Üleminek koolipingist esimesele töökohale on noore elu üks märgilisemaid künniseid. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas ei taga edu enam ainult formaalne haridus. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni analüüs rõhutab, et noorte varajane töökogemus ja õppimise kombineerimine on otseses seoses hilisema edukusega tööturul, vähendades töötuse riski ja tõstes sissetulekut.
Silt: noored
Kuidas meie noortel läheb? Noortevaldkonna kvaliteedi ja arengu toetamisest
Noorte areng ei toimu ainult koolis. Lisaks formaalharidusele kujundavad noorte võimalusi nende kodukohas pakutav huviharidus ja -tegevus, noorsootöö ning kogukondlikud osalusvõimalused. Just seetõttu on oluline kohaliku omavalitsuse esindajatel mõelda ka sellele, milline on meie omavalitsuse noortevaldkonna teenuste kvaliteet. Noortevaldkond pakub noortele võimalusi avastada oma huvisid, arendada oskusi ja kujuneda aktiivseteks kogukonnaliikmeteks. Noorsootöö loob keskkonna, kus noored saavad katsetada oma võimeid, kohtuda sarnaste…
Kuidas jõuda noorteni usalduskriisis?
Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.
Teeviit teemakuud 2026: noorte vaimse tervise ja heaolu toetamine peab olema noorteinfo tegevuste keskmes iga päev
Haridus- ja Noorteameti poolt läbiviidud noorteinfoportaali Teeviit 2026. aasta teemakuude küsitluse tulemused näitavad, et vaimne tervis ja heaolu ei ole noorte ega noortega töötavate spetsialistide jaoks üksik probleemvaldkond, vaid igapäevaelu läbiv tegur. Sellest tulenevalt pöörab noorteinfoportaal Teeviit vaimse tervise teemadele 2026. aasta teemakuude plaani elluviimisel tähelepanu kogu aasta vältel.
Noorsootöötaja: paljudel noortel on lootusetuse ja maailmalõpu tunne
Mobiilse noorsootöö eestvedaja Marten Penu (28) ütleb, et liiga paljud noored ei saa oma pere või õpetajatega päriselt rääkida. „Üks 15aastane ütles mulle, et mitte keegi ei ole teda varem päriselt kuulanud.“
Noorteuuringute andmebaas varasemast veelgi rikkalikum!
Nagu igal sügisel on ka sel aastal Eesti noorteuuringute andmebaas täienenud värskete publikatsioonidega. Seekord lisandus andmebaasi 78 uut publikatsiooni, mis tähendab, et ühtekokku on andmebaasi vahendusel võimalik tutvuda koguni ligi 970 uurimistööga, mis keskenduvad Eesti noortele ja noortevaldkonnale.
Valimaskäimine vähendab noorte töötust
Väide, et noortel, kes käivad valimas, võib tulevikus olla lihtsam tööd leida, tundub esmapilgul meelevaldne. Ometi peitub selles tõetera: varane kodanikuaktiivsus ja tegutsemistahe kasvatavad noores julgust kujundada oma elu.
Kuidas noorega poliitikast rääkida?
Kui peres on teismeline, on üsna kindel, et enne valimisi jõuab poliitika ka õhtusöögilaua äärde, olgu selle ajendiks mõni TikTokis nähtud klipp, koolis tekkinud vaidlus või mõte, et “kõik poliitikud on niikuinii ühesugused”. Vanemana võib tekkida küsimus: kuidas reageerida nii, et arutelu ei lõppeks uksepauguga?
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Noorte hääl peab jõudma otsusteni
Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.