LGBTQI+ noored tunnevad end sageli üksi. Neil on raske leida professionaalset tuge, mis arvestaks nende identiteedi ja vajadustega. 2025. aasta uuring „LGBTQI+ noorte vaimse tervise abi ja toe otsimise kogemused“, mille viisid läbi Mõttekoda Praxis ja Eesti LGBT Ühing, heidab valgust just sellele – kuidas LGBTQI+ noored otsivad tuge oma vaimsele tervisele ja mida nad tegelikult vajavad.
Alge Ilosaar: lõpueksamid peavad andma ausa võimaluse teadmisi rakendada
Lõpueksamid peavad toetuma sellele, mida õpilased on päriselt õppinud, ning andma ausal ja selgel moel võimaluse oma teadmisi rakendada, kirjutab Alge Ilosaar.
14 aastat noore õpetlase stipendiaadina – kogukonnatunnetusest, panustamisest ja teatepulga üleandmisest
Kert Pütsepp on Noore Õpetlase stipendiumi (NÕS) vilistlane ja olnud programmi aktiivne toetaja ning arendaja juba üle kümnendi. 2004. aastal loodud stipendiumiprogramm on toetanud pea 300 noort teekonnal maailma tippülikoolidesse, nende seas ka Kerti, kes alustas õpinguid keemiainseneeria alal Cambridge’i ülikoolis. Tänavu täitub tal 14 aastat NÕSi stipendiaadina ja aktiivse toetajana. Selle puhul jagab ta mõtteid oma teekonnast, programmist, kogukonnast ja tähendusest, mida üks sihipärane stipendiumiprogramm võib noore inimese elus omada – ja kuidas sellele tagasi anda.
Avatud tehaste päev 2025 – oluline samm inseneeria avatumaks ja nähtavamaks muutmisel
15.–16. mail 2025 toimus Harno eestvedamisel Eestis esmakordselt Avatud tehaste päev – sündmus, mille eesmärk oli tuua noored, õpetajad, lapsevanemad ja laiem avalikkus lähemale tööstusele ning tutvustada inseneeria kui elukutse mitmekesist ja tulevikku suunatud sisu. Kahe päeva jooksul avasid oma uksed 13 Tartumaa tehast viiest erinevast valdkonnast. Kokku külastati tehaseid enam kui 1500 korral ning sündmuse vastu tunti elavat huvi.
Uimastitarbimise ennetus algab noorte kuulamisest, mitte keelamisest
Tulemused näitavad, et noorte seas on uimastite, sh alkoholi, tavasigarettide ja kanepi tarvitamine mõnevõrra vähenenud. Erandiks on e-sigarettide ja huuletubaka tarvitamine, mis on suurenenud ja seda eriti tüdrukute seas. Tõhus ennetustegevus peab olema integreeritud kõikidesse kooliastmetesse, huviharidusse ja noorsootöösse, keskendudes noorte enesekohaste ja sotsiaalsete oskuste arendamisele.
Kvaliteetne ja turvaline digitaalne inforuum-tegelik siht või utoopia?
Noored sirguvad maailmas, kus sotsiaalmeedia ja internet mängivad igapäevases suhtluses, õppimises ja meelelahutuses olulist rolli. Samas on just nendes noorte poolt igapäevaselt eelistatud kanalites levimas ebakvaliteetne ja noorte heaolu ohustav sisu. Kas kvaliteetse ja turvalise digitaalse inforuumi loomine on üldse võimalik või jääb see paratamatult utoopiaks?
Kuidas olla kindel, et suvised noortele suunatud tegevused oleksid turvalised?
Suvel pakutakse noortele palju erinevaid üritusi ja tegevusi, sh laagreid, malevaid, suvekoole jmt. Iga lapsevanema jaoks on oluline, et mistahes noorsootöö tegevust viiksid läbi oma ala professionaalid, kellega koos on lapsel turvaline. Laagrite osas on lapsevanematele kokku pandud soovitused, mida vanem saab järgida, aga kuidas käituda teiste tegevuste suhtes? Soovitusi jagavad Haridus- ja Noorteameti eksperdid…
Informaatikaõpetaja aasta peeglis: väljakutsed, võidud ja vaade suveplaanidesse
Sooviga võtta kokku lõppev kooliaasta ning uurida, kuidas suvel tõhusalt puhata ja miks mitte ka ekraanivabalt digioskusi arendada, viis ProgeTiigri arendusjuht Kirke Kasari läbi intervjuu Tallinna Reaalkooli informaatikaõpetaja Kailit Taliaruga.
Kolm kuud koolivaba aega – aita lapsel seda targalt kasutada
Suvevaheaeg on peagi käes ja koos sellega ka paljude lastevanemate iga-aastane väljakutse: kuidas sisustada lapse kolm kuud kestvat vaba aega? Kui lasta suvel lihtsalt isevoolu kulgeda, võivad head võimalused jääda märkamata – olgu need seotud iseseisvuse, suhtlemisoskuste või millegi uue proovimisega. Selles artiklis jagavad Haridus- ja Noorteameti (Harno) noorteinfo eksperdid soovitusi, mida suve planeerides silmas pidada, kust otsingutega alustada ja millist infot usaldada.
Eesti keele eksamid liiguvad digiajastusse
Haridus- ja Noorteamet tegeleb aktiivselt riiklike eksamite arendamisega ning üks olulisemaid suundi on eesti keele tasemeeksamite viimine digitaalsele kujule. Selline muutus ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid oluline samm õppijasõbralikuma, paindlikuma ja ajakohasema hindamiskeskkonna suunas. Digieksami arendustöö osana katsetab Harno uue formaadi ülesandeid koos vabatahtlike testijatega, et hinnata, kuidas digivorm töötab päriselus, millised on selle…