Euroopa Liidu otsustusprotsessides osalemine on mitmekihtne ja keeruline, kuid võimalus mõjutada noortepoliitikat paneb olulise vastutuse noordelegaatide õlule. Noordelegaadi sisend ei ole pelgalt sõnavõtt kohtumistel – see on hääl, mis aitab suunata Euroopa tulevikku ja kujundada poliitikaid, mis vastavad noorte vajadustele ja ootustele. Kuid kas ja kuidas jõuab see sisend Euroopa Komisjoni tasandile? Vaatame seda protsessi lähemalt.
Noordelegaadid valitakse Euroopa Noortefoorumi või liikmesriikide noorteorganisatsioonide kaudu. Valikuprotsess keskendub kandidaadi teadmistele, oskustele ja motivatsioonile esindada noorte huve Euroopa tasandil. Valituks osutunud delegaadid saavad koolitust Euroopa Liidu institutsioonide toimimise, poliitikakujundamise protsesside ja noorte osaluse väärtustamise kohta.
Kuidas kujuneb noordelegaadi roll ja sisend
Euroopa Noortedialoog on mehhanism, mille kaudu noorte arvamusi ja ettepanekud kogutakse, süstematiseeritakse ja edastatakse poliitikakujundajatele. Noordelegaatidel on selles protsessis keskne roll. Dialoogi raames toimuvad:
- Kohalikud ja riiklikud konsultatsioonid, kus noored jagavad oma ideid ja muresid.
- Rahvusvahelised kohtumised ja konverentsid, kus noordelegaadid esindavad oma riigi noorte seisukohti.
- Euroopa Noortedialoogi tulemuste koondamine ja arutelud Euroopa Noortenõukogu kohtumistel.
Pärast konsultatsioonide ja arutelude lõpetamist koostatakse raportid ja soovitused, mis koondavad noorte arvamused ja ettepanekud konkreetsetes valdkondades, nagu haridus, keskkond, digipööre ja sotsiaalne kaasatus. Need dokumendid edastatakse:
- Euroopa Noortefoorumile, mis esindab noorteorganisatsioonide huve ELi tasandil.
- Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile, kes juhib Euroopa Noortedialoogi tsüklit.
- Euroopa Komisjonile, kes kasutab saadud sisendit oma noortepoliitika kavandamisel ja rakendamisel.
Euroopa Komisjonil on oluline roll noorte sisendi rakendamisel. Komisjoni noortepoliitika eest vastutav osakond (tavaliselt hariduse ja kultuuri peadirektoraat) analüüsib noorte soovitusi ja arvestab nendega järgmiste sammude kavandamisel. Konkreetsete algatuste või programmide, nagu Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus, kaudu viiakse ellu meetmeid, mis vastavad noorte väljendatud vajadustele.
Statistika kohaselt on Euroopa Liidu Nõukogu resolutsioonide ja järelduste seas:
- 36% dokumente, mis on mingil määral arvestanud Euroopa Noortedialoogi soovitustega;
- 56% dokumente, mis sisaldavad viiteid või lühendatud kokkuvõtteid soovitustest;
- 42,8% dokumente, millel on mõõdukas või tugev seos dialoogi soovitustega;
- 8,9% dokumente, millel on väga tugev seos soovitustega.
See näitab selgelt, et dialoogprotsessidel on oluline roll noorte hääle kaasamisel poliitikakujundamisse (vt ka joonis 1).
Noordelegaatide tagasivaade 10. tsüklile
Mida noordelegaadid ise kogevad ja saavutavad
Euroopa Liidu noordelegaat Triine Kose on kommenteerinud tööd järgnevalt: “Minu roll on olnud Eesti noortelt konsultatsioonide käigus saadud sisend Euroopa Noortekonverentsi kaudu otsustajateni viia. See tähendab ka algul konsultatsiooniprotsessi läbiviimise toetamist ja kogu mandaadi vältel Eesti noorte seas Euroopa Noortedialoogi ja Euroopa Liidu alase teadlikkuse tõstmist – nt arvamusartiklite, koolikülastuste, tele, podcastide ja sotsiaalmeedia kaudu. (–) Kõigepealt kinnitatakse poliitikasoovitused liikmesriikide ministeeriumites. Seega jõuab riiklikule tasandile meie arutelude tulemusel valminud dokument juba protsessi alguses. Seejärel kinnitatakse poliitikasoovitused Euroopa Komisjoni ettepanekul Liidu noorte töögrupis ja alles seejärel liiguvad poliitikasoovitused Euroopa Liidu nõukogu (ehk kõnekeeles ministrite nõukogu) lauale. Nad võivad, aga ei pea seda kinnitama – siiani on aga ministrite nõukogu noorte soovitused kinnitanud ja vajadusel ka nende põhjal “tegusi teinud” – näiteks vastu võtnud 11 Youth Goali või hakanud ülesse ehitama noortegarantii süsteemi. Paljud soovitused on kujundatud ka riiklikule tasandile, seega on ELi nõukogu vastu võetud poliitikasoovituste dokument riikides oluline huvikaitsedokument.”
Rudolf Kasper Naruski, Euroopa Liidu noordelegaat enda tegevusest: “Minu roll on peamiselt koosnenud kahest erinevast tahust. Esiteks olen Eesti siseselt tutvustanud Euroopa Liitu noortele erinevatel üritustel, koolides ja näiteks podcastides. Teiseks olen esindanud Noortedialoogi tulemusi rahvusvahelistel noortekonverentsidel, kus oleme välja töötanud poliitikasoovitusi noortepoliitika arendamiseks. (–). Kõik soovitused lähevad ministrite nõukokku, kus kujundatakse soovitused, mis edastatakse liikmesriikidele.”
Noorte kaasamine ei piirdu ainult sisendi andmisega. Oluline osa protsessist on ka tagasiside andmine noortele selle kohta, kuidas nende arvamusi on arvesse võetud ja rakendatud. Seda üritab ka Euroopa Noortedialoog arendada.
Autor: Eesti Noorteühenduste Liidu (GameIn, Euroopa Nootedialoog, Erasmus+) projektijuht Jane Kõrts
Kasutatud allikad
Artikkel põhineb dokumendil “EUYD desktop policy analysis“, mille koostasid Dan Moxon ja Ondřej Bárta Euroopa Noortedialoogi tulemuste analüüsiks.
Rohkem lugemist Euroopa Noortedialoogi osas leiad siit: https://enl.ee/enl/infonurk/euroopa-noortedialoog/