Suurem osa eesti keeles lugema õppivatest lastest omandab esmase lugemis- ja kirjutamisoskuse esimese klassi lõpuks, aga on lapsi, kelle tulemused on võrreldes eakaaslastega tagasihoidlikud, hoolimata õppimisele kulutatud mahukast ajast. Põhjuseid võib olla mitmeid, teiste hulgas tasuks tähele panna seda, kas laps on käinud lasteaias või kas ta õpib lugema oma emakeeles. Kui välistused on tehtud ja mahajäämus siiski ilmne, tasub tähelepanu pöörata düsleksia riskile.
Düsleksiat iseloomustavad püsivad raskused lugema õppimisel ja lugemise protsessis, hoolimata järjepidevast õpetusest. Kui probleemiga õigeaegselt ei tegeleta, siis saab nõrgast lugemisoskusest omakorda alguse suurem probleemide ring: lugemisraskusega lapsel on suurem risk koolist välja langeda, sattuda koolikiusamise ohvriks ja omada madalat enesehinnangut.
Düsleksia ei ole seotud inimese vaimse võimekusega ja düsleksiaga inimesed on tihti väga head suhtlejad, visuaalsed mõtlejad, innovaatiliste ideede loojad – just nende oskuste järele on tööjõuturul järjest suurenev vajadus.
Harno tellimusel valmis eelmisel aastal koduleht www.düsleksia.ee, kust leiad 135 tunnikavast koosneva harjutusvara, mis on mõeldud tööks düsleksiaga lastega. Lisaks harjutustele, mida jätkub terveks õppeaastaks, leiad kodulehelt ka infomaterjale. Toome siinkohal välja mõned soovitused lapsevanemale ja õpetajale.
1. Sekku varakult
Kuigi igas vanuses inimeste lugemisoskus võib täiustuda, on uuringutes leidnud tõendust, et kui laps saab süsteemse ja intensiivse õpetamise ning järjepideva harjutamise teel abi nooremas kooliastmes, saavutab ta tulemusi kiiremini, samuti väheneb oht, et lapsel tekivad mahajäämuse tõttu tõsised motivatsiooniprobleemid.
2. Pööra tähelepanu fonoloogiliste oskuste arendamisele
Lugemise ja kirjutamise esmasteks eeldusteks on tähtede tundmine, häälikute eristamine, hääliku-tähe vastavuse tundmine ja foneemikuulmine. Tähtede õppimisel on oluline, et laps harjuks nimetama tähele vastavat häälikut, mitte tähenimetust. Näiteks L häälikunimi on “l”, mitte “ell”. Väga arendavad on riimide loomise ja leidmise harjutused. Hea valiku fonoloogilisi oskusi arendavaid mänge leiad kogumikust „Lugemismängude lemmikmängud“. Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugemismängude teematunnid „Lugemisisu“ materjalid leiad SIIT.
3. Suuna last iga päev lugema
Sageli on lugemisraskusega lapsele kõik lugemise ja kirjutamisega seotu emotsionaalselt väga kurnav. Selgita lapsele, et osadel inimestel on aju toimimise eripäradest tingituna raskem lugema õppida ja see võtab neil kauem aega, aga järjekindlalt praktiseerides saab lugemisoskust areneda. Oluline on ka võimaldada ka nõrga lugemisoskusega lastel kogeda eakohase sisuga tekste. Eesti Lastekirjanduse Keskuse raamatusoovitusi vanuserühmade kaupa leiad SIIT, eestikeelsele lastekirjandus, mis on kättesaadav e-raamatu või audioraamatuna, on leitav SIIT. Eesti Rahvusraamatukogu pimedate raamatukogus on suur valik audioraamatuid, mida saavad kasutada düsleksiaga inimesed, info teenuste kohta on leitav SIIT. Ole loov: koolis võivad lisaks õpetajale ette lugeda ka klassikaaslased.
4. Lugemistehniliste oskuste arendamisega koos pööra tähelepanu teksti mõistmisele
Ka siis, kui esmased lugemistehnilised oskused on omandatud, on tähtis jätkata lapse lugemisoskuse arendamist. Tallinna Ülikoolis on välja töötatud tõenduspõhine sekkumisprogramm „Me loeme“. Lugemisraskusega lapsele võib olla palju abi ka digiõpikute kasutamisest. Opiq on pilvepõhine õpikeskkond, mis sisaldab rikkalikku digitaalset õppevara Eesti juhtivatelt kirjastustelt ja mida saab kasutada nii kodus kui koolis.
5. Väldi võrdlemist ja sildistamist
Ära võrdle düsleksiaga ja/või düsgraafiaga last koolikaaslaste, õdede-vendade ega teiste lastega. Püüa vältida olukordi, kus düsleksiaga ja/või düsgraafiaga lastel on oht kogeda läbikukkumist. Ära lase düsleksiaga lapsel klassi ees häälega ette lugeda või klassis tahvlile kirjutada, kui ta ei ole selleks valmis.
6. Aita leida sobivad õppimisstrateegiad
Õppimise hõlbustamiseks võib kasutada illustratiivseid materjale, skeeme, jooniseid, audio- ja videosalvestusi ning kõnetuvastusprogramme. Näiteks võid printida juhised välja ja paluda, et laps märgiks tekstis tähtsad kohad. Kui lapsel on raskusi juhiste iseseisva lugemisega, siis selgita suuliselt, mida on vaja teha.
7. Paku õppeainete üleseid kohandusi
Lisaks lugema ja kirjutama õppimisele raskendab düsleksia ja/või düsgraafia edasijõudmist teisteski ainetes. Seetõttu on tähtis teha mitmesuguseid aineteüleseid kohandusi: lühendada ja lihtsustada lugemistekste, võimaldada lisaaega nii tunnis kui ka kodutööde, testide ja eksamite tegemiseks, kasutada audioraamatuid, lugeda ette korraldusi, tekstülesandeid jne. Kirjalike tööde tegemisel on suureks abiks, kui on lubatud kasutada arvutit koos õigekirjakorrektoriga. Kohandusi võib aja jooksul muuta. Ühelt poolt laps areneb ja teisalt tõusevad ootused akadeemilistele oskustele. Tähtis on olla paindlik.
8. Aita lapsel õppeprotsessi eesmärgistada ja sisenda juurdekasvuuskumusi
Düsleksiaga ja/või düsgraafiaga lapsed on sageli kogenud läbikukkumisi ega usu, et nad on võimelised õppima. Seetõttu on väga oluline, et laps õpiks oma õppeprotsessi eesmärgistama ja hindama. Sisenda juurdekasvuuskumusi, mis toetavad inimese toimetulekut ja motivatsiooni õpingutes. Kinnita lapsele, et kui ta on valmis lugemis-ja kirjutamisoskuse parandamise nimel pingutama, võib temast saada väga hea lugeja ja kirjutaja.
9. Too positiivseid näiteid ja keskendu tugevustele
Räägi lapsele, et paljud düsleksiaga ja/või düsgraafiaga inimesed on saavutanud suurt edu akadeemiliselt väga nõudlikes valdkondades. Too positiivseid näiteid inimestest, kellel on düsleksia ja/või düsgraafia. Suuna ja arenda teadlikult lapse tugevusi ja tunnusta ka väikeseid saavutusi. Aita lapsel leida teda huvitavad valdkonnad, milles ta saaks kogeda edu.
Soovitusi lugemisraskustega tegelemiseks jagasid Kadi Lukanenok ja Kaire Kroos Eesti Lugemisühingust.
