Möödunud aastal võttis Education Estoniaga Harnos ühendust üle 200 huvilise 71 riigist. Huvi meie koolide ja lasteaedade vastu on suur – aga mida annab väliskülaliste võõrustamine õpetajale?
Prantsusmaa delegatsioon külastas Tallinna Pääsusilma lasteaeda. Kui tuli jutuks, et siin räägitakse tehnoloogiast juba nelja-aastastele, raputasid külalised pead: „Meil on tehnoloogia keelatud kõigile alaealistele.” Eesti õpetaja küsis vastu: „Aga kuidas nad siis teavad, kuidas ennast kaitsta?”
Vaikus.
See hetk, kui pead oma tööd kellelegi võõrale selgitama, paneb sind ka ise teistmoodi mõtlema. Mis tegelikult toimib? Miks me seda just nii teeme? Vastust pole alati lihtne leida, aga küsimine ise on väärtuslik.
Miks nad siia tulevad?
Huvi Eesti hariduse vastu on suurem kui arvatakse. PISA tulemused tõid Eesti rahvusvahelisse tähelepanu keskmesse ja huvi kasvab pidevalt. Igal aastal tuleb Eestisse delegatsioone, kes tahavad näha, kuidas asjad päriselt käivad – päris koolis ja lasteaias. Möödunud aastal võeti ainuüksi Education Estoniaga ühendust 71 riigist enam kui 200 korral.
Sageli tundub väliskülaliste võõrustamine koolile tüütu kohustusena. Veel üks asi, mida peab tegema. Veel üks päev, kus tuleb oma tööd katkestada.
Aga mis siis, kui vaadata seda teisiti?
Mis juhtub, kui pead oma tööd selgitama?
Millal sa viimati pidid kellelegi selgitama, miks sa midagi just nii teed?
Enamasti me lihtsalt teeme. Tunnid, koosolekud, õpilased – päev täitub enne, kui jõuad mõelda.
Aga siis istub sinu ees keegi Jaapanist või Brasiiliast ja küsib: kuidas te teate, et kool on hea, kui te nii vähe eksameid teete? Kuidas te koolijuhte halbade tulemuste eest karistate? Ja sa pead leidma vastuse – mitte tema jaoks, vaid enda jaoks.
See pole lihtsalt „Eestist rääkimine”. See on vestlus, kus sul tuleb oma igapäevatöö sõnadesse panna.
Ja vahel on see lihtsalt värskendav.
Kooliaasta võib olla üsna rutiinne: samad kuud, samad mured, samad koosolekud. Väliskülalised lõhuvad selle rütmi. Tuleb keegi, kes vaimustub asjast, mida sa ise enam ei märkagi. Sellised vestlused ei lahenda ehk ühtki su probleemi, aga nad tuletavad meelde, miks sa seda tööd üldse teed.
Aga kui meil pole midagi erilist?
Üks levinud hirm: meil pole midagi erilist näidata.
Aga külalised ei tule otsima täiuslikku kooli. Vastupidi – kõige rohkem hinnatakse ausust. Mis teie koolis päriselt töötab. Kus jäite hätta. Mida teeksite teisiti.
Ja sageli selgub, et probleemid on üllatavalt sarnased. Õpetajate puudusega maadlevad paljud riigid. Motivatsiooniga, koormusega, bürokraatiaga – samuti. Just seetõttu on need vestlused nii väärtuslikud: saad kuulda, mida mujal on proovitud, mis töötas ja mis mitte. Need on sinu kolleegid üle maailma, kellega koos oma tööst rääkida.
Külaliste võõrustamine pole ühe inimese töö. Üks valmistab ette, teine näitab tundi, kolmas vastab küsimustele. Üht õpetajat inspireerib esinemine, teist keelepraktika, kolmandat see siiras huvi, mida külalised kaasa toovad.
Ka õpilased saavad oma rolli. Tallinna 21. koolis näiteks teevad koolituure ja juhatavad külalisi mööda maja sageli just õpilased. Külalistele meeldib see väga. Slaidiesitlused ja faktid on üks asi, aga võimalus Eesti kooliõpilaselt otse küsida, mida ta oma koolist või õppimisest arvab – see on hoopis midagi muud. Ja õpib terve kool.
Kuidas alustada?
Külaliste võõrustamine võtab aega – seda tasub tunnistada. Üha rohkem Eesti koole küsib visiitide eest tasu ja see on mõistlik. Sisuka programmi ettevalmistamine nõuab tööd.
Selge hind toob kaasa ka selged ootused. Enne visiiti tasub läbi mõelda: mis on meie tugevus? Mida oleme valmis näitama?
Nullist alustama ei pea. Education Estonia veebilehel on olemas slaidid, faktilehed, soovitused esinemiseks – kõik, mis aitab Eesti haridusest selgelt ja enesekindlalt rääkida.
Kui külaline juba tuleb, võib pakkuda rohkemat. Tutvustage julgelt ka Eestit ja oma kodukanti: soovitage piirkonna teisi koole, muuseume, mõnd kohalikku ettevõtet. Külaline saab laiema pildi, piirkond saab nähtavaks.
Kas sina oled haridussaadik?
Haridussaadik ei ole ametinimetus. See on iga õpetaja või haridusjuht, kes on valmis oma ukse avama ja külalistele oma tööst rääkima. Ja võib-olla avastama selle käigus midagi enda kohta, mida varem polnud märganud.
Education Estonia haridussaadikute võrgustik koondab kõiki, kes Eesti haridusest räägivad – õpetajaid ja koolijuhte, aga ka muuseumitöötajaid, haridusametnikke ja teisi. Kohtume, vahetame kogemusi, õpime üksteiselt.
Kui tunned, et tahad proovida – oled oodatud liituma meie võrgustikuga.
Soovitused koolile
Mõtle läbi oma tugevus. Mis teeb teie kooli eriliseks? Mida olete valmis külalistele näitama?
Kaasa kolleege ja õpilasi. Visiit on võimalus kogu kooliperele – keele harjutamiseks, esinemiskogemuseks, värskeks pilguks oma tööle.
Tee end leitavaks. Lisa oma kool või lasteaed meie andmebaasi.
Kasuta valmismaterjale. Slaidipõhjad, faktilehed, esinemissoovitused.
KAI KOORT, Education Estonia projektijuht
Minu kokkupuude rahvusvahelise hariduskoostööga algas koolist, kus töötasin inglise keele õpetaja ja arendusjuhina. Huvi teiste haridussüsteemide vastu kasvas õpingute ja töökogemuste kaudu ning viis mind lõpuks ka Jaapanisse.
Seal kogesin esimest korda väga selgelt, kui suur huvi on Eesti hariduse vastu. Õppija autonoomia ja usaldus õpetaja professionaalsuse vastu tekitasid palju küsimusi ja arutelusid. Samal ajal õppisin ise, kui oluline on vastutuse jagamine ja ühise eesmärgi tunnetus.
See kogemus kinnitas, et rahvusvaheline suhtlus ei ole ühepoolne kogemuste jagamine, vaid vestlus, kus õpivad mõlemad. Sama näen ka täna haridusdelegatsioone võõrustades – sageli saavad õpetajad neist kohtumistest sama palju kui külalised.
Autorid Kai Koort ja Eva Toome töötavad Haridus- ja Noorteametis rahvusvahelise koostöö ja turunduse valdkonnas. Nende töö keskmes on Eesti hariduse tutvustamine maailmas ning rahvusvaheliste haridusvõrgustike arendamine. Mõlemad panustavad aktiivselt Eesti nähtavusse rahvusvahelise hariduse kaardil.
Kaanefoto: Saksa külalised Tartu Kivilinna Kooli muusikatunnis. Foto: Eva Toome