Rahvusvahelise noortepäeva puhul rääkisime noorsootöötajatega, kuidas nad jõudsid noorsootööni, milliste väljakutsetega nad igapäevaselt tegelevad ning unistustest. Janela Lääne on Vääna-Jõesuu ja Vääna noortetoas noorsootöötaja ning Karmen Riik-Romanenkov Harku valla noorsootöö koordinaator, kes käib igapäevaselt ka valla noortekeskustes töö. Noorsootöötajatega vestles Anu Reinsalu-Hüvonen.
Kuidas jõudsite noorsootööni? Kaua te olete valdkonnas tegutsenud?
Janela: Noorsootöötaja olen olnud ühe aasta. Olles ise ema, tahtsin näha kuidas teiste noortega toimetada, näha rõõme ja muresid ka läbi teiste noorte. Rolli mängis ka kodulähedus, kogukondlikkus – toimetan ka külaseltsis ja olen külanoortele abiks. Mul on hetkel 5.taseme noorsootöötaja kutse ja on soov minna ka valdkonnas edasi õppima.
Karmen: Kõigepealt oli huvi. Ülikoolis olin õppinud rekreatsioonikorraldust ja lõputöö tegin laste vabaaja veetmise võimalustest. Pärast 5 aastat lastega kodus olemist jäi pakkumine silma ja varasem huvi ja soov toetasid kandideerimist. Kokku olen olnud noorsootöötaja 6 aastat. Mul on noorsootöötaja 6.taseme kutse.
Mis on Teie jaoks noorsootöö tuum?
Karmen: Tuum on noored ise. Sellest me lähtume ja sealt kõik algab. Töö enda tuum on tahe ja soov seda teha.
Janela: Noored ise, olla neile olemas. Toetada ja kaitsta neid elukestvas arengus.
Mida te töös noortega oluliseks peate?
Karmen: Minu jaoks on noorsootöö elustiil. Kulgen selles rütmis ka vabal ajal. Näiteks, kuidas ma märkan tänaval kõndides asju, mida mu mees minu kõrval käies ei märka. See teadvelolek on märksõna. Noored tunnetavad kui sa ei ole siin ja praegu kohal.
Janela: Märkamine ja olemas olemine noorte jaoks.
Milline peaks olema tõeliselt hea noorsootöötaja?
Karmen: Soov ja tahe peaks olema. Palga pärast noorsootööd üldjuhul ei tehta. Peab olema soov panustada valdkonda ja soov noorte heaks midagi ära teha. Hea noorsootöötaja suudab kõige selle juures ka ennast hoida.
Janela: Osav tark, ilus, rõõmsameelne ja heatahtlik. Ennekõike peab olema tahe koos noortega töötada.
Millist väärtust te oma tööga loote?
Karmen: Praktilisi asju on ka aga loodan, et tänu minu kõrval kulgemisele lähevad meie valla noorsootööst ellu ennastjuhtivad noored inimesed, kes oskavad ja julgevad pöörduda ka vajadusel abi saamiseks ning julgevad ka oma mõtteid ja tundeid avaldada. Loodan, et noored saavad aru, et nende mõtted on olulised ja väärtuslikud. Tahan ka, et kogukond mõistaks, et noori on vaja kuulata.
Janela: Tahaks koos noortega ära teha mõne välisprojekti, et noored saaksid näha maailma. Et saada vanemaid noori osalema ka oma igapäeva toimetuste kõrvalt. Et noored käiks ja tuleks tagasi ja tooks uusi noori juurde. Loodan ka, et noortesse tuleb ettevõtlikkuse pisik sisse. Tahan olla selles toeks.
Tooge näiteid teemadest, mis on teie kandi noortele hetkel olulised.
Karmen: Ettevõtlikkus, raha investeerimine. Vanematel noortel ka töö-ja karjääriteemad. Ka „targad“ vabaaja veetmise võimalused. Ja vaimne tervis on ka hetkel „punases“, mis vajab palju tegelemist.
Janela: Vääna-Jõesuus ja Väänas on just palju nooremaid noori, kellega käsitleme iga kuu erinevat teemat, näiteks on olnud populaarne keskkonnateema.
Tooge näiteid tegevustest, mida noored enim naudivad.
Karmen: Kooskokkamine. Kui vaadata kevadvaheaja tegevusi, siis meie valla noortele meeldib väga liikuda. Kasutame vähe sõna „sport“ aga tegelikult noortele väga meeldib liikuda ja kambas on see veel toredam. Näiteks käisime 7-kilomeetrisel matkal ja sain noori pärast siiralt tunnustada, et mitte keegi ei virisenud.
Janela: Meil on ekraane vähem, nauditakse seda, mis kohapeal on – liikumine, matkamine, filmi vaatamine koos popcorniga, käsitöö, meisterdamine. Ja ilm üldiselt ei mõjuta noorte liikumise tahet.
