Varane töökogemus on noorele rohkem kui lihtsalt esimene palk – see on võimalus õppida vastutust, iseseisvust ja koostööd. Töö kaudu avardub arusaam enda võimetest ja tulevikuvalikutest. Just esimesed töökogemused kujundavad noore suhtumise tööellu ja annavad kindluse astuda järgmisi samme. Värskelt ilmunud uuring annab ülevaate, kuidas siis teha nii, et noorte tööturule suundumine oleks võimalikult toetatud ja teadlik.
Miks noored võiksid tööl käia?
Töökogemus noores eas on palju enamat kui lihtsalt taskuraha teenimine. See õpetab vastutust, arendab enesekindlust ja annab aimu, milline on töömaailm. „No et ta oleks valmis, et kui ta ikkagi tööellu astub, siis tal on juba teadmised, praktilised kogemused. Et ta ei ole nii haavatav,“ rõhutas üks poliitika rakendaja intervjuus. Tööle minek aitab noortel mõista, mida nad tulevikus tahavad teha – ja mida mitte. Katsetades erinevaid rolle, annab see noorele võimaluse õppida ennast tundma ning arendada eneseteadlikkust, mis toetab hilisemaid karjäärivalikuid.
Töökogemus on samas ka praktilise väärtusega. See annab noorele esimese reaalse kogemuse, mille saab panna näiteks CV-sse. Uuringus intervjueeritud tööandjad märkisid, et see võib olla määrava tähtsusega, kui noor kandideerib töökohale.
Lisaks vähendab varane töökogemus riski sattuda olukorda, kus noor ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel (NEET). See on eriti oluline nende noorte jaoks, kes muidu võivad jääda ühiskonna äärealadele – näiteks madala haridusega või erivajadustega noored.
Kuidas toetada noorte tööturule sisenemist?
Eestis on loodud mitmeid viise, kuidas noori tööellu sisenemisel aidata.
Paljud tööandjad pelgavad alaealisi tööle võtta, kuna sellega kaasneb suurem vastutus ja vajadus juhendamise järele. Selle ületamiseks pakub töötukassa alaealise töötamise toetust, mis aitab tööandjatel katta osa noorega seotud tööjõukuludest ja motiveerida seeläbi tööandjaid pakkuma tööd 13-16-aastastele noortele. Uuringust ilmnes, et toetusmeede võiks olla oluline ennekõike väiksematele ja maapiirkondades tegutsevatele tööandjatele, kus tööjõudu sageli napib. Tööandjate teadlikkus võiks toetusmeetmest olla aga kõrgem. Mitmed tööandjad olid arvamusel, et täna on toetusvõimalustega kursis ennekõike suuremad tööandjad, kes noori on juba värvanud.
Toetus ei pea aga seisnema ainult rahas. See võib tähendada ka nõu andmist, koolitust, sobivate töövõimaluste vahendamist või suunamist sobiva tööandja juurde.
Haridus- ja Noorteamet toetab suviseid noortemalevaid, kus noored saavad teha lihtsamat tööd, õppida tööharjumusi ja osaleda ühistes tegevustes. Malevates nähakse väärtuslikku võimalust omandada esmane töökogemus turvalises ja toetatud keskkonnas just noorematel alaealistel. Samas ei tähenda malevas osalemine ainult töö tegemist. Neis viiakse läbi ühistegevusi, meeskonnatööd ja koolitusi, mis aitavad noortel arendada suhtlemisoskust, ajaplaneerimist ning iseseisvust. Probleemiks on malevakohtade piiratud kättesaadavus, kuna tööandjate huvi on madal ning omavalitsuste valmisolek malevaid korraldada varieerub. Paljud noored sooviksid malevakogemust, kuid jäävad kohtade puuduse tõttu sellest ilma.
Lisaks eelnevale pakub töötukassa karjäärinõustamist ja karjääriinfot, mis aitab noorel mõelda, mis talle sobib, millised on tema tugevused ja kuidas teha järgmine samm töö või hariduse suunas. Samuti on olemas karjääriportaal Minu Karjäär, kust leiab töömaailma tutvustavat infot, eneseanalüüsi tööriistu ja palju muud.
