Pikalt on räägitud tervikliku haridustee olulisusest sidudes mitteformaalõppe formaalõppega, kuid endiselt tehakse selles vallas tibusamme. Seetõttu kaardistasidki Tallinna Ülikooli magistrandid kuue Riigigümnaasiumi direktori ja praktiku mõtteid mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimisest ja nende parimatest praktikatest. Kas nad näevad lõimingus väärtust? Magistritöö eesmärk oli uurida formaal- ja mitteformaalõppe lõimingut riigigümnaasiumides ning kaardistada tegevused ja mõtteviisid, mis aitavad formaal- ja mitteformaalõppe lõimingule kaasa.
Tänapäeva ühiskond väärtustab üha enam terviklikku haridusteed, mis hõlmab nii formaalseid kui ka mitteformaalseid õppekogemusi. Seega on pidevate arengute ja muutustega toime tulemiseks on vajalikud lisaks headele aine- ja erialastele pädevustele kõrval just üldpädevused. Nüüdisaegse õpikäsituse keskmes ongi õppija areng ning elus hakkama saamise oskused. Noorsootöö ja mitteformaalõpe lähtuvad noore vajadustest ning kaasavad noort õpiprotsessi, mis annab võimaluse noorel oma õpiteed kujundada toetades formaalõppe väljakutseid noore üldpädevuste arengul. Ka koht ja viis enese arendamiseks muutuvad üha mitmekesisemaks, sest vajalikke pädevusi saab omandada nii formaalõppes põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses ja kõrgkoolis kui ka mitteformaalõppes huvikoolis, huvitegevuses või noorsootöös. Õppevormidele omased tunnused ja erinevused toob välja joonis 1.
Joonis 1. Mitteformaalõppe ja formaalõppe tunnused ja erinevused mitteformaalõppe vaates.
Lõiming kui iseseisvumise alus
Lõimimiseehk erinevate õppeainete ja tegevuste sidumise kaudu ühtseks tervikuks on noorel lihtsam üksikasju ja seoseid mõista.See loob tugeva baasi iseseisvas elus hakkama saamiseks, sest õppeainete ühendamisel saab lõimida kõike: teadmisi, oskusi, kogemusi, vilumusi, väärtushinnanguid. Teadmiste üha kasvava mahu tingimustes rõhutatakse vajadust lõimida erinevaid õppekavaga kooskõlas olevaid teadmisi, et luua neist tervik, mis võimaldaks mõista olulist ning toetaks õpilaste valmidust tulla toime erinevates õpi-, töö- ja elusituatsioonides. See on koht, kus mitteformaalõppe pakkujad noortevaldkonnas saavad olla formaalharidusele partneriks. Lõimingu kontseptsioon on olnud pikalt prioriteetne ning nii mitmedki koolid praktiseerivad seda, kuid probleemkohaks on lõimingust ühtne arusaamine ning selle väärtustamise.
Kuue riigigümnaasiumi direktori ja nelja praktiku individuaalintervjuude analüüsi tulemused näitasid, et mitteformaalõppe mõtestamine on suuresti mõjutatud isiklikest kogemustest ning täpne arusaam mõistest on ebaselge. Lõimingu all nähakse nii ainetevahelist lõimingut kui ka integratsiooni mitteformaal- ja formaalõppe vahel. Lõimingu komponentidena tuuakse välja eesmärgistatus, mitmekesised meetodid, õppija autonoomsus ning suhtumine.
Lõimingu väärtus kõigile osapooltele
Lõimingut nähakse kui väärtust ning seda nii noorele kui ka koolile. Läbi kogemise ja aktiivse õppimise on noorel seoste loomine päriseluga lihtsam. Mitmekesised meetodid aitavad noorel kujundada oma identiteeti ning avastada oma tugevusi, huvisid ning arenguvajadusi. Lõimingut toetavate teguritena toodi välja ühtset mõtteviisi ning väärtusbaasi, kuna lõiming nõuab väga head meeskonnatööd ning koostööd kogukonnaga. Kogukonda võivad kuuluda näiteks teised koolid, nende vilistlased, kuid ka kohalikud inimesed ja erinevad spetsialistid.
Mitteformaalõpe annab noorele vastutuse ning usalduse, mis omakorda on abiks ka koormuse vähendamisel. Seda nii õpetajatel kui ka noorel. Lõimingu toimimiseks on oluline faktor rollide selgus ja vastutuse jagamine. Positiivsete näidetena lõimingu toimimiseks toodi näiteks õppetöö osana võimalust arvestada huvitegevust valikkursusena või kogukonnapraktikat kogemusõppena, mentorlust ja erinevaid loengutesarju. Selleks, et lõiming saaks toimida edukalt on vaja luua ühine väärtusbaas koolis õpetajate ja juhtkonna vahel, on vaja head koostööd ning juhtkonna poolset tuge. Toeks võib olla koostööaja sissekirjutamine tunniplaani või ka lihtsalt usaldus ja tugi õpetajate ja noortevaldkonna spetsialistide suunas.
Noorsootöö kui mitteformaalne õpe – lõimingu tähtis osake
Noorsootööd on järjest enam õigustatud ja põhjendatud mitteformaalse õppe kaudu. Noortevaldkond pakub rikkalikku valikut mitteformaalseid õppevõimalusi, mis toetavad õpilaste sotsiaalsete oskuste arengut, väärtuskasvatust ja aktiivset kodanikuks olemist. Koolide ja noortevaldkonna koostöö looks sünergia, mis rikastaks õpikeskkonda ja pakuks õpilastele laiemaid võimalusi eneseteostuseks. Seega seos noorsootöö ja mitteformaalse õppe vahel on väga tugev, kuna noorte osalus ja mitteformaalõpe on noorsootöö kaks võtmeosa. Noorsootöö panustab ühiskonda noorte kaasamise ja võimestamise kaudu. Noortevaldkond toetab ja jõustab noore potentsiaali avamist turvalises ja usalduslikus keskkonnas.
Käsitletud uuring annab mõtteainet ning teoreetilist alust liikuda noorsootöö ja formaalhariduse võrdväärse partnerluse suunas. Tervikliku haridustee saavutamiseks on oluline luua sillad formaalse ja mitteformaalse õppe vahel. Noortevaldkonna ja koolide lõiming on just see sild, mis aitab kaasa noorte mitmekülgsele arengule ning valmistab neid ette tulevikuks. Sealjuures peab arvestama, et noorsootöö on võrdväärne partner formaalharidusele ning mida enam noortevaldkonnas räägitakse oma väärtuspakkumisest, seda suurem on võimalus, et noorte haridustee muutub veelgi enam terviklikumaks.
Autorid Kaire Tobias (õppejuht ja õpetaja Tallinna Pääsküla Koolis), Maarja-Ly Teino (Noorsootöötaja ja õpetaja Aruküla Põhikoolis), Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõpingute lõpetajad
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.