2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Silt: noored
Erasmus+ rekordid ja võimalused: Heli Aru-Chabilan Kuku raadios
Kuku raadio hommikusaates käis külas Harno haridusprogrammide juht Heli Aru-Chabilan, kes tutvustas Erasmus+ programmi värskeid arenguid ja rääkis lähemalt, miks on 2025. aasta Eesti jaoks õpirände mõttes eriti märgiline. Aru-Chabilan selgitas, et Erasmus+ on Euroopa Liidu poolt rahastatud suur haridusprogramm, mille eesmärk on anda võimalus inimestel õppida ja õpetada ka väljaspool oma koduriiki. „Me võimaldame…
Kas sa kuulad? Kuidas toetada LGBTQI+ noorte vaimset tervist?
LGBTQI+ noored tunnevad end sageli üksi. Neil on raske leida professionaalset tuge, mis arvestaks nende identiteedi ja vajadustega. 2025. aasta uuring „LGBTQI+ noorte vaimse tervise abi ja toe otsimise kogemused“, mille viisid läbi Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing, heidab valgust just sellele – kuidas LGBTQI+ noored otsivad tuge oma vaimsele tervisele ja mida nad tegelikult vajavad.
Uimastitarbimise ennetus algab noorte kuulamisest, mitte keelamisest
Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Kvaliteetne ja turvaline digitaalne inforuum-tegelik siht või utoopia?
Noored sirguvad maailmas, kus sotsiaalmeedia ja internet mängivad igapäevases suhtluses, õppimises ja meelelahutuses olulist rolli. Samas on just nendes noorte poolt igapäevaselt eelistatud kanalites levimas ebakvaliteetne ja noorte heaolu ohustav sisu. Kas kvaliteetse ja turvalise digitaalse inforuumi loomine on üldse võimalik või jääb see paratamatult utoopiaks?
Kuidas olla kindel, et suvised noortele suunatud tegevused oleksid turvalised?
Suvel pakutakse noortele palju erinevaid üritusi ja tegevusi, sh laagreid, malevaid, suvekoole jmt. Iga lapsevanema jaoks on oluline, et mistahes noorsootöö tegevust viiksid läbi oma ala professionaalid, kellega koos on lapsel turvaline. Laagrite osas on lapsevanematele kokku pandud soovitused, mida vanem saab järgida, aga kuidas käituda teiste tegevuste suhtes? Soovitusi jagavad Haridus- ja Noorteameti eksperdid…
Kolm kuud koolivaba aega – aita lapsel seda targalt kasutada
Suvevaheaeg on peagi käes ja koos sellega ka paljude lastevanemate iga-aastane väljakutse: kuidas sisustada lapse kolm kuud kestvat vaba aega? Kui lasta suvel lihtsalt isevoolu kulgeda, võivad head võimalused jääda märkamata – olgu need seotud iseseisvuse, suhtlemisoskuste või millegi uue proovimisega. Selles artiklis jagavad Haridus- ja Noorteameti (Harno) noorteinfo eksperdid soovitusi, mida suve planeerides silmas pidada, kust otsingutega alustada ja millist infot usaldada.
Töö õpetab noortele elu
Varane töökogemus on noorele rohkem kui lihtsalt esimene palk – see on võimalus õppida vastutust, iseseisvust ja koostööd. Töö kaudu avardub arusaam enda võimetest ja tulevikuvalikutest. Just esimesed töökogemused kujundavad noore suhtumise tööellu ja annavad kindluse astuda järgmisi samme. Värskelt ilmunud uuring annab ülevaate, kuidas siis teha nii, et noorte tööturule suundumine oleks võimalikult toetatud ja teadlik.
Kuidas märgata ja ennetada noore kalduvust äärmuslikele vaadetele?
Viimasel ajal on ühiskonnas sagenenud arutelud noorte radikaliseerumise ja äärmuslike hoiakute leviku üle. Lapsevanemana võib olla murettekitav märgata, kui teismeline väljendab maailmast rääkides mustvalgeid või vastandavaid seisukohti ning usaldab sotsiaalmeediast leitud infot ilma seda kriitiliselt hindamata. Kuigi selline endale kohta otsiv mõtteviis võib kuuluda teismeea juurde, on oluline osata ära tunda, millal võib tegu olla millegi tähendusrikkamaga.
Laagrid arendavad noorte suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud muutuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduste sisseviimist.