Koos täiskasvanutega osalevad tööturul ka alaealised. Järgnevas blogiloos on Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskuse nooremteadur ja sotsioloogia eriala doktorant Liisa Martma koostanud lühiülevaate 7–17-aastaste osalemisest Eesti tööturul.
Juba varases eas töötamisega alustamiseks leidub mitmeid põhjuseid. Lisaks iseseisvale rahateenimisvõimalusele, mida töötamine noortele pakub, leiavad varasemad uuringud, et töötamise positiivne mõju võib olla palju laiem ning pikaajalisem. Näiteks seostatakse seda koolis akadeemiliste saavutuste paranemisega1 ja noorte madalama alkoholi- ja narkootikumide tarvitamisega2. Lisaks võib töökogemuse kasumlikkus seisneda noorte jaoks ka selles, et see võimaldab neil arendada mitmeid mittekognitiivseid oskuseid nagu vastutustundlikkust, positiivsete tööharjumuste ja ajajuhtimisoskuste kujunemist, sihikindlust ning püsivust3,4, mis on vajalikud nii hilisemas tööelus kui ka teiste oskuste arendamisel.
Järgnev lühiülevaade alaealiste osalemisest tööturul põhineb eelkõige Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (TÖR) andmetele5. Tulpades on näidatud absoluutarve ning sulgudes on väljatoodud tööturule sisenenud noorte osakaal, mis on arvutatud kõikide (ehk ka mittetöötavate) vastavas vanuses olevate noorte arvu põhjal. Joonis 1-lt näeme, et aasta kohta jääb 7–12-aastaste töötavate laste arv vahemikku 178–310 ning 2015.–2021. aasta jooksul osalesid eelnimetatud perioodi vältel 0,2–0,38% kõikidest 7–12-aastastest tööturul. Tulenevalt sellest, et alaealistele on töötamise osas seatud mitmeid piiranguid, näiteks 7–12-aastastel on lubatud teha vaid kergeid töid kultuuri-, spordi- või kultuuritegevuse vallasi, on ka joonisel olevate andmete põhjal näha, et selle vanusrühma puhul on töötamine pigem erandlik.
Pöörates tähelepanu 13–17-aastaste vanusrühmale, näeme, et 2015. aastast kuni 2018. aastani oli tööturul osalemine tõusutrendis. Kui 2015. aastal töötas 20,3% 13–17-aastastest, siis 2018. aastaks oli selles vanusrühmas töötavate noorte osakaal kasvanud 25,5%-ni. Siiski, kui vaadata 2021. aastat, on jooniselt näha, et vanusegrupi osalemine tööturul langes võrreldes 2018. aastaga 1,8 protsendipunkti võrra, jäädes seega mõnevõrra madalamale tasemele.
Vaadates aasta jooksul töötanud 13–17-aastaste osakaale maakondade lõikes näeme, et võrreldes 2018. ning 2021. aastat (joonis 2), selgub, et üldiselt on antud vanusegrupis noorte töötamine jäänud maakondades samale tasemele. Pärnu, Järva ning Lääne regiooni (Saare, Hiiu, Lääne) piirkonnad paistavad silma kõrge alaealiste töötamise määra poolest, mis suuresti peegeldavad suvisest turismihooajast tingitud vabade töökohtade tekkimist ning nende täitmist. Kõige madalam noorte tööturul osalemise määr on Ida-Viru maakonnas, mis arvestades selle maakonna tööealise elanikkonna (15–74-aastased) madalat tööhõive määra (2021. aastal 56,1%), on ka oodatav tulemus.
Aastate võrdluses on Harjumaal ainsana näha suuremat langust (5 protsendipunkti võrra), mida võib seostada koroonakriisist tingitud enim kannatada saanud valdkondade nagu majutus, toitlustus ja turism ning muu teenindusega seonduvate tegevusalade käibelangusega⁸, mis võis mõjutada ka 2021. aastal Harjumaal ja eriti Tallinnas noorte töötamise võimalusi. Vastupidiselt on Hiiu maakonnas näha 7 protsendipunkti ja Põlva ning Jõgeva maakonnas 6 protsendipunktilist suurenemist noorte tööturul osalemises.
Viimaseks teemaks, milles antud blogipostituses seoses alaealiste töötamisega lähemalt keskendutakse, on töötamise periood, mis on ka üheks suureks erinevuseks võrreldes täiskasvanutega, kes töötavad enamasti täistööajaga terve aasta vältel. Tulenevalt sellest, et koolikohustuslikud noored on enamjaolt hõivatud õppetööga ning neile kehtivad erinevad töötamise piirangud, töötavad noored kõige sagedamini just suveperioodil (vt joonis 3), millal neil on rohkem vaba aega. Suvekuudel (juunis, juulis ja augustis) töötamine moodustas 2021. aastal üle poole (59%) kõikidest 13–17-aastaste aasta jooksul toimunud töötamistest, mis tähendab, et suures osas on selle vanusrühma noored hõivatud just hooajaliste töödega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et paljud noored on tööturul aktiivsed osalejad, kuid nii vanusrühmade kui ka maakondade lõikes on suuri erinevusi. Tulenevalt sellest, et alaealiste töötamine leiab aset eelkõige suveperioodil, mil neil pole kooli, võib eeldada, et noored on enamjaolt hõivatud just hooajaliste töödega. See peegeldub samuti ka sellest, et 13–17-aastaste noorte kõrgem tööhõive paistab silma eriti just maakondades, mis on suvise turismielu keskpunktideks.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Viited
¹Leos-Urbel, J. (2014). What Is a Summer Job Worth? The Impact of Summer Youth Employment on Academic Outcomes. Journal of Policy Analysis and Management, 33(4), 891–911.
²Sum, A., Trubskyy, M., McHugh, W. (2013). The Summer Employment Experiences and the Personal/Social Behaviors of Youth Violence Prevention Employment Program Participants and Those of a Comparison Group. Center for Labor Market Studies, Northeastern University.
³Heckman, J. (2000). Policies to foster human capital. Research in Economics, 54(1), 3–56.
⁴Lillydahl, J.H. (1990). Academic achievement and part-time employment of high school students. The Journal of Economic Education, 21, 307. [1] Andmed tellis Haridus- ja Noorteamet Statistikaametist ESFi partnerluslepingu raames.
⁵Andmed tellis Haridus- ja Noorteamet Statistikaametist ESFi partnerluslepingu raames.
⁶Vaata täpsemalt Töölepingu seadusest või Tööinspektisooni lehelt.
⁷Allikas: Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed, osakaalude arvutamiseks on kasutatud Statistikaameti rahvaarvu andmeid.
Märkused: 2015–2018. aasta absoluutarvud pärinevad Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta raportist, ülejäänud arvutused on tehtud blogiloo autori poolt.
⁹Allikas: Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed ja Statistikaameti rahvaarvu andmed.
Märkused: 2015–2018. aasta arvutused pärinevad Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta raportist, 2021. aasta arvutused on tehtud blogiloo autori poolt.
¹⁰Allikas: Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed.
Märkused: 2021. aasta arvutused on tehtud blogiloo autori poolt.