Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Tõsi on see, et Eesti rahvaarv väheneb ning 2023. aastal oli Eesti sündimus viimase saja aasta madalaim. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ning arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega. Soome ja Ühendkuningriigi eeskuju pakuvad kaks võimalikku varianti ka Eestile, kirjutab Harno Study in Estonia programmi juht Eero Loonurm.
Välisüliõpilaste kohaolekut ja kasutegurit Eestis on viimase kümnendi jooksul selgelt märgata. Kui 15 aastat tagasi õppis Eestis umbes 900 tasemeõppe välisüliõpilast, siis eelmisel õppeaastal oli see arv üle 4000. Et Eesti maailmakaardilt üles leitakse ning siia õppima otsustatakse tulla, on meie kõrgkoolide suure töö tulemus. Lisaks akadeemilisele kasutegurile on välisüliõpilased panustanud märkimisväärselt ka Eesti majandusse ja eriti just tööturule. Statistikaameti 2019. aasta uuring näitas, et töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid tollal maksutulu üle kümne miljoni euro. 2024. aasta alguses avaldatud viimased andmed aga ütlevad, et maksutulu on enam kui kahekordistunud – välisüliõpilased ja -vilistlased tõid riigikassasse läbi tööturul osalemise juba üle 23 miljoni euro. Pessimistlik prognoos ütleb, et järgmisel aastal avaldatavad andmed enam nii positiivsed ei ole. Juba eelmisel aastal oli vilistlaste panus varasemast 1,5 miljonit väiksem ning viimaste aastatega langenud välisüliõpilaste arv võib samuti jätta oma jälje.
Eesti eeliseks paljude OECD riikide ees on välisüliõpilaste ligipääs tööturule, mis lubab välisüliõpilastel osaleda Eesti tööturul juba õpingute ajal ja seda piiranguteta. Loomulikult tingimusel, et õpingutega on samaaegselt kõik korras – Eestis töötamine ei tohi takistada õppimist. Õpinguteaegne töömaailma tundmaõppimine saab anda positiivse kogemuse, et siia ka kauemaks jääda.
Soome ja enamuse OECD riikide eeskuju aitab edasi
Viimastel aastatel langustrendis olevat välisüliõpilaste arvu on kujundanud mitu tegurit, mis on võimendunud samaaegselt. Alanud sõda, elukalliduse tõus ning stipendiumite ja toetuste lõppemine on vaid jäämäepealne osa – suure mõju annavad ka uute saabuvate välisüliõpilaste jaoks rangemaks muudetud välismaalaste seadus ning palju on kõneainet pakkunud siia õppima tulevate välisüliõpilastele viisa andmisest keeldumise sagenemine. Seda enam oleks tarvis mõelda kõigi piirangute kõrval ka uutele võimalustele, mis hoiaks Eesti kõrgkoole ja ühtlasi ka tööturgu tänases demograafilises kriisis konkurentsivõimelisena.
Viimase kümnendi jooksul on OECD riigid rakendanud laiaulatuslikke poliitikaid välisüliõpilaste teekonna lihtsustamiseks kohalikule tööturule. Nagu öeldud, saavad õpingutega hästi hakkama saavad välisüliõpilased töötada Eesti tööturul piiranguteta.
Küll aga oleme OECD 2022. aasta uuringu „International Migration Outlook“ tagumises otsas selles osas, mis puudutab võimalusi vilistlasena. Õpingutejärgselt lubatakse enamustes OECD riikides juba õpingud lõpetanud välisüliõpilasel riiki jääda 12 kuni 24 kuuks. Eesti on üks vähestest riikidest, kus periood on lühem.
Välismaalasest vilistlasel on võimalik pärast õpingute lõppemist jääda Eestisse täiendavalt pea üheksaks kuuks (270 päeva), et siin tööd otsida ja siis juba uuel alusel elamisluba taotleda.
Meie põhjanaabrid lubavad õpingud lõpetanud välisüliõpilasel riiki jääda 24 kuuks. Arvestades, et välisüliõpilane on õpingute ajal Eesti eluga kohanenud, siis ehk oleks aeg tõsta Eestisse jäämise aeg Soome eeskujul 24 kuu peale?
Eestis välja koolitatud ning diplomi saanud välismaalaste siia tööle jäämine on riigile ja ettevõtjatele kasulik. Eestisse tööle jäänud vilistlased toovad endaga kaasa majandusliku mõju – täidetud töökohad, suurema maksutulu ja lisaks annab ta positiivse sõnumi ka nendele, kes alles Eestisse õppima tulekut kaaluvad.
Ka Siseministeerium on välistudengite osas viidanud välistudengite positiivsele mõjule Eesti ühiskonnas. Nimelt on nad öelnud, et kvalifitseeritud tööjõupuuduse probleemi lahendamisel on välistudengite värbamine ning nende tööturul rakendamine tõhusam välistööjõu värbamisest, kuivõrd välistudengitel tekib õpingute käigus harjumus siinse keskkonnaga.
Tänu õpingutele on Eesti saanud rohkem ka eesti keele oskajaid. Eesti keeles õppis eelmisel õppeaastal bakalaureuse- ja magistritasemel 225 välisüliõpilast. Siia juurde saame lisada veel eesti keeles õppivad doktorandid, kelle täpset arvu on keeruline määrata. 2022. aasta seisuga õppis kõikidest Eesti kõrgkoolidest kõige enam välisüliõpilasi eesti keeles just Tartu Ülikooli Narva kolledžis. Kujutagem vaid ette seda, kui need välisüliõpilased saaks vilistlasena veelgi kauemaks Eestisse jääda, oma eesti keelt veelgi paremaks arendada ning ka oma tutvusringkonda ja sõpru sellega inspireerida. Mida kauemaks saavad välisüliõpilased vilistlasena Eestisse jääda, seda suuremaks saab kasvada ka eesti keele oskajate arv.
Maailma parimate ülikoolide vilistlased Eestisse Ühendkuningriigi eeskujul
Ühendkuningriigil on mitmeid uuenduslikke ideid riiki kutsumiseks, millest üks on 2022. aastal loodud viisavõimalus kõrge potentsiaaliga isikule (ingl k High Potential Individual visa, edaspidi HPI viisa). HPI Viisa on mõeldud neile väljaspool Ühendkuningriiki mõne maailma tippülikooli lõpetanud vilistlastele, kes soovivad riigis töötada või tööd otsida ilma, et neil oleks saabudes juba kindlat sealse tööandja poolset tööpakkumist.
Viisa annab bakalaureuse- või magistrikraadiga taotlejale loa viibida Ühendkuningriigis kaks aastat ning doktorikraadiga taotlejale 3 aastat. Viisa saamiseks on mitmeid nõudeid (alates viisaavalduse tasust lõpetades toimetuleks vajaliku eelarve ja pere kaasavõtmise tingimustega), kuid üldiselt lubatakse viisaomanikul töötada enamustel töökohtadel, teha vabatahtlikku tööd ning ka reisida.
Viisat võib taotleda, kui tippülikoolis õpingute lõpetamisest on möödas kuni viis aastat. Ühendkuningriigi siseministeerium on valinud välja ka tippülikoolide kriteeriumid. Valikus on ülikoolid, mis mahuvad vähemalt kahe üleilmse paremusjärjestuse viiekümne parima ülikooli sekka. Kui tänane üliõpilane lõpetab õpingud selle aasta novembri ja järgmise aasta oktoobri vahemikus, siis annab viisataotlemiseks õiguse diplom 42st ülikoolist. Nimekirja 42 ülikoolist on 20 Ameerika Ühendriikidest, 5 ülikooli Hiinast, kolm Saksamaalt ja Kanadast ning ühe või kahe ülikooliga on nimekirjas esindatud Prantsusmaa, Austraalia, Jaapan, Rootsi, Singapur, Šveits ja Hong Kong.
Ühendkuningriigi Siseministeeriumi hinnangul aitab kõige suurema potentsiaaliga inimeste riiki toomine kaasa riigi arengule ja tõsta Ühendkuningriigi kõige innovaatilisemate ettevõtete ja sektorite rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Ka Eesti võiks sarnase võtta sarnase võimaluse ja tippülikoolide nimekirja laiendada, alustades Ühendkuningriigi ülikoolidest endist. Antud viisaga Eestisse saabujad saaks võimaluse tutvuda mitte ainult Eesti ettevõtete ja tööturuga, aga ka Eesti eluoluga ja kultuuriga. Just Eestis koha peal olemine on eesmärk, sest just nii on võimalik saabujal näha Eesti eluolu ja ühiskonda, tutvuda Eesti kultuuri ja vaatamisväärsustega ning tarbida ka Eesti tooteid ja teenuseid. Aga muuhulgas saaks saabuja kaaluda ka võimalust alustada edasisi õpinguid hoopis mõnes meie kõrgkoolis, mis avaks veel rohkem võimalusi rahvusvahelistumisele kodus. Muidugi oleks suurepärane stsenaarium veel see, et õpitakse ära eesti keel ja alustatakse õpinguid eestikeelsel õppekaval. Igal juhul oleks näiteks Harvardi, Heidelbergi, Zürichi ja Tokyo ülikoolide vilistlaste Eestisse kutsumine juba hea algus.
Nendele kahele ideele saaks rändeeksperdid veelgi uuenduslikumaid mõtteid juurde lisada, sest õpirände vaates oodatakse uusi algatusi juba pikemat aega. Eestisse jõudmine on välisüliõpilastele keeruline ka ilma viisakeeldumisteta ning seda, milliseid raskeid teekondi Eestisse jõudmiseks ette võetakse, teavad meie õppeasutused kõige paremini. Uusi võimalusi loovad uuendused seadusandluses oleks vägagi teretulnud. Uued tuuled meie rändepoliitikas ja seadusandluses annaks uue hingamise mitte ainult õpirändele, vaid aitaks aluse panna kiiremale majanduskasvule ning ka ühiskonna heaolule.
2026. aastal valmivas Eesti inimarengu aruandes võetakse luubi alla haridus ja selle laiapindne mõju ühiskonna arengule. Eero Loonurm on aruande üks autoritest.
Autor: Eero Loonurm.
Käesolev artikkel ilmus algselt Äripäeva arvamusveebis.