Alates maikuust juhib Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonda Liina Kanter. Haridusuuenduste osakond viib ellu erinevaid tegevusi ja programme, mis suurendavad Eesti inimeste konkurentsivõimet, toetavad haridusasutuste arengut ja hariduse kvaliteeti ning arendavad õpetajate ja õppijate oskusi. Sinna alla kuulub ka ProgeTiigri programm.
Eesmärgiga saada aimu, millisena näeb Liina info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT-hariduse hetkeolukorda ja tulevikku, esitasid ProgeTiigrid Kirke Kasari ja Mariell Miilvee talle viis olulist küsimust nii IKT-õppe, digioskuste arendamise kui ka ProgeTiigri kohta.
Milline ja millal oli sinu esimene kokkupuude arvutiga? Mida sa sellest mäletad?
Minu esmane kokkupuude arvutiga oli põhikoolis ja arvutiks oli Juku. Esimese asjana meenub miskipärast käsklus Ctrl + Format C. Minu koolis Pärnu-Jaagupis oli eraldi arvutiklass ja arvutiõpe oli ettenähtud kõigile. Paremini mäletan siiski keskkoolis toimunud Tiigrihüpet ja elevust, