Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine on mitmekihtne ja keeruline, kuid võimalus mõjutada noortepoliitikat paneb olulise vastutuse noordelegaatide õlule. Noordelegaadi sisend ei ole pelgalt sõnavõtt kohtumistel – see on hääl, mis aitab suunata Euroopa tulevikku ja kujundada poliitikaid, mis vastavad noorte vajadustele ja ootustele. Kuid kas ja kuidas jõuab see sisend Euroopa Komisjoni tasandile? Vaatame seda protsessi lähemalt.
Silt: noorteseire
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Noorte heaks süvalaiendatult ja tõenduspõhiselt
Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.
Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades
Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud123 näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.
Lõiming noortevaldkonna ja koolide vahel kui tervikliku haridustee võti?
Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.
Seksuaalne sisu ja ohud jõuavad noorteni internetis varakult
Internetis leviv laste seksuaalne väärkohtlemine on murettekitavas kasvutrendis nii Eestis kui ka kõikjal mujal aktiivse internetikasutusega riikides. Kantar Emor uuris Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel seda teemat lähemalt Eesti 6–13-aastaste laste ja nende vanemate seas. Oluline roll sedalaadi väärkohtlemise ennetamisel on aga ka noortega töötavatel spetsialistidel.
Noorsootöötaja kui noorte esmane nõustaja
Kui noored seisavad silmitsi ärevuse, koolistressi või isiklike raskustega, siis kes neid esimesena aitab? Kuigi psühholoogid ja õpetajad mängivad olulist rolli, on noorsootöötajad tihti esimesed, kelle poole noored pöörduvad. Eestis, kus vaimse tervise spetsialistidele juurdepääs on piiratud, täidavad noorsootöötajad üha tähtsamat rolli.
Kes on Eesti noored ettevõtjad?
Noori ettevõtjaid on kõige rohkem põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja veterinaaria erialal kooli lõpetanute seas. Noored ettevõtjad on pigem mehed kui naised ning noored isad on tõenäolisemalt ettevõtjad kui need, kel lapsi ei ole. Nii selgus statistikaameti analüüsist, mis uuris noorte ettevõtlust mõjutavaid tegureid.
Eneseareng tõstab noortevaldkonna töötajate töörahulolu
2023. aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi uuringu, et saada esmakordselt põhjalik arusaam noortevaldkonna töötajaskonna töötingimustest, enesearengu võimalustest ning piirangutest.
Noorteuuringute andmebaas täienes taas!
Kui aasta tagasi saime rõõmuga teatada, et Eesti noorteuuringute andmebaas koondab juba ligi 800 publikatsiooni, siis nüüd on põnevat lugemist, millega tutvuda, veelgi enam! Nimelt on andmebaas täienenud pea 80 uue publikatsiooniga väga erinevatel noori puudutavatel teemadel.