Esiti tundub see mõte imelik – mis mõttes pean ma ette planeerima, millal lähen jalutama, loen raamatut või söön jäätist? Tänapäeva kiires ja hetkelises maailmas ei ole see aga midagi erakordset. Meil on vaja teadlikult ette planeerida, millal võtame aja maha.
Silt: lapsed
Lugemisraskus kui laialt levinud probleem
Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. Põhjuseid võib olla mitmeid, teiste hulgas tasuks tähele panna seda, kas laps on käinud lasteaias või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.
Miks lapsele ettelugemine on midagi olulisemat kui lihtsalt tore traditsioon?
Ettelugemine oma lapsele on üks väärtuslikumaid tegevusi, mida vanemana teha saate. See pole mitte ainult armas traditsioon ja tore õhtune tegevus, vaid ka suurepärane investeering lapse arengusse ja tulevikku.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.
Mida teha, kui lapse klassis on käitumisprobleemidega laps?
Kui klassis või rühmas on laps, kes käitub agressiivselt või häirib teisi, võib see olla keeruline nii lastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Käitumisprobleemid, nagu teiste löömine, tõukamine või solvamine, vajavad õigeaegset lahendamist. Alljärgnevalt on Harno Rajaleidja eksperdid Lea Mardik ja Iris Degtjov pannud kokku praktilised soovitused, mida saavad teha kool ja lapsevanemad, et toetada nii käitumisprobleemidega last kui ka klassi tervikuna.
Milline on noorte tööhõive Eestis?
Koos täiskasvanutega osalevad tööturul ka alaealised. Järgnevas blogiloos on Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse nooremteadur ja sotsioloogia eriala doktorant Liisa Martma koostanud lühiülevaate 7–17-aastaste osalemisest Eesti tööturul. Juba varases eas töötamisega alustamiseks leidub mitmeid põhjuseid. Lisaks iseseisvale rahateenimisvõimalusele, mida töötamine noortele pakub, leiavad varasemad uuringud, et töötamise positiivne mõju võib olla palju laiem ning pikaajalisem. Näiteks seostatakse…
Mida teha, kui laps kurdab igavuse üle?
Lapsel peab võimaldama igavleda, kuna just siis hakkavad tööle lapse loovus ja fantaasia. Ükski laps ei suuda lõputult niisama lihtsalt olla, vaid neile on loomuomane hakata endale tegevusi otsima. Rajaleidja annab nõu, mida teha, kui laps kurdab tihtilugu igavuse üle. Kui vanem ei kujunda kogu lapse päeva, kasvab lapse julgus, enesekindlus ning vastutus läbi tegevuste,…
Haridus- ja Noorteamet panustas ülevaatekogumikku „Lapsed Eesti ühiskonnas“
Märtsis möödus kümme aastat lasteombudsmani ülesannete andmisest õiguskantslerile ning sel puhul ilmub Õiguskantsleri Kantselei eestvedamisel 40 eksperdi koostatud mitmekülgne ja eri valdkondi kajastav ülevaatekogumik „Lapsed Eesti ühiskonnas“. Kogumiku valmimisse panustas ka Haridus- ja Noorteamet koos noortevaldkonna partneritega toomaks kogumikus sisse vaadet ka noorsootööle. Kogumikus ilmneb, et üha enam vaevavad Eesti lapsi vaimse tervise mured, sh…