Noorte vaimse tervise ja heaolu toetamise alustalaks on noorsootöötaja enda hea vaimne tervis, tasakaalus isiklik ja tööelu ning heaolutunne. Selleks, et noori toetada, suunata või kuulata, jätkusuutlikult oma tööd teha ja vältida ülekoormust, on oluline pöörata oma enesehoiule piisavalt tähelepanu.
Enesehoid hõlmab füüsilist, vaimset, emotsionaalset, sotsiaalset ja professionaalset tervist. Selleks, et aidata teisi, olla olemas noorte ja oma pere ning lähedaste jaoks, on enda eest hoolitsemine on isiklikus ja tööelus olulise tähtsusega ning seda tuleb planeerida ja järjepidevalt rakendada. Viis põhilist komponenti on:
- füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine,
- stressi juhtimine ja stressitekitajate vähendamine,
- emotsionaalsete ja vaimsete vajaduste esile seadmine,
- head suhted ja nende säilitamine,
- tasakaalu saavutamine isiklikus – ja tööelus.
Suur pühendumus, põhjalikkus ja armastus oma töö vastu on tore, kuid pea meeles, et töö on siiski ainult töö. On oluline leida tasakaal oma panuse või isegi eneseohverduse ja enesehoiu vahel. Kui aitad kedagi, olles stressis, läbipõlemisel äärel või emotsionaalselt kurnatud, on tegelikult väga raske teistele nõu ja abi pakkuda.
Siit leiad kümme nippi, kuidas enda eest rohkem hoolt kanda ja mida on lihtne kasutusele võtta enese eest hoolitsemiseks ja tasakaalus vaimse tervise hoidmiseks või säilitamiseks.
1. Analüüsi probleemkohti
Esimene samm enda eest paremini hoolitsemise suunas on analüüsida probleemkohti ehk leida see, mis tõstab stressitaset või tekitab stressi. Samuti analüüsi, mida saad muuta ja mida soovid muuta. Jaga oma mõtteid ka sõbra või kolleegiga.
2. Puhka ja lõõgastu
Kas teed tööl piisavalt pause ja leiad viise lõõgastumiseks? Kolleegiga kohvi joomine, venitus- ja sirutusharjutused ning lühike jalutuskäik võib avaldada stressiga toimetulekuks olulist mõju.
3. Küsi abi
Kui tunned end oma tööga ülekoormatuna, siis räägi kolleegidega ja küsi abi. Koonda teemad, millega kolleegid saavad sind aidata või toetada. Kas sul on raske lasta teistel end aidata? Ära oota, et teised oskaksid sinu mõtteid lugeda. Et asjad paraneksid, pead küsima toetust ja kaaluma ka uusi meetodeid tööasjadega tegemiseks.
4. Ümberlülistumise rituaalid
Töölt puhkerežiimile üleminek võib olla raske. Ümberlülitumise rituaalid võivad omada kasulikku mõju, et koju jõudes töömõtted või mured teadlikult kõrvale panna või kodukontoris töötades tööpäev lõpetada. Sinu rituaaliks võib näiteks olla muusika kuulamine, mugavate riiete selga panemine või jalutuskäik. 24/7 kättesaadav olemine on üks kiiremaid viise läbipõlemiseks. Rituaalide loomine ja nende hoidmine aitab kehtestada piire oma isikliku elu ja töö vahel. Pea meeles, et ka sinu töökaaslased peavad sinu piire teadma.
5. Õpi sagedamini ütlema „ei“ (või „jah“)
Olla inimene, kellele noored, kolleegid, sõbrad ja perekond toetuvad, võib osutuda väga kurnavaks. Võimalus öelda „ei “ või vähemalt mitte öelda koheselt „jah“ on oluline oskus. Harjuta seda ja kasuta selliseid lauseid nagu „Ma pean selle peale mõtlema. Annan sulle peagi oma otsusest teada.“ Kui tunned, et sa ei ole piirangute seadmisel hea, on see võib-olla midagi, mida peaksid harjutama. Kas on tegevusi, kus saaksid sagedamini „ei“ öelda? Võta enda jaoks piisavalt aega, et jõuda endas otsuseni kas vastata „jah“ või „ei“.
6. Vähenda kokkupuudet stressitekitajatega
Kui töötad noortega, kes kogevad raskeid olukordi või stressi, on oluline kaitsta end võimaluse korral ka teiste väliste stressitekitajate eest, sest sinu töö sisu ja teemad võivad olla piisavalt stressirohked. Mõtle tegevustele või olukordadele, millega kokku puutudes tekib stress või negatiivsed tunded. Kas see võib tekkida pingelisest olukorrast lähikonnas, uudistest või sotsiaalmeediast? On palju negatiivsust, millega võid kokku puutuda väljaspool oma tööd, kui mida aga ei peaks tingimata endasse võtma. Mõtle, kuidas saad kokkupuudet negatiivsusega või stressitekitajatega vähendada.
7. Ole teadlik läbipõlemise ohust ja selle äratundmise ning ennetamise võimalustest
Läbipõlemise tunnusteks on töökohustustest või isiklikest suhetest kõrvale hoidmine, pidevalt kurnatud olek, motivatsiooni puudumine või füüsiliste sümptomite ilmnemine. Töökoha tervisekontrollid või koostöövestlused võivad anda võimaluse arutleda läbipõlemise riskide teemadel ja teha kindlaks oma töökohaga seotud ennetusstrateegiad. Omalt poolt võid kaaluda võimalust mõneks ajaks aeg maha võtta, et puhata ja leida aega lõõgastumiseks.
8. Liitu tugigrupiga või kutsu see ise kokku
Kaalu väikese vaimse tervise toetamisele keskendunud tugigrupi kokku kutsumist või mõne taolisega liitumist, et regulaarselt kokku saades anda üksteisele tagasisidet ning pakkuda vajalikku tuge ja mõistmist.
9. Pühendu järjepidevale ametialasele arengule
Järjepideva ametialase arenguga tegelemine aitab arendada professionaalseid oskusi ja annab parema kontrollitunde. Samuti on enese arendamisel mitmeid muid eeliseid, sealhulgas suhtlemine teiste spetsialistidega ning info saamine uute oskuste ja teadmiste kohta.
10. Tee trenni ja liiguta
Leia midagi, mille tegemist naudid ja millega tegelemine aitab lõõgastuda. See võiks olla sinu enda jaoks midagi lihtsat ja võimetekohast, kuna siis on tõenäolisem, et teed seda regulaarselt. Füüsiline aktiivsus on üks parimaid viise stressi vähendamiseks. Selleks ei pea olema pikamaajooks või pingutamine jõusaalis. Võib-olla on sul võimalik parkida auto töökohast veidi kaugemale ja tööle jalutada? Idee on alustada väikestest tegevustest, mida naudid ning muuta need harjumuseks.
Tegevused, mis hõlmavad sotsiaalset suhtlemist, füüsilist ja vaimset pingutust, loovuse arendamist või kontakti loodusega, parandavad meie heaolu ja aitavad kaasa meie vaimsele ja füüsilisele heaolule. Nii et ära karda avastada oma maalimisoskusi, võtta välja kitarr, harjutada mediteerimist või minna koos sõpradega teatrisse!
Pea meeles, et paljud heaolu edendamise ja vaimse tervise ennetamise meetmed, mida sa noortele soovitad kehtivad ka sinu kohta! Enda eest hoolitsemine ei ole isekas, sest see mõjutab sind ennast ja sind ümbritsevaid inimesi.
Autor Kadri Koort-Kauniste, Noorteinfo peaekspert
Haridus- ja Noorteamet
Artikkel põhineb projekti „YIMinds“ tulemusel loodus väljaandest, mida kaasrahastab Euroopa Liidu Erasmus+ programm. Pildi allikas “Mental Health in Youth Information Work” (2024)