Artikli autor: Janne Loo, Haridus- ja Noorteameti noorteseire peaekspert
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 toob välja vajaduse suurendada noorsootöötajate professionaalset suutlikkust. Ka valdkonna töötajaskonnas adutakse seda vajadust üha enam. Ometi leidub veel neid, kes ei pea noorsootöö alast väljaõpet oluliseks ning arvavad, et vaid huvist ja sobivatest isikuomadustest piisab.
Professionaalsuse sõna ja mõistet kasutatakse palju, kuid selle sisu ei ole alati üheselt arusaadav. Professionaalsus on oma olemuselt mõtte- ja tegutsemisviis tööülesannete täitmisel – oluline on lähtuda valdkonnas kehtivatest standarditest, võtta vastutust, olla erialaselt asjatundlik.
Professionaalne identiteet on seda tugevam, mida tugevamalt inimese isiklikud väärtused ja huvid kattuvad valdkonna omadega. Kui isiklikud huvid ja väärtused kattuvad huvipakkuva eriala väärtustega, jõutakse tõenäolisemalt sobiva alani. Tööl püsimiseks ja töö nautimiseks on olulised ka töö pakutavad hüved, milleks on ametialased hügieeni- (palk, kindlustunne, töötingimused, kontrolli ulatus, suhted, töökultuur ja juhtimise kvaliteet) ja motivatsioonifaktorid (saavutusvajaduste rahuldamine, vastutuse usaldamine, enesearendamise võimalus, huvipakkuv töö, tunnustus).
Kui on valitud väärtustega klappiv eriala ning olemas on vajalikud hüved, tuleb professionaaliks saamiseks siduda teaduspõhised teadmised praktiliste kogemustega. See tähendab muuhulgas arutelusid ja peegeldusi kolleegidega. Erialasesse kogukonda kuulumine ning seal aktiivselt osalemine on professionaalse arengu kiirendiks ja tugevdajaks.
Milline noorsootöötaja on professionaal?
Vahel arvatakse, et noorsootöötajale justkui polegi muid nõudmisi või selleks erialaks muid eeldusi kui valmisolek laste ja noortega tegeleda. Kujutatakse ette, et töö sisuks on lapsi lihtsalt “valvata” või nendega “mängida”. Tegelikkuses aga on noorsootöötajal, nagu iga muu ameti esindajal, oma professionaalne identiteet. Olulisel kohal on oskus toetada nii noori kui teisi noortega töötavaid spetsialiste mitmekülgselt.
Kaardistasin oma magistritöö raames, mis iseloomustab professionaalset noorsootöötajat, ja saan välja tuua järgmised kaheksa punkti:
- pühendunud noorte võimestamisele ja valdkonna arendamisele;
- aus ja julge, mõistes sealjuures oma arenguvajadusi ja tugevusi,
- laialdaste teadmistega valdkonnast ja huvitub selle arengutest;
- kursis oma praktikat toetavate teooriatega;
- kindla spetsialiseerumisega valdkonnas;
- kuulub kogukonda, kus on võimalik arutleda valdkondlike dilemmade üle ning jagada häid praktikaid;
- autonoomne ehk tal on võime iseseisvalt tegutseda lähtudes isiklikust professionaalsest teadmisest;
- autoriteetne ehk ta kuulub asjatundja staatusse, kelle arvamust peetakse pädevaks.
Näiteks malevakorraldaja puhul tähendab professionaalsus seda, et lisaks maleva korraldamisele oskab noorsootöötaja näha laiemat pilti, tal on kindlad metoodikad, põhimõtted ja eesmärgid. Professionaal on kursis valdkonna seadustega, teeb koostööd teiste valdkonnas tegutsejatega, võtab sõna avalikult.
Kas meie noorsootöötajad on professionaalid?
Eestis on noortevaldkonna töötajatele professionaalsuse arendamiseks loodud mitmeid võimalusi. Näiteks erinevaid koolitusi, sh Eesti Avatud Noortekeskuse Ühendus pakub algajatele noorsootöö ABC koolitust ja tasemeõpet kolmes ülikoolis (Tallinna ülikool, Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia). Samuti on riik loonud teadmusringluseks mitmeid võimalusi, nagu näiteks noorteuuringute andmebaas, noorteseire juhtimislaud ning minuomavalitsus. Pakutakse võimalust osaleda andmeseminaridel, viiakse läbi noortevaldkonna uuringuid ning koostöös ülikoolidega luuakse uusi teooriad ja mudeleid jpm. Eesti Noorsootöötajate Kogu kui kõiki valdkonna pooli koondav ühendus võimaldab nii refleksiivseid arutelusid valdkonna nügimiseks kui ka professionaalsete dilemmade, normide ja väärtuste üle juurdlemiseks.
Ometi takistab noortevaldkonnas professionaalsuse arendamist sageli töötajate ülekoormus ja tööandja toetuse puudumine. Tihtipeale ei võimaldata töötajatel tööajast koolitustel osaleda, seda eriti maapiirkondades, kus asendajat on keeruline leida. Eeldatakse, et noorsootöötajaks olemisel piisab sobilikest isikuomadustest ning erialaseid teadmisi selleks pole tarvis. Samuti on noorsootöö mõnes kohalikus omavalitsuses vähe väärtustatud, mis kajastub vähestes arenguvõimalustes noortele, noorsootöötaja kehvades palga- ja töötingimustes.
2022. aastal ilmunud uuring “Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumid aastaks 2030” tõi soovitustena välja noortevaldkonna töötajate suurema väärtustamise ja palgakasvu vajadust ning olulisust analüüsida kutsenõudele üleminekut ja täiendkoolituse süsteemi arendamist. 2023. aasta kevadel on ilmumas ka noortevaldkonna töötajaskonna töötingimuste uuring, mis annab parema ülevaate töötajaskonna hetkeolukorrast ning veelgi enam sisendit vajalikele muutustele valdkonnas. Uuringu esialgsed tulemused kinnitavad varasemaid järeldusi madala töötasu osas. Et tasu saaks tõusta ning noorsootöötaja amet oleks ühiskonnas paremini mõistetud ja ehk ka rohkem väärtustatud, peame rohkem rääkima professionaalsusest.
Nendele ja teistele uuringutele ning olemasolevatele andmetele toetudes on vaja seada edasisi samme. Selle üle, kuidas noortevaldkonnas oluliste teemade, sh noorsootöötajate professionaalsuse toetamisega, edasi minna, arutleti 17.-18 mail noortevaldkonna foorumil “Noorum 2023” TalTech Mektorys.
Noortevaldkonna foorumil toimunud esitluste ja infoga saad tutvuda Haridus- ja Noorteameti kodulehel.