Artikli autorid: Andu Rämmer, Maria Žuravljova
Väärtused mängivad igapäevases elus tähtsat rolli. Albert Einstein ütles „Ärge ajage elus taga
edu, vaid väärtusi”. Teadlaste sõnul¹ kujutavad väärtused endast emotsionaalse värvinguga
veendumusi mille eest inimesed on valmis seisma. Väärtusteks võivad olla nii hüved ja seisundid
mida ihaldatakse nende endi pärast (õnn, loovus, heaolu) kui ka vahendeid soovitud eesmärgi
saavutamiseks (staatus, palk). Väärtused on universaalsed ehk neid järgitakse kodus, koolis,
noorsootöös, tuttavate ja võõraste seas. Enamasti teadvustamatuks jääduna juhivad nad
erinevatele tegevuste, inimeste ja sündmuste valikut ning neile antavaid hinnanguid. Mõned
väärtused on olulisemad kui teised.
Järgnevas ülevaates tutvustame olulisemaid väärtuste kujunemist mõjutavaid tegureid,
keskendudes noorte kasvukeskkonda kuuluvate täiskasvanute – vanemate, õpetajate ja
noorsootöötajate tähtsusele.
Igal noortepõlvkonnal on uued väärtused
Teadlased on üksmeelsed, et väärtused kujunevad välja noorte üleminekul täiskasvanuikka.
Sotsioloog Rudolf Rezsohazy² selgitab, et väärtuste kujunemine saab alguse varases lapsepõlves,
kus perekond mängib kõige olulisemat rolli lastele väärtuste edastamisel, kujundades nende
käitumist ja hoiakuid püstitades ootusi sobivale käitumisele. Seejärel muutuvad üha
olulisemateks kool, noorsootöö ja eakaaslaste rühmad, mis kujundavad ja viimistlevad noore
väärtussüsteemi, tugevdades või seades kahtluse alla sageli ka varem omandatud väärtusi. Ning
lõpuks kujundavad noore täiskasvanu väärtusi kogu järgneva elu jooksul kokkupuuted uute
olukordade ja kogemustega, mis võivad panna neid oma olemasolevaid väärtusi ümber hindama
või muutma.
Samades ühiskondlikes oludes sündinud ja üles kasvanud ehk samasse põlvkonda kuulujatel on
sarnaste noorpõlvekogemuste tõttu ka suur tõenäosus samasuguste väärtuseelistuste
väljakujunemiseks. Näiteks eelistavad paljud inimesed kogu järgneva elu jooksul kuulata oma
noorpõlve lemmik muusikat. Täiskasvanuikka üleminekul väljakujunenud väärtused muutuvad
hilisemal eluteel juba vähesemal määral siis juba erinevate ühiskondlike muutustega kohanemise
tagajärjel. Seega võib öelda, et seni, kuni väärtused osutuvad elus edukateks suunanäitajateks,
neid kahtluse alla ei seata.
Kuna meie ühiskondlikud olud on pidevalt muutunud, siis on ka erinevates tingimustes sündinud
noorte väärtused erinevad. Näiteks sirguvad tänased noored hoopis teistsugustes oludes kui said
täiskasvanuteks nende vanemad ja vanavanemate noorus möödus veelgi erinevamates
tingimustes. Seega tuleb otsida erinevate põlvkondade väärtuste erinevusi nende noorusaja
elukeskkonnast.
Kui püsivad on ühiskonnas domineerivad väärtused?
Väärtuste muutuste selgitamiseks toob neid aastakümneid põhjalikult uurinud Ronald Inglehart³
välja kaks teineteist täiendavat põhjust. Ühelt poolt tuleb majandusliku kitsikuse tingimustes
inimestel enda materiaalse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks tegeleda ennekõike kõige
olulisemate ja igapäevaseks toimetulekuks vajalike tegevustega. Majandusliku heaolu ja
turvatunde kasvades muutuvad üha olulisemateks eneseväljenduslikud väärtused – inimesed
tahavad enda elujärje kindlustamise kõrval tegeleda järjest rohkem erinevate hobidega, lüüa
kaasa poliitikakujundamises, on usaldavamad ka võõraste vastu, tunnevad end õnnelikena ja on
sallivamad ka endast erinevate inimeste suhtes. Teiselt poolt muutuvad ühiskondlikud väärtused
üldise jõukuse kasvades järk-järgult, kui majanduslikult kindlustatud oludes sotsialiseeruvad
nooremad põlvkonnad asendavad võtmepositsioonil olnud vanemad generatsioonid.
Eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse tõusu on täheldatud ka Eestis elujärje paranemise järel
läbiviidud uuringutes⁴.
Seega võib öelda, et noorte väärtuste kujunemist mõjutab nii ühiskonna arengutase kui ka selle
minevikukogemused, mille edasiandmises mängivad tähtsat rolli perekond, kool ja meedia, kuid
ka noorsootööl on oluline roll väärtuste kujunemisel.
Milline on väärtuste kujunemise protsess?
Hollandi psühholoog Geert Hofstede⁵ rõhutab kultuurilise keskkonna, milles noor kasvab,
otsustavat tähtsust tema väärtuste väljakujunemisel. Kultuuri all peab ta silmas sotsiaalse elu
kirjutamata reegleid. Tema sõnul ei anta ühiskonnaelu korraldavaid väärtusi edasi geneetiliselt
vaid need omandatakse eelkõige lapsepõlves ja noorukieas asetleidvate
sotsialiseerumisprotsesside kaudu, mida kujundab esmalt perekond, seejärel aga üha enam
haridus, sh. mitteformaalne haridus. Vanemaks saades muutuvad väärtuste omandamise kõrval
üha olulisemateks ka nende läbimõeldud rakendamise praktikad. Noore kasvukeskkonda
kujundab tugevasti ühiskonnas tooni andev kultuur, milles esitatavad ettekirjutused ja nõudmised
mängivad tema väärtussüsteemi kujundamisel olulist rolli. Näiteks individualistlikes kultuurides
õpetatakse noori väärtustama isiklikku vabadust, ise hakkama saamist ja eneseväljenduse
tähtsust, aga kollektivistlikes kultuurides julgustatakse noori harmooniat kaaslastega, lojaalsust
ja vastastikust sõltuvust tähtsustama.
Pere kui väärtuste kujundaja
Sotsioloog Miguel Basáñez⁶ selgitab põhjalikult vanemate rolli väärtuste, harjumuste,
veendumuste ja sotsiaalsete normide uuele põlvkonnale edasi andmisel. Kuigi vanemad on
olulisteks ideede, veendumuste, arusaamade, hoiakute ja väärtuste edasiandjateks, mõjutavad
nende poolt edasi antavat tugevalt ka perekonna elutingimused. Olulise tähtsusega on, kas laps
on peres ainuke laps, kas ta on vanem või noorem kui tema õed-vennad ja kas ta puutub kokku
mõlema vanemaga ning kas vanavanemad, tädid, onud või muud sugulased elavad samas majas.
Oluline on ka vanemate haridustase ja sissetulekud ning see, kas pere elab maal, linnas või
linnalähistel aladel ja kas vanemad on usklikud. Vanemad kasvatavad suuresti oma lapsi
võtetega, mida nad on õppinud omaenda vanematelt – repertuaariga, mida nad on enda kogemusi
ühiskonnas valitsevate oludega kohandades revideerinud.
Enamasti võtavad poisid peamiselt ühiskondlike ootuste tõttu kergemini omaks vanemate meeste
käitumist ja tüdrukud matkivad kergemini vanemate naiste käitumist. Nii poisid kui ka tüdrukud
jälgivad tähelepanelikult, kuidas täiskasvanud kohtlevad üksteist ja nooremaid inimesi ning
kuidas nad julgustavad teisi neid kohtlema ning millistele ootustele vastamist nad lastelt ootavad.
Samuti panevad nad tähele kuidas täiskasvanud reageerivad hädaohule ja ootamatustele ja kui
vastutustundlikud ja distsiplineeritud nad oma tegevustes on.
Vanemad ei tee erilisi jõupingutusi oma väärtuste lastele edasi andmiseks, nad lihtsalt elavad
oma elu ja jäljendavad alateadlikult omaenda vanemate käitumist. Seega kaasab iga perekond
paratamatult oma lapsi iseenda elukeskkonda.
Kui perekonna elutingimused muutuvad, muutuvad ka selles tooni andvad väärtused. Näiteks
perekond, mis kolib maapiirkonnast linnapiirkonda, kohandab paratamatult oma väärtusi. Kuna
maapiirkonnad on hõredalt asustatud, siis puutuvad seal elavad inimesed ka uute ideedega vähem
kokku. Tihedalt asustatud linnapiirkondadesse kolides soovivad inimesed tavaliselt sellesse
sobituda, mis viib olemasolevate väärtuste kohandumiseni. Tähelepanuväärsel moel võtavad
lapsed uues keskkonnas tooni andvad väärtused vanematest kiiremini omaks – sageli juba kohe
koolikeskkonda sattudes.
Perekonna mõju kandub edasi identiteedi kaudu, millele laps toetub nii eakaaslaste survega kooli
või naabruskonna gruppi sobitumisega hakkama saamisel kui ka spordimeeskonna, lemmikbändi
või poliitilise partei vastu poolehoiu kujundamisel.
Kool kui väärtuste kujundaja
Perekonna järel on järgmiseks väärtuste edasiandmise ja kujundamise allikaks kool. Esiteks
annavad koolid lihtsalt lugema ja kirjutama õpetamise kaudu lastele elumuutva kogemuse.
Lisaks formaalsete teadmiste ja sotsiaalsete oskuste omandamisele, mis on vajalikud
täiskasvanute eluks ettevalmistamisel, annavad koolid edasi ka ühiskondlikke väärtusi.
Tänapäeval on haridus eriti kasulik noore ühiskonnas hakkamasaamise hõlbustamiseks – vaid
kuue põhikooliaastaga omandab laps teadmised, mille omandamiseks kulus inimkonnal kümme
tuhat aastat. Järgmised kuus aastat põhi- ja keskharidust valmistavad teda ette tänapäeva
maailma keerukates oludes orienteerumiseks. Kõrgkooliõpinguid valmistavad noort ette juba
oma teadmiste baasi laiendamiseks ja maailma muutmiseks.
Väärtuste teadvustamise vajalikkus noorsootöös
Väärtuste edasiandmisel muutub üha olulisemaks ka noorsootöö.
Birgit Rasmussen rõhutab oma magistritöös⁷ , et üheks noorsootöö oluliseks eesmärgiks noorte
täiskasvanurollideks ette valmistamisel on nende väärtuste vormimine. Noorsootöötaja ülesandeks on toetada noori soovitud sihtide saavutamisel, suunates neid oma vajadusi ja eesmärke välja selgitama. Noori võimestades pakutakse neile vastutustundlikeks täiskasvanuteks ja kriitiliselt mõtlevateks ühiskonnaliikmeteks saamisel sisuliselt tuge, mis on eriti vajalik siis kui tavapärane eluolu seda mingil põhjusel ei võimalda. Noorte võimestamise juures on kesksel kohal nende väärtustega arvestamine.
Noorte väärtuste teadvustamise vajalikkusele on suurt tähelepanu pööratud Tartu Ülikooli Narva
kolledži noorsootöö õppejõudude uurimisrühma poolt väljatöötatud noortekeskses lähenemises⁸,
mille paikapidavust testiti järgmise uuringuga avatud noorsootöö valdkonnas.
Nende poolt intervjueeritud noortepoliitika eksperdid tõid välja, et tähtsal kohal noorsootöös on
väärtuskasvatus. Nende sõnul tuleks ühiskonnas domineerivate väärtuste noorteni viimisele
rohkem tähelepanu pöörata, sest noorus on just see iga, kus testitakse ühiskonnale olulisi
väärtusi. Oluline on selgitada välja, kuidas noored mõtlevad ja mida tähtsaks peavad. Kuigi
noortega tegelevad täiskasvanud aitavad neil enda jaoks olulisele tähelepanu pöörata, tuleb
väärtuste teadvustamiseni siiski noortel endil jõuda. Samas leiti, et ilma noortega arvestamata ei
tohi neile ühiskonnas domineerivaid põhimõtteid väärtuskasvatusega peale suruda.
Noorsootöö korraldajad tõid suurima väärtuste tunnustamise takistusena välja noorsootöötajate
arusaama, et noored peaksid nende väärtused üle võtma. Samas peaks noorsootöötaja saama oma
tööga hakkama ilma omaenda väärtustega vastuollu minemata. Seega tuleb ka noorsootöötajal
esmalt oma väärtused teadvustada ja mõelda, kuidas need teda igapäevases töös mõjutada
võiksid. Oluliseks peeti ka noorsootöötaja sallivust erinevate väärtushinnangute suhtes. Just tema
peab oskama noortele öelda, et erinevused väärtustes on loomulikud ja ei tohi ühiseid tegevusi
takistada.
Noorsootöötajad leidsid, et noorte mõistmiseks tuleb olla empaatiline ja osata vaadata maailma
läbi noore silmade. Noored tulevad noortekeskusesse, kui nad on seal oodatud ja saavad end
hästi tunda. Noorte väärtustele tuleb mõelda juba tegevusi kavandama hakates. Noore väärtuste
teadvustamine on kergem, kui noorsootöötajal on piisavalt aega temaga silmast silma suhelda ja
noorsootöö tegevuste eesmärke, tulemusi ja mõju analüüsida. Kuid suure töökoormuse tõttu ei
pruugi selleks aega jaguda.
Ka noortekeskusi külastavad noored olid veendunud, et noorsootöö peaks ühiselt tunnustatud
põhimõtetest lähtuma. Nendegi arvates tuleks ühiskonnas domineerivaid väärtusi põhjalikult
lahata, sest noored ei võta neid kriitikavabalt omaks. Nende jaoks oli oluline ka noorte võrdsete
partneritena kohtlemine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii noored ise kui ka noorsootöötajad pidasid väärtuste
teadvustamist noorsootöös vajalikuks. Nii noorte kui noorsootöötajate väärtuste teadvustamine
vajab rohkem aega aruteludeks ja suuremat tähelepanu. Seega on väärtuste teadvustamine
oluliseks noortekeskse lähenemise aluseks. Kui noortekeskuses tegeletakse printsiipidel, mis
kattuvad noorte väärtustega, siis ongi see üheks oluliseks põhjuseks, miks nad noortekeskusesse
lähevad. Oluliseks ka jääb küsimus, miks noored noortekeskust väärtustavad ehk miks
noortekeskus on noorte elus oluline. Tähtis on ka see, et sellele küsimusele saaksid vastata
noored ise, kes on oma elu eksperdid.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Viited
¹Smith, P. B., Schwartz, S. H. (1997). Values. Berry, J. W, Kagitcibasi, C., Segall, M. H. (toim.). Handbook of
Cross-Cultural Psychology. Volume 3: Social Behavior and Applications (77–118). London: Allyn and Bacon.
²Rezsohazy, R. (2001). Values, Sociology of. Smelser, N. J., Baltes, P. B. (toim.). International Encyclopedia of the Social & Behavioral Sciences (16153–16158). Oxford: Elsevier Science Ltd.
³Inglehart, R. (2018). Cultural Evolution: People’s Motivations are Changing, and Reshaping the World.
Cambridge: Cambridge University Press.
⁴Realo, A. (2019). Väärtuste muutus aastatel 1990-2018 – Ingleharti kultuuriliste väärtuste dimensioonid. Ainsaar, M.; Strenze, T. (toim.). Väärtused kui inimvara ja nende mõju ühiskonna arengule. (19−35). Tallinn:
Arenguseire Keskus. https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2019/02/Arenguseire-
Keskus_Väärtused-kui-inimvara_2019.pdf
⁵Hofstede, G.; Hofstede, G. J.; Minkov, M. (2010). Cultures and organizations: software of the mind: intercultural cooperation and its importance for survival. New York: McGraw-Hill.
⁶Basáñez, M. (2016). A world of three cultures: honor, achievement and joy. New York: Oxford University Press.
⁷Rasmussen, B. (2017). Noorsootöötaja kutse väärtustamine kohalikes omavalitsustes. Tallinna Ülikool:
Haridusteaduste Instituut.
⁸Rämmer, A., Kivimäe, A., Kötsi, K., Žuravljova, M. (2022). Raising awareness of young people’s values in the youth work practice and studies. Youth Voice Journal, 1, 20−31.