Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.
Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Eesti haridus- ja noortevaldkonna suurim elluviija. Ainuüksi eksamite ja testide kaudu puutume igal aastal kokku ligi 15 protsendiga Eesti elanikkonnast. Meie välisrahastuse suurim komponent on Erasmus+ õppevahetusprogramm, mis toob Eestisse igal aastal miljoneid eurosid ja pakub rahvusvahelisi õppe- ja koostöövõimalusi. Selle kõrval loob Study in Estonia programm märkimisväärse majandusliku mõju – välistudengite panus Eesti majandusse ulatub ligikaudu 50 miljoni euroni aastas. Harno 370 töötajast enam kui kolmandiku moodustab Rajaleidja võrgustik: psühholoogid, logopeedid, sotsiaal- ja eripedagoogid üle Eesti, kes toetavad igal aastal enam kui 10 000 haridusliku erivajadusega last. Kuna iga neljas laps Eestis vajab tugiteenuseid, on Rajaleidja töö äärmiselt oluline, et tagada hariduse võrdne kättesaadavus ja kvaliteet. Lisaks pakume tuhandetele noortele võimalust avastada programmeerimist ja inseneeriat, seisame kutsehariduse kvaliteedi ja populariseerimise eest ning viime ellu roheoskuste omandamist toetavaid algatusi.
See kõik loob terviku, mis näitab, kui suur ja mitmekesine on valdkond, mis mõjutab noorte igapäevaelu. Tundub lausa veider, et noored pole igapäevaselt kaasa rääkimas ja tegutsemas neid puudutavates otsustes.
Noorte osalusprogramm (NOP)
Just seetõttu käivitame sel sügisel noorte osalusprogrammi (NOP), et noortel oleks võimalik kaasa rääkida ja kujundada valdkondi, mis neid puudutavad. Programmi kutsume 14–26-aastaseid noori üle Eesti, kes kohtuvad regulaarselt nii füüsiliselt kui ka läbi videosilla.
Noored saavad osaks Harno meeskonnast, et arutada hariduse ja noorte elu teemasid, algatada kampaaniaid või küsitlusi, korraldada üritusi, testida uusi digilahendusi ja anda tagasisidet teenuste arendamisel. NOP loob võimaluse panustada otseselt haridus- ja noortevaldkonna poliitika elluviimisse ja kujundamisse.
President Alar Karis ütles kooliaasta alguse kõnes: hea haridus on kogu ühiskonna pühendumine ja saavutus. Noorte osalusprogramm on üks viis seda pühendumist ellu viia – anda noortele võimalus panustada ja kujundada otsuseid, mis mõjutavad nende endi ja kogu Eesti tulevikku.
Kuidas jõuab info programmist noorteni?
Info levitamisega laiemale avalikkusele alustasime 16. septembril ning kõik planeeritud kommunikatsioonitegevused ei ole veel realiseerunud. Kanalite valikul lähtume sellest, kuidas jõuda otsekontakti vahendusel kõige efektiivsemalt noorteni. Sama oluline on jõuda infoga ka täiskasvanuteni, kes 14–26-aastaseid noori ümbritsevad, ehk lapsevanemate, õpetajate ja noortevaldkonna töötajateni.
Infot levitame meilitsi nii koolidele, noortekeskustele kui ka noorsootöötajatele. Partneriteks on näiteks Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Noorsootöötajate Kogu ning Eurodeski võrgustik. Koolid saavad infot jagada Stuudiumi keskkonnas. Kõige tõhusam viis noorteni jõudmiseks on aga sotsiaalmeedia, kus teeme koostööd ka tuntud mõjuisikuga. Infolevikule aitavad kaasa Harno noorteinfoportaal Teeviit ja Eesti Noorteühenduste Liit.
Millises vanuses noori programmi oodatakse ja kui palju osalejaid on plaanis?
Ootame kandideerima noori vanuses 14–26, kuid soovi korral on oodatud osalema ka nooremad. Esimesel aastal soovime kaasata vähemalt 20 noort, edaspidi võib see arv muutuda. Valik tehakse pärast kandideerimisperioodi lõppu, arvestades avalduste mitmekesisust. Oluline on kaasata erinevate huvide, tausta, hariduse ja elukohaga noori.
Miks algab programm kohtumisega Tallinnas?
Esimene kohtumine toimub Tallinnas, kuhu on parem bussi- ja rongiühendus. Kõigile osalejatele kompenseeritakse sõiduga seotud kulud. Edasiste füüsiliste kohtumiste asukohad lepime kokku koos noortega, arvestades nende võimalusi. Lisaks toimuvad ka Zoomi kaudu kogunemised.
Kuidas tagatakse, et iga noor on grupis kuuldud?
NOP keskendub laiemalt haridus- ja noortevaldkonna teemadele, mitte konkreetsetele piirkondlikele küsimustele. Et iga noore hääl oleks kuuldav, on projektijuhi roll toetada noori, hoida turvalist õhkkonda ja aidata kaasa, et programmis osalejad liiguksid oma eesmärkide suunas.
Kas Harno loob noortele kontakti ka n-ö otsustajatega?
Programmi täpsemad fookusteemad ja eesmärgid seame ühiselt noortega. Kui tekib teemasid, kus kohtumine otsustajatega on vajalik, oleme valmis seda korraldama. Meie eesmärk on, et Harno nägu oleks ka noorte nägu ja kui noorte arvamust arvestatakse, on tulemused sisukamad ja tulevikku vaatavad.
Kuidas osaleda?
Osalusprogramm on mõeldud 14–26-aastastele. Kui oled selles vanuses ja loed seda siin, on sul võimalus kaasa rääkida. Kui tead kedagi, kes on uudishimulik ja tegutsev noor, suuna ta enne 5. oktoobrit kandideerima.
Registreeri SIIN Kandideeri Harno noorte osalusprogrammi!
Autor: Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht