Ajavahemikul 31. märtsist kuni 9. maini toimub Eesti koolides PISA 2025 uuring, milles osaleb 206 kooli ja ligikaudu 7600 õpilast. PISA on maailma suurim haridusuuring, mis võimaldab saada põhjaliku ülevaate Eesti hariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.
Tänavu keskendub uuring loodusteadustele, mille testid nõuavad õpilastelt teadusliku info leidmist, selle hindamist ja praktilist rakendamist. Erilist tähelepanu pööratakse keskkonna- ja jätkusuutlikkuse teemadele. Lisaks on testis ka matemaatika- ja funktsionaalse lugemisoskuse ülesandeid, mis annavad võimaluse võrrelda tulemusi varasemate aastatega. Uuendusena lisandub „õppimine digimaailmas“ moodul, mis hindab, kui hästi suudavad õpilased iseseisvalt juhendite järgi uusi ülesandeid lahendada. Digitesti lahendamisel saavad õpilased mõnel juhul testi lõpus ka lahenduskäigu analüüsida, mis annab neile võimaluse oma vastuseid kohe kontrollida.
PISA test on mahukas ja mitmekesine. Kokku on üle 300 testivariandi, millest iga õpilane lahendab vaid ühe osa. Lisaks on test adaptiivne – vastavalt õpilase esimestele vastustele kohandatakse testi raskusastet, et saada täpsem ülevaade tema teadmistest ja oskustest.
Esimest korda toimub PISA test online-keskkonnas
Kui Eestis hakati PISA teste arvutis tegema juba 2015. aastal, siis 2025. aastal viiakse test esmakordselt läbi täielikult veebis uuel testiplatvormil. Varasemalt kasutati testi jaoks mälupulkadel põhinevat tarkvara, kuid seekord toimub test otse online-keskkonnas. See muudatus nõudis tehnilist ettevalmistust ja eeltestimist, sest ülesannete viimine uuele platvormile tõi kaasa vajaduse neid kohandada ja vigu parandada.
Testi edukaks läbiviimiseks on koolides vaja stabiilset internetiühendust, piisavalt suuri ekraane ja korralikult töötavaid klaviatuure, sest ligi pooled ülesanded on avatud vastustega ning õpilased peavad oma lahenduse ise sisestama.
Miks toimub test aprillis?
Eesti osaleb PISA uuringutes alates 2006. aastast ning testimine on alati toimunud aprillis-mais, et tagada tulemuste võrreldavus varasemate aastatega. Kui testimise ajakava muutuks, võiks see mõjutada tulemusi, kuna õpilaste vanus, kooliaasta etapp ja muud tegurid võivad nende sooritust mõjutada.
Tänavu on testimise aega nihutatud kahe nädala võrra varasemaks, et see ei kattuks põhikooli lõpueksamitega. See aitab tagada, et testi tingimused on võimalikult sarnased varasemate aastatega ja tulemuste võrreldavus säilib.
Mida näitas PISA 2022 ja mida sellest õppida?
- Eesti õpilased olid taas Euroopa tipus: Matemaatikas jagati Euroopa esikohta Šveitsiga, loodusteadustes saavutati Euroopa parim tulemus ja maailmas oldi kuues, lugemises jagati esikohta Iirimaaga.
- Õpetajate roll ja autonoomia: Eesti õpetajatel on suurem autonoomia kui paljudes OECD riikides – nad saavad rohkem otsustada, mida ja kuidas õpetada. Ligikaudu pooled Eesti õpilastest hindavad oma matemaatikaõpetajat vähemalt 8 palliga kümnepallisüsteemis, mis näitab õpetajate suurt usaldusväärsust ja mõju. Nende õpilaste matemaatikatulemused on väga head, kinnitades, et positiivne hinnang õpetajale on otseses seoses paremate õpitulemustega.
- Õpilaste sihikindlus ja stress: 28% Eesti õpilastest töötab ülesannete kallal seni, kuni need on täielikult valmis, kuid samas tunneb 45% õpilastest hinnetest tingitud stressi.
- Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Eestis on sotsiaal-majandusliku tausta mõju õpitulemustele OECD keskmisega sarnane (Eestis 13,8%, OECD 15,5%). Viimastel aastatel on see mõju siiski kasvanud ning madalama sotsiaal-majandusliku taustaga lapsed on juba jäänud alla baastaseme matemaatikas.
- Nutiseadmete roll: PISA 2022 uuring ei leidnud otsest seost nutiseadmete kasutamise ja õpitulemuste vahel, kuid ilmnes, et 50,6% Eesti õpilastest ei lülita koolitunni ajal välja teavitusi ega sotsiaalmeediat ning 95,5% õpilastest on vastu nutiseadmete piiramisele koolides.
PISA tulemused kujundavad hariduse tulevikku
Tänavuses uuringus osalevad õpilased, kes on sündinud 2009. aastal. Eestis õpib hetkel 15 tuhat noort, kes sündinud sel aastal. PISA uuringu valimisse on kaasatud neist pooled, so umbes 7600 õpilast. Seega peaks see andma väga adekvaatse pildi Eesti hariduse olukorrast 2025. aastal. PISA uuring on palju enam, kui vaid edetabel päeva lõpus. See annab meile väärtuslikke andmeid nii õpilaste teadmistest ja oskustest, kui ka nende harjumustest, motivatsioonist õppida ja tuleviku plaanidest.
Õpilaste jaoks on testid huvitavad ja pingevabad, pakkudes neile võimalust end proovile panna erinevat tüüpi ülesannete lahendamisel.
Soovime õpilastele edu testi sooritamisel ja suur tänu Eesti koolijuhtidele vastutustundliku suhtumise eest! Eesti õpilased on teinud Eesti palju suuremaks. Tänu PISA uuringule on Eesti haridus endiselt maailmas suure tähelepanu all. Meie latt on kõrgel ja me püüame seda edasi nii hoida.
Autor: Gunda Tire, Harno rahvusvaheliste uuringute juht. Foto: Pexels
PISA on kõige suurem ja ulatuslikum haridusuuring maailmas, milles seekord osalevad juba 91 riiki ja majanduspiirkonda. 2025. aasta jooksul sooritavad testi rohkem kui 700 000 õpilast üle maailma. Testi tulemused avalikustatakse 2026. aastal.
PISA testi ettevalmistuse ja läbiviimise eest Eestis vastutab Haridus- ja Noorteamet.