Eriline roll noorte siirdumisel haridusest tööellu on koolidel. Õppekavas on karjääri- ja ettevõtlusõpe, mis aitab noorel valmistuda tööeluks. Koolid peaksid toetama noorte teadlikkust töömaailmast ja pakkuma neile võimalusi osaleda näiteks töövarjupäevadel või ettevõttekülastustel. Kõik koolid neid aineid kahjuks ei paku, kes pakuvad teevad seda erineva kvaliteediga ja isegi võimaluse olemasolul ei pruugi noored neid aineid valida. See jätab noorte ettevalmistuse tööelus toimetulekuks paratamatult ebaühtlaseks.
Millised riskid noori tööturul kimbutavad ja kuidas neid ennetada?
Kuigi tööelul on palju plusse, võivad noored sattuda tööturul ka keerulistesse olukordadesse.
Ekspertide hinnangul ei tea paljud noored, millised on nende õigused ja kohustused töötajana. Nad ei pruugi aru saada, et näiteks öötöö või liiga pikk tööpäev pole alaealistele lubatud, et neil on õigus töötasu saada või et tööandja peab tegema nendega lepingu. Samuti võib noor sattuda tööle, kus teda ei juhendata või kohtleb tööandja teda ebaõiglaselt. See kõik võib jätta tugeva negatiivse jälje, mis mõjutab töömotivatsiooni tulevikus.
„Noored väga nagu uljakäeliselt tahavad kirjutada ükskõik millele alla, mis neile ette antakse,” ütles üks ekspert. See võib viia olukordadeni, kus noor töötab mustalt või ebaõiglaste tingimustega.
Et noored oleksid jätkuvalt huvitatud töötamisest ja tööandjad neile töö pakkumisest, siis on oluline, et esmased kokkupuuted töömaailmaga ei tooks kaasa pettumust. Selleks on vaja ennekõike noorte endi, aga ka tööandjate teadlikkuse tõstmist. Näiteks jagab Tööinspektsioon infot, koolitab noori ja tööandjaid ning pakub nõustamist. Noorte jaoks on loodud ka spetsiaalne juhend „Noore töötaja meelespea“. Tööandjad tõid välja, et riik võiks pakkuda alaealiste töötajatega juhendamise koolitusi või mentorlust, töötada välja lepingu näidiseid, mida saab kasutada alaealisega töösuhte sõlmimisel ja vaadata üle mõningad alaealiste töötamist puudutavad piirangud (näiteks rahaliste tehingute tegemise või tööaja pikkuse osas). Pakuti ka platvormi loomist, mis aitaks lihtsamini kokku viia töötamisest huvitatud noored ja alaealiste värbamisest huvitatud tööandjad.
Hea kogemus kasvatab kindlasti enesekindlust. Nagu mainitud, siis aitavad malevad selliseid riske vähendada, niisamuti saavad aga koolid olla väärtuslikuks ühenduslüliks haridus- ja töömaailma vahel. Siin saab eeskuju võtta teistest riikidest (Soome, Rootsi, Saksamaa), kus tööeluga tutvumine on haridussüsteemi osa – levinud on töökohapõhine õpe, juhendatud tööpraktika ja töövarjutamine koolide ning tööandjate koostöös.
Võib juhtuda, et mõned noored hakkavad töö tõttu vähem õppimisele keskenduma. Eriti kui töötamine pole vabatahtlik, vaid tingitud pere rahalistest raskustest. Haridustee katkestamine võib hiljem piirata aga noore võimalusi tööturul. Seepärast rõhutab enamik uuringus vaadeldud riike läbi seadusandluse, et töö ei tohi segada hariduse omandamist. Kindlasti on oluline ka lapsevanemate roll selles, et huvituda, kus ja millistel tingimustel nende laps töötab.
Kokkuvõtteks, teadlikult juhitud ja hästi korraldatud moel on noorte töötamine väärtuslik võimalus nii noortele kui ka tööandjatele. Noortel aitab see õppida iseseisvust, arendada oskusi ning valmistuda tulevikuks. Kuid nagu iga esimene samm, vajab see tuge – antud juhul nii tööandja, kooli kui ka riigi poolt.
Eestis on loodud mitmekesine tugisüsteem, mis toetab noori tööturule sisenemisel. Töötukassa, Harno, koolid ja kohalikud omavalitsused mängivad siin olulist rolli. Kuid arenguruumi veel on, eriti noorte ja tööandjate teadlikkuse tõstmises, tugisüsteemide loomises, vahendatud võimalustes omandada turvalistes tingimustes esimesi töökogemusi ning noorte enesekindluse toetamisel.
Autor: Jane Ester, Mõttekoda Praxis
Artikli aluseks on Eesti Töötukassa tellitud ja Mõttekoja Praxis läbiviidud uuring „Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel“.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.