Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades

Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud  kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud¹²³ näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.

Ka EL nõukogu, vahetult enne Covid-19 pandeemiat, kutsus 2019. aastal üles liikmesriike edendama ja arendama noortepoliitikat ja -strateegiaid, mis püüavad olla proaktiivsed tehnoloogilise arengu ja digitaliseerimise seisukohalt⁴.

Rääkides digitaalsest noorsootööst tuleb lähtuda sellest, et digitehnoloogiad mõjutavad oluliselt noori, nende harjumusi ja vajadusi, samuti nende väärtusi ja hoiakuid⁵. Digivahendite kasutuselevõtu mõju avaldub ka tööprotsessis, mõjutades noorsootöötajate igapäevast tööd noortega, sh nendega kontakti ja usaldusliku suhte loomist, nende kaasamist ja toetamist. Digitaalne noorsootöö avab noortele uusi alternatiivseid võimalusi mitmekülgseks arenguks ning aktiivseks osalemiseks kodanikuühiskonnas, ületades sageli geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid takistusi. Lisaks olemasolevatele noorsootöö meetoditele on digitaalsel noorsootööl potentsiaal jõuda kõrvale jäänud noorteni, võimestades neid kaasarääkimiseks otsustusprotsessides.

Pöörame korraks pilgu digitaalse noorsootöö arengule.

Digitaalse noorsootöö tõhustamise meetmetest Euroopa Liidus

Vaadates üle-euroopalist noortepoliitika veebipõhise entsüklopeedia Youth Wiki (ingl Europe’s Encyclopedia of National Youth Policies) andmestikku näeme, et ELi liikmesriikide digitaalse noorsootöö tõhustamise kokkuleppe elluviimiseks on eelkõige tarvis keskenduda noorsootöötajate digitaalse võimekuse ja noorte e-osaluse suurendamisele (joonis 1).

Valdav enamus EL riikidest (sh ka Eestis) on juurutanud mitmekülgseid meetmeid nii noorsootöötajate digivõimekuse kui ka noorte e-osaluse edendamisele. On jäänud mõned üksikud EL riigid, mis keskenduvad ainult noorsootöötajate digivõimekuse tugevdamisele ning kus noorte e-osalus on jäänud pigem tagaplaanile (Itaalia, Holland, Kreeka, Leedu, Slovakkia) (joonis 1).

Joonis 1. Digitehnoloogia meetmete juurutamine noorsootöös seisuga september 2023⁶.

Tehnoloogiarikkas maailmas on e-osalus noorte jaoks olulise tähtsusega. EL liikmesriikides on noorte e-osaluse toetamiseks loodud erinevad riiklikud e-platvormid, mis eesmärgistatult loovad struktuurset dialoogi noorte ja poliitika vahel, pakkudes võimalust arutada erinevaid teemasid ja ideid, osaleda veebikonsultatsioonides ja suhelda otse poliitikakujundajatega. 2021. aasta seisuga olid paljudes EL liikmesriikides (Austria, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Malta, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Portugal) noorte e-platvormid juba loodud (joonis 2). Mõnes riigis, kus riiklikke e-platvorme pole välja töötatud (nt Rootsi, Poola, Läti, Leedu) on olemas selle asemel kohalikud või regionaalsed veebisaidid või digikanalid noorte e-osaluse tõhustamiseks, mida joonis 1 ei kajasta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi praegugi kasutatakse EL liikmesriikides erinevaid e-platvorme, on see kindlasti veel uus ja suuresti kasutamata potentsiaaliga meede noorte osaluse tõhustamisel. Digitaalsed platvormid pakuvad noortele lihtsat ja kiiret viisi oma arvamuse avaldamiseks ja toetavad nende aktiivset kaasarääkimist otsustusprotsessides.

Joonis 2. E-platvormid noorte osaluse edendamiseks 2021 aasta seisuga⁷.

Noorte e-osalusest rääkides, tuleb ka mainida, et hiljuti ilmunud rahvusvaheline noorte kodanikuhariduse uuring ICCS 2022 (ingl International Civic and Citizenship Education Study) näitas, et noored osalevad poliitilistes aruteludes, väljendavad oma seisukohti ja toetavad erinevaid ühiskondlikke liikumisi sotsiaalmeedia vahendusel. Uuringust näeme aktiivset osalust 8.klassi õpilaste seas interneti ja sotsiaalmeedia vahendusel siiski veel tagasihoidlikumana kui võiks loota. Uuring tõi esile, et üks kolmandik ICCS 2022 uuringus osalevatest õpilastest kasutab internetti poliitiliste ja ühiskondlikke teemade otsimiseks ning alates 2016. aastast ei ole olukord palju muutunud (joonis 3).  Interneti ja sotsiaalmeedia kasutamist poliitiliseks aktiivsuseks mõjutab aga ka huvi poliitiliste ja ühiskondlike teemade vastu. Kõige sagedasem noorte e-osaluse tegevus oli “poliitilist või sotsiaalset probleemi käsitleva veebi postituse meeldimine”, mida tegid 24% õpilastest vähemalt kord nädalas. Ülejäänud kolm e-osaluse vormi (postitamine, kommenteerimine või sisu jagamine) oli kasutusel vähem kui 10% noorte seas⁸.

Joonis 3. 8. klassi õpilaste interneti kasutamine poliitiliste ja ühiskondlikke teemade otsimiseks ICCS 2022 uuringu andmetel⁹.

Kuigi noored  näitavad oma huvi ja valmisolekut digitaalsetes keskkondades osalemisel on see siiski veel väga tagasihoidlik. E-osaluse tõhustamiseks on vaja rohkem keskenduda noorte digipädevuste arendamisele, et noored suudaksid turvaliselt, eetiliselt ja teadlikult kasutada veebipõhiseid platvorme oma kodanikuaktiivsuse väljendamiseks.

Digitaalse noorsootöö roll digipädevuste arendamisel

Oluliseks meetmeks noorte e-osaluse edendamisel on noorte digipädevuse arendamine. Youth Wiki pöörab erilist tähelepanu meediapädevusele, mida kirjeldatakse kui võimet pääseda ligi, analüüsida, hinnata ja luua meediat erinevates vormides.

Digitaalse noorsootöö roll noorte digipädevuste arendamisel on äärmiselt oluline. Digitaalse noorsootöö kaudu on võimalik noortel praktiseerida kodanikuaktiivsust ja kaasarääkimist, õppida eristama usaldusväärset teavet valeuudistest ning mõistma digitaalse osaluse eetilisi ja turvalisuse aspekte. Digitaalses noorsootöös saavad noored väljendada oma loomingulisust ja arendada eneseväljendusoskusi, luues näiteks videoid, blogisid või sotsiaalmeedia sisu. See omakorda toetab ka nende digipädevuste arengut, kuna nad õpivad kasutama erinevaid digitaalseid tööriistu ja platvorme.

Youth Wiki platvormil leidub mitmeid häid erinevate riikide praktikaid meediapädevuse arendamise toetamiseks mitteformaalse hariduse kaudu. Noorte teadlikkuse tõstmine toimub erinevate algatuste, projektide, koolituste, seminaride, õppematerjalide ning veebipõhise nõustamise abil. Mõnedes riikides on isegi loodud spetsiaalsed temaatilised keskused meediapädevuse edendamiseks noorte seas. Näiteks Taanis on loodud Laste ja noorte meedianõukogu (Medierådet for børn og unge), mis toimib noorte meediateadlikkuse tõstmise keskusena ning mis teeb koostööd noorte, pedagoogide, lapsevanemate, ametiasutuste ja organisatsioonidega, et neid teavitada ja nõustada laste ja noorte digitaalse turvalisuse, heaolu, pädevuste ja õiguste osas¹⁰.

Kokkuvõtteks Youth Wiki kutsub üles edasi edendama digitehnoloogia kasutamist noorsootöös ning jätkama koostööd haridusasutuste, noorteorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade vahel noorte digipädevuse (sh meediapädevuse) arendamisel. Kuigi praegugi on näha EL liikmesriikide märkimisväärset arengut digitaalses noorsootöös, tuleb järjepidevalt kohandada ja kaasajastada digitaalses noorsootöös kasutatavad digilahendusi, et need lähtuksid noorte vajadustest ning arvestaksid uusi trende ja väljakutseid.

Autor: Tanja Dibou, Tallinna Ülikool, noorsootöö dotsent

---

Allikad:

1. Erinevatest koroonakriisi mõjudest noorsootööle saab lugeda lähemalt https://pjp-eu.coe.int/en/web/youth-partnership/youth-work-resources ↩︎
2. https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/33468-Noorsootootaja-digipadevuse-ja-noortevaldkonna-organisatsiooni-digikupsuse-mudelid-ja-hindamistooriistad ↩︎
3. https://researchyouth.net/wp-content/uploads/2020/09/YP-covid19-RAY-24-09.pdf ↩︎
4. Euroopa Liidu Teataja (2019). Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldused digitaalse noorsootöö kohta (2019/C 414/02). URL: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XG1210(01)&qid=1581414758803&from=EN ↩︎
5. Herranz, A-H., Schwenzer, F. (2024). Exploring successful approaches to digital youth work Ray Digi research report. URL: https://www.researchyouth.net/wp-content/uploads/2024/10/RAY-DIGI_Research-Report_20241010.pdf ↩︎
6. Youth Wiki. (2023) Digital youth work. Fostering the application of digital technologies to youth work. URL: https://national-policies.eacea.ec.europa.eu/youthwiki/comparative-overviews/youth-work/digital-youth-work/2023 ↩︎
7. Youth Wiki. (2021) Participation. Online platforms for e-participation. URL: https://national-policies.eacea.ec.europa.eu/youthwiki/comparative-overviews/participation/online-platforms-for-e-participation/2021 ↩︎
8. Schulz, W., Fraillon,J., Losito,J., Agrusti,B., Damiani, G.,Friedman, V, Springer, T. (2024). ICCS 2022 International Report: Education for Citizenship in Times of Global Change. ↩︎
9. Schulz, W.( 2024). ICCS 2022 International Report & Results. Presentation. URL https://www.iea.nl/sites/default/files/2023-12/Dr.%20Wolfram%20Schulz%20ICCS%202022%20International%20Report%20Presentation.pdf ↩︎
10. Youth Wiki. (2024). Denmark. Media literacy and safe use of new media. URL: https://national-policies.eacea.ec.europa.eu/youthwiki/chapters/denmark/68-media-literacy-and-safe-use-of-new-media ↩︎