Sel aastal lähevad noored alates 16 eluaastast Eestis taas kohalike omavalitsuste valimistel hääletama. Valimiseana ei ole 16 maailmas kuigi levinud, kuid Eestis suudeti arutelude tulemusena 2015. aastal selle otsuseni jõuda ning anda noortele võimalus kaasa rääkida nende elu puudutavates teemades. Ometigi tahaks õhku visata küsimused, kuivõrd täiskasvanud tahavad noori kaasata ning kes seisavad noortega koos?
Kriisiaeg on eriti teravalt välja toonud selle, et otsustajad alati ei tea, mida noored arvavad ja vajavad.[i] Õpilaste ja üliõpilaste organisatsioonid ning noorteühenduste esindajad teevad tänuväärset tööd, et noorte huvid oleksid „laual“, kuid igale poole nad ei jõua. Pealegi tuleb arvestada asjaoluga, et esmajoones räägivad kaasa, ka kohalikes noortevolikogudes, aktiivsemad noored, mis tähendab, et paljude eakaaslaste arvamused ja huvid ei pruugi üldse esindatud olla.
Ka poliitikud võivad vajada ümberõpet
Kohalike omavalitsuste noorsootöö kvaliteedihindamise mudelis hinnatakse muuhulgas ka noorte osaluse võimaldamist. Ühelt poolt on võimaluste näitajaks noortealgatuste toetamise süsteem ja rahastus, teisalt aga ka konsulteerimise ja kaasamisviiside traditsioonid. Välishindajana olen kuulnud kohalike poliitikute suust olukorrakirjeldusi nagu: „Minu kabineti uks on noortele alati avatud, aga nad ei tule“ või „Ega noored ise ka ei tea, mida nad tegelikult tahavad“. Tõepoolest – noored ei tule ehk ise vallavalitsusse või volikogu istungile ja kui nad seda teevadki, siis tulevad aktiivsemad. Samas jagub noortel ideid, mida nad tahaksid oma elukohas teostada: olgu selleks avaliku ruumi kaunistamine kunstiga, rulapargi rajamine, rattahoidlate paigaldamine koolide juurde, noortefestivalide toimumine, parem transpordikorraldus või tõhusam vaimse tervise nõustamine jne. Oluline on see, kas ja kuidas noorte ideed, vajadused ja mured üldse kuuldavaks saavad, kui nad „ise ei tule“.
Teinekord võib takistus ilmneda ka siis, kui noored on juba tulnud. Oma tööst linnavalitsuse spordi- ja noorsooametis meenub, et noortevolikogu käivitumise järgselt oli üheks suuremaks väljakutseks saavutada linnavolikogu poliitikute valmisolek noortevolikogu liikmetega võrdväärsel viisil suhelda ning neid volikogu komisjonide töösse kaasata. Noorsootöö spetsialistidena pidime kolleegidega aega investeerima sellesse, et rahumeelselt ning järjekindlalt kasvatada poliitikutes valmisolekut noorte arvamustega arvestada ja luua nende kaasamiskultuur. Takistuseks võib saada ka see, et noored küll kuulatakse ära, kuid nende ettepanekud jäävad tähelepanuta – kaasamise „mängimine“ võib edaspidist indu noortel oluliselt vähendada.
Noorsootöötaja võimendab noorte häält ja julgust
Selleks, et noorte arvamus kuhugi jõuaks, on seega vaja täiskasvanutel pigem ise minna – noortele sobivasse keskkonda, kus saab suhelda mitteformaalses õhkkonnas ning teinekord võib olla ka loovamaid ning mittetraditsioonilisi arutelumeetodeid kasutades. See tähendab, et noorte osalus ja kaasamine on aeganõudev protsess. Noorsootöötajad on ühed olulisemad spetsialistid, kes saavad siin abiks olla soodustaja rollis: toetades noori oma ideede teostamisel; vajadusel vahendades ja „tõlkides“ noorte ideid sobivamasse projekti- või eelarvekeelde ning „tõlkides“ poliitikas ja ühiskonnas toimuvat tagasi noorte eluolusse ja keelde; võttes ise meedias sõna noorte huvide eest ning õpetades neid endid seda tegema jne. Pojektis ’Noorte osaluse suurendamine’ mõtleme ka sellele, kuidas noorsootöötajad saaksid olla paremad noorte teekaaslased ühiskondliku aktiivsuse teekonnal.
Noorsootöötajal endal on sellel teekonnal vaja mitmesuguseid kompetentse, alates oskusest luua noortega usalduslik suhe ja neid kuulata kuni kriitilise mõtlemise, võimusuhete mõistmise, ühiskonna- ja poliitikateadlikkuse ning nendega seonduvate arutelude pidamise oskuseni välja. Kompetentside üks oluline osa on hoiak – see, kuivõrd julgelt noorsootöötajad saavad noori toetada kogukonna- ja ühiskonnaelus osalemisel, sõltub nii nende endi teadlikkusest kui ka üldisemast kaasamiskultuurist. Linna või valla eelarvest rahastatava noortekeskuse rakendamine võimul olevate poliitikute poolt kohalikel valimistel oma erakonna teenistusse, läheb vastuollu noorsootöö rolliga. Noorsootöötaja kohuseks on aidata noortel teadlikke valikuid teha, kuulates esmajärjekorras noori ja seistes nende huvide, võimaluste ja õiguste eest.
Noorsootöötajad peaksid järjepidevalt tegutsema selle nimel, et noortel oleks võrdsem positsioon ühiskonnaelus osalemisel ja kaasarääkimisel. Loe täpsemalt noorsootöötajate võimestamisega seotud teemadest siit:
Ilona-Evelyn Rannala
[i] https://arvamus.postimees.ee/6950570/eesti-noorteuhenduste-liidu-juht-millal-otsustajad-noorte-poole-poorduvad