Autor: Airi Park, Haridus- ja Noorteameti noorsootöö mudelite projektijuht
2022. aastal korraldas Harno 15 maakondlikku seminari noortevaldkonna tegijatele, kus osales 283 inimest 66-st erinevast KOVist. Seminaride esmane eesmärk oli tutvustada aastatel 2015–2022 omavalitsuste koostöös loodud nutikaid noorsootöö mudeleid, samas tõid maakondlikud seminarid tugevalt välja ka kohaliku tasandi väljakutsed.
Üllatavaid teemasid oli mitmeid. Sõltuvusainete kasutamisega maadlemine noortekeskustes, sh just lapsevanemate puudulik teadlikkus nt e-sigareti kahjulikkusest ning valdkondliku paindlikkuse piirile jõudmine – kaua ja kaugele painduda? Noorsootöö maine teema aktuaalsust toodi korduvalt esile ning rohkesti toodi ka välja kvaliteedi tõstmisega seotud arengusuundi.
Selleks, et nutikaid mudeleid kohe praktikasse rakendada, said omavalitsuste meeskonnad võimaluse lühikese aja jooksul panna kirja kõik noortevaldkonna kitsaskohad, mis meelde tulevad. Erinevaid väljatoodud kitsaskohti oli palju, kuid osalejad tõid välja, et lohutav oli kuulda samu muresid ka teistelt – ei olda enda probleemiga üksi.
Mõned teemad, mis välja toodi: personaliprobleemid, noorte kaasatus, koos- ja võrgustikutöö puudumine, noorteinfo, hajaasustus, mobiilne noorsootöö, vahendite puudus või amortisatsioon, noorsootöö maine ja olemus.
Ülekaalukalt toodi kõige rohkem kitsaskohana välja personaliprobleeme, seda toodi välja 37 korral (siin ja ka edaspidi – omavalitsusi, kes seda kitsaskohta välja tõi, oli veelgi enam, kuna mitmel juhul arutati mitme omavalitsuse kaupa gruppides).
See kitsaskoht sisaldab endas nii motiveeriva palga puudumist, kvalifitseeritud töötajate leidmise keerukust, töötajate kiiret vahetumist, inimressursi puudust (nii noortekeskuse noorsootöötajate, aga ka huviringide juhendajate osas), osakoormusi (mistõttu on ka töötajate leidmine keerukas), töötajate liikumist koolidesse (kool kui konkurent, eriti on see mure üles kerkinud õpetajate palga tõstmise järgselt), valdkonda arendava ametniku puudumist ning töötajate läbipõlemist.
Kui omavalitsus ei määra, milline peab noorsootöö teenus olema, siis võibki olla tulemus kõige koostööaltima sihtrühmaga tegelemine.
Lisaks toodi ka välja raamistiku ja süsteemsuse vajadust – hetkel on pilt noorsootööst erinevates omavalitsustes väga erinev, sh milliste tegevussuundadega üldse jõutakse lisaks noortekeskusele ning huviharidusele ja -tegevusele tegeleda, mis on aga otsapidi seotud jällegi personali teemaga – kui ollakse tööl osakoormusega, siis rohkemate (kõigi) tegevussuundadega ei jõuagi tegeleda.
Kitsaskohtade mainimise osas on teisel kohal noorte kaasatus, seda toodi välja 27 korral. Selle kitsaskoha all kirjeldati vanemate (16/18+) noorteni jõudmist, noorte liiga tihedat ajakava, erinevate võimaluste puudumist või nende vähesust (malevad, laagrid, rahvusvaheline noorsootöö), noorte omaalgatuse ja ettevõtlikkuse vähesust, noorte vähest seotust kodukohaga (hüppelaud suurematesse linnadesse minekuks) ning kuidas saada noori rohkem kaasa rääkima noorsootöö sisus.
Toodi ka välja, et noortekeskused tegelevad tihtipeale eelkõige algklassidega, seega siinkohal tasub veelkord välja tuua süsteemsuse ja raamistiku vajaduse.
Kolmas kõige enam mainimisi saanud vajadus on koostöö ja võrgustiku olemasolu – seda märgiti 20 korral.
Selle kitsaskoha puhul oli omavalitsuseti hetkeolukord väga erinev. Mõnes omavalitsuses on võrgustiku- või koostöö minimaalne. Osade arutelude tulemusena toodi välja, et koolidega ja tugispetsialistidega peaks koostöö tihedam olema. Kuid oli ka omavalitsusi, kes tõid välja, et riikliku rahastuse toel, nt koostöögruppides, mille raames nutikad mudelid loodi, võrgustik toimis, kuid raha lõppemisel kadus ka võrgustik. Samuti toodi välja, et koostöö on tihtipeale inimeste põhine ning inimeste vahetumisel ollakse ka koostööga tagasi alguses.
Lisaks omavalitsuste sisese koostöö ja võrgustiku vajadusele toodi ka välja maakondliku koordineeritud võrgustiku vajadust – see võiks omakorda toetada noorsootöö tegevusuundade laiendamist, sest nt rahvusvahelist noorsootööd või laagreid ei pea ühe omavalitsuse keskselt tegema. Kuna pärast maavalitsuste kadumist ühtset koordineerimist sellisel viisil enam pole, keskendutakse ajakriitilisele tööle enda omavalitsuse siseselt. Kui omavalitsustes ei ole ka valdkonna ametnikku, kelle tööülesannete seas võrgustiku koordineerimine võiks roteeruda, jääbki tihti maakondlik võrgustik ja koostöö tahaplaanile.
Seega andsid toimunud maakondlikud seminarid paljuski selle võimaluse, et saada üle mingi aja ühise laua taha kokku ning arutada, kuidas endal ja teistel läheb. Nendel seminaridel toodi mitmeid kordi välja, et teiste omavalitsuste kitsaskohtade kuulmine andis tuge, et ei olda oma muredes üksinda. Maakonna siseselt väga suur osa kitsaskohti kattus ning ka nendega ühiselt tegelemine võiks paremate tulemusteni viia. Kahjuks toodi paljuski ka välja, et igapäevatöö kõrvalt uute ülesannete võtmine või eesmärkide seadmine on pigem samm läbipõlemise suunas. Samas oldi valmis töölaua ülevaatamiseks, et koostöö ja võrgustiku prioriteetsuse osas korrektuure teha, et mõni vähem prioriteetsem ülesanne pausile panna. Võrgustiku- ja koostöö olulisust ja vajadust teadvustati tugevalt, kuid nagu nimetuski ütleb, ei ole see üksi tegemiseks, vaid vajab inimeste koondamist ühise eesmärgi seadmiseks ja selle ellu viimiseks.
Kitsaskohtade väljatoomise järgselt said osalejad seminaril valida neist 1–2, et koos paika panna kitsaskohtade lahendamise kolm esimest sammu. Aluseks sai võtta juba piloteeritud nutikaid mudeleid, sh neid kombineerida. Populaarsemad mudelid olid noorsootöötajate vahetus ja piirkonnaülesed liikuvad noorsootöötajad, mobiilne noorsootöö buss, noortekeskus HUUB, võrgustiku loomise ja hoidmisega seotud mudelid (Paide Noorsootöö Kogu ja võrgustiku koostöö), Mänguriiul Ratastel, Soundworld, Minuidee.ee, Ressursipank. Suurt vajadust väljendati ka Infohundi vastu.
Kokkuvõttes andsid maakondlikud seminarid võimalusel arutleda noortevaldkonnas toimuva üle, kuulda teiste omavalitsuste hetkeseisu kohta ning planeerida tegevussamme.
Lisaks nutikate mudelite jaoks loodud veebikeskkonna tutvustamisele sai seminaridelt olulist infot, et muuta riigi planeeritavad tegevused veelgi enam omavalitsuste vajadustele vastavaks. 2023. aastal väljendub mitmete kitsaskohtadega tegelemine Harno noorteosakonna tööplaanis, nt planeeritud on noorteinfo koolitused, andmete koondamise tõhustamiseks veebilahenduse (Noorekas) koolitused ning hetkel on käimas ka küsitlus saamaks teada, milliste mudelite kohta soovitakse rohkem infot, et korraldada mudelipõhiselt temaatilisi seminare jm. Kui ka sina tahaksid mõnest mudelist rohkem teada, saab oma huvist teada anda siin.
Kui tunned huvi nutikate mudelite või temaatiliste seminaride vastu, võta ühendust, kirjutades e-posti aadressile airi.park@harno.ee.
Mudelite loomist ning ka maakondlikke seminare rahastati Euroopa Sotsiaalfondi programmist “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”. Mudelid on leitavad veebikeskkonnast nutikadmudelid.harno.ee.