2025. aasta kevadel viidi läbi küsitlus, milles uuriti noorsootöötajate hoiakuid ja hinnanguid enda teadmiste kohta seksuaalhariduse osas. Uuringu läbiviijaks oli Eesti Noorsootöötajate Kogu töörühm, mis loodi 2024. aasta lõpus eesmärgiga toetada noorsootöötajaid seksuaalhariduse edasiandmisel. Töörühma tegevuses osaleb väliseksperdina seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa. 134 noorsootöötaja vastused annavad hea ülevaate tegelikest vajadustest ja väljakutsetest, millega spetsialistid…
Silt: noorteseire
Mobiilne noorsootöö õppimiskohustuse valguses
2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Kas sa kuulad? Kuidas toetada LGBTQI+ noorte vaimset tervist?
LGBTQI+ noored tunnevad end sageli üksi. Neil on raske leida professionaalset tuge, mis arvestaks nende identiteedi ja vajadustega. 2025. aasta uuring „LGBTQI+ noorte vaimse tervise abi ja toe otsimise kogemused“, mille viisid läbi Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing, heidab valgust just sellele – kuidas LGBTQI+ noored otsivad tuge oma vaimsele tervisele ja mida nad tegelikult vajavad.
Uimastitarbimise ennetus algab noorte kuulamisest, mitte keelamisest
Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Töö õpetab noortele elu
Varane töökogemus on noorele rohkem kui lihtsalt esimene palk – see on võimalus õppida vastutust, iseseisvust ja koostööd. Töö kaudu avardub arusaam enda võimetest ja tulevikuvalikutest. Just esimesed töökogemused kujundavad noore suhtumise tööellu ja annavad kindluse astuda järgmisi samme. Värskelt ilmunud uuring annab ülevaate, kuidas siis teha nii, et noorte tööturule suundumine oleks võimalikult toetatud ja teadlik.
Kuidas jõuab Euroopa Liidu noordelegaadi sisend Euroopa Komisjoni?
Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine on mitmekihtne ja keeruline, kuid võimalus mõjutada noortepoliitikat paneb olulise vastutuse noordelegaatide õlule. Noordelegaadi sisend ei ole pelgalt sõnavõtt kohtumistel – see on hääl, mis aitab suunata Euroopa tulevikku ja kujundada poliitikaid, mis vastavad noorte vajadustele ja ootustele. Kuid kas ja kuidas jõuab see sisend Euroopa Komisjoni tasandile? Vaatame seda protsessi lähemalt.
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.
Noorte heaks süvalaiendatult ja tõenduspõhiselt
Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.
Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades
Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud123 näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.
Lõiming noortevaldkonna ja koolide vahel kui tervikliku haridustee võti?
Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.