Stipendiaat: Jens Jaanimägi, Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõpe
Stipendium: väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogramm
Jens Jaanimägi on pea terve elu elanud Austrias ning asus Eestisse õppima 2021. aastal. Tema valik langes Tartu Ülikooli riigiteaduste bakalaureuseõppele, millele lisandus peagi kõrvalerialana filosoofia. Õpinguteks saab ta Haridus- ja Noorteameti vahendatavat stipendiumi, mis on suunatud väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis.
Jens räägib oma Eestisse tulekust nii:
Olen tänaseks Tartus elanud juba poolteist aastat ja Eesti, kuid kohe eriti see pindalalt ja rahvaarvult tilluke, ent hingelt ja vaimult hiiglaslikult suur Emajõe kallastel asetsev linnake, on mulle selle lühikese ajaga tõeliseks koduks muutunud. Enne kui mu teekond mind siia tõi, sündisin ja kasvasin ma miljonilinnas Viinis Austrias, Euroopa südames ning seda väliseestile üsna klassikalises perekonnas – ema eestlane, isa austerlane, suved veetsin Eestis vanaemaga rannas supeldes, talved Austria alpides suusatamas, meeldis süüa nii kotlette praekapsaga kui Viini šnitslit äädikase kapsasalatiga, emaga rääkisime eesti keeles, isaga saksa keeles… ja pere kiisuga pisut mõlemat.
Kui keskkool sai Austrias lõpetatud, mõtlesin, et seda Austria elu on proovitud küll ning mingisugune suurem muutus võiks uue eluetapi algust tähistada. Kuna eesti keel oli kenasti suus, hakkasin Tartu Ülikooli õppekavasid uurima. Sealjuures oli mulle Tartu tol hetkel veel täiesti võõras. Olin toona seda linna külastanud vaid ühe korra ja sedagi vaid mõneks tunniks. Ühtlasi olin esimene oma peres, kes Tartu Ülikooli õppima tulemist kaaluski. Isiklik kokkupuude nii linna kui ülikooliga täiesti puudus. Kuid lugedes Tartust ja eelkõige Tartu üliõpilaselust ja vaimust, oli selles midagi tohutult kütkestavat, võluvat, köitvat ja vaimustavat. Vist oli see Tartu vaim, mis mind endasse haaras?
Niisiis otsustasin kandideerida Tartu Ülikooli riigiteaduste erialale, sest millest oleks põnevam päev otsa vaielda, kui mitte poliitikast? Nojah, aasta jooksul õppisin ma küll, et on midagi veelgi huvitavamat (vähemasti minu jaoks) ja hakkasin kõrvaleriala raames filosoofiasse süvenema.
Mis mind tõsiselt üllatas, on see, kuivõrd tegus saab elu sellises pisikeses linnakeses olla. Vaevu on õhtuid, kus ma niisama kodus istun ning leida aega kodusteks töödeks on tõeline väljakutse. Olen kuulnud, et Tartut kirjeldatakse mõnikord kui väljast väikest, ent seest suurt. Minu arust peab see kirjeldus täpselt paika! Jalutuskäigud Toomemäel või Emajõe kallastel, tudengipäevade hullused, heas seltskonnas mõnes hubases baaris elutõe otsimine pudelipõhjast, loengutevaheline sprint ühest õppehoonest järgmisesse, jahutuse otsimine mitte vähehoogsa vooluga Emajõe vetest või ka sessiaegne hilisöine tuupimine raamatukogus – Tartus igav ei hakka. Ja kuna Tartu tõelise tudengilinnana on täis tee-, mõtte- ja vahel ka võitluskaaslasi, siis ei hakka siin tõesti kunagi igav.
Väliseestlaste õpingute toetamiseks Eestis suunatud stipendiumiprogrammi kohta loe pikemalt Harno kodulehelt.