkamine, noore huvide ja vajaduste avastamine suunamine ja kaasamine on kriitilise tähtsusega; esmase külastuskogemuse võimalikult sujuvaks muutmine;
julgustab proovima erinevaid asju/tegevusi, noorsootöötaja peab olema eelarvamustevaba ja tajuma noore vanusest või taustast tulenevaid iseärasusi/muutusi.
Noortekeskuste külastajad on mitmekesised ning nende huvid ja vajadused varieeruvad.
Persoonade abil saame paremini mõista, kuidas noored jõuavad noortekeskusteni ja milliseid
kogemusi nad seal otsivad. On oluline mõista, et üks noor võib esindada mitut persoonat,
kuna tema roll või areng võib külastuse ajal muutuda. Oluline on pakkuda noortele võimalusi
õppida, mängida ja initsiatiivi üles näidata, aidates neil oma arengus liikuda ühest persoonast
teise. Noortekeskused on olulised toetavad keskkonnad, mis võimaldavad noortel kasvada ja
ennast teostada.
Järeldused, õpikohad ja soovitused
Teenusmudeli aluseks sai mitu olulist elementi. Siinkohal peatusime neist lähemalt kahel,
milleks on lähtumine noorte kasutajaprofiilidest ja noorsootöötaja rolli võtmetähtsusest.
Noortekeskuste teenuse arendamisel ja teenusedisaini protsessis on oluline arvestada noorte
vajaduste ja huvidega ning seada selged ootused noorsootöötaja rollile.
Lisaks neile kahele toodi teenusmudelis välja noortekeskuse avatud ruumi ja
spetsialiseerumise fookusvaldkonna arendamine, tõhus kommunikatsioon, investeeringud ja
infrastruktuuri arendamine ning soovitused juhtimismudelile. Noortekeskuste teenuse
parendamisel tuleks lähtuda teenusedisaini mudeli kogemustest, järeldustest ja soovitustest, et
luua noortele atraktiivne ja toetav keskkond nende arenguks ja eneseteostuseks.
Viited
¹Riigi Teataja: Noortekeskuse teenuse ja ülelinnaliste noorsootöö programmide korraldamine
https://www.riigiteataja.ee/akt/417062014021?leiaKehtiv
²Tallinna Haridusamet: Noortekeskused Tallinnas, https://www.tallinn.ee/et/noorteinfo/noortekeskused-
tallinnas
³Haugas, S., Kendrali, E. (2022). Noortevaldkonna tulevikustsenaariumid.
Tallinn: Mõttekoda Praxis, https://www.praxis.ee/tood/noortevaldkonna-tulevikustsenaariumite-uuring/
⁴samas
⁵Pärna, O. (2016) Töö ja oskused 2025. Tallinn: Sihtasutus Kutsekoda. , https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/Tulevikutrendid-1.pdf
⁶Tallinn 2025 arengustrateegia, https://strateegia.tallinn.ee
⁷Oldenburg, Ray. (2001). Celebrating the Third Place: Inspiring Stories About the “Great Good Places” at the
Heart of Our Communities. New York: Marlowe & Company