Milliseid tegevusi te ise oma töös kõige rohkem naudite?
Karmen: Mina naudin erinevaid tegevusi, nii liikumist kui käelisi tegevusi. Käelise tegevuse käigus on võimalik noorega kõige paremini vestelda, tekib side ja saab koos arutada süvitsi vajalikke teemasid. Naudin ka vaba tegevust, kus jooksvalt tulevad noortel endil head mõtted ja siis püüan minna kaasa ning mitte täiskasvanuna „ei“ ütelda noorte juhitud tegevustele.
Janela: Mina naudin seda kui tuba on noori täis ja noorte tänulikkust tegevuse ajal. Siirad silmad, kallistused – seda naudin enim ja võtan tagasisidena, et kõik on hästi. Tegevustest naudin kätega tööd ja kokkamist, kõige rohkem siiski meeldib mulle olla näpud mullas. Usun, et noortele tuleb siin lihtsalt eeskuju näidata. Näpud mullas – närvid korras 😊 Oleme noortega koos aastaringselt erinevaid aiatöid teinud ja noored mulda ei karda.
Mis oleks teie sõnum valdkonnas otsustajatele?
Karmen: on oluline, et otsustajad tuleksid ja päriselt vaataksid, mis meil toimub. Kõrvalt on tore arvata, kuidas asjad peaksid käima aga mingid asjad tunduvad otsustajatele eluvõõrad. Nad võiksid näha, et me ei mängi lihtsalt lauamänge päevad läbi. Ja näha kui raske on tegeleda ühe mureliku noorega kui sul on 30 teist noort ka toas ning noorsootöötajaid on ainult üks.
Janela: Et noortekeskused oleksid ligipääsetavad kõigile noortele. Harku vallas on ligipääsuga veel arenemisruumi – liikumisraskusega igale poole ei saa. Tahaksime kõigile avatud olla ja kahju kui me ei ole füüsiliselt ligipääsetavad.
Mida lapsevanemad peaksid noorsootöö kohta teadma?
Janela: Loodan, et vanemad jälgivad nende kohtade sotsiaalmeediat, kus lapsed käivad.
Karmen: Vanemad võiksid teada, et noortetuba ei võrdu pikapäevarühm ja mis need erinevused on. Eks see teadlikkuse tõstmine on ka meie ülesanne aga aidata saaksid siin ka nt õpetajad koolis. Need tegevused, mis me siin teeme, ei ole tüüpiline lastehoid vaid sotsiaalsete oskuste arendamine ja mitteformaalne õpe. Nad võiksid teada, miks me seda teeme. Segadust ja infopuudust on ehk rohkem neil peredel, kelle lapsed kooliteed ja noortekeskuses käimist alles alustavad.
Mida te sooviksite neile öelda?
Janela: Vaikselt hakkab normaliseeruma aga abi küsimine on raske. Noorsootöötaja käib piltlikult öeldes Lasteabi number otsa ees ringi nagunii kogu aeg. Noorsootöötajal on kontakte, kes saavad aidata. Ega teismeline ei võtagi vahel abi vastu. Vanemad võiksid teada et meil on heaolu spetsialistilt ja psühholoogidelt väga head tuge võimalik saada.
Karmen: Raske on kuulda kui noor ei taha millestki lapsevanemaga rääkida. Ma tahaks et lapsevanemal oleks ok anda oma lapsele mõista et kui sa ei taha minuga rääkida, siis on olemas ka teisi, kellega saab rääkida, nt noorsootöötaja saab olla see teine usaldusväärne täiskasvanu. Tahaks, et see mõistmine oleks lapsevanematel, et mingis eas see on ülinormaalne ja last võib toetada ka selles, et ta küsiks mujalt abi kui oma vanemad hetkel toredad ei tundu. Me elame väga kiires maailmas, lapsevanemad võiksid küsida kuidas lapsel päev läks ja mis päevas hästi oli, mis tal korda läks. Ja küsida, mis sa noortekeskuses teed. Lapsevanem võiks ka oma tundeid ja päevasündmusi ausalt jagada, et noored näeksid, et lapsevanem on ka inimene, kelle on raskeid hetki ja väsimust ja tühjast kõhust tulnud halba tuju. See õpetab ka noorele oma tundeid ära tundma, rasketest hetkedest ülesaamist õppida.
Millest te unistate?
Janela: Unistan hetkel kõige rohkem koolihoonest eraldiseisvast noortekeskusest. Et oleks rohkem ruumi ja rohkem võimalusi.
Karmen: Mina unistan suvest ja aja maha võtmisest. Tööga seoses unistan, et kui ma ükskord enam ei ole noortevaldkonnas, et siis mul on palju jällenägemisrõõmu „oma noortest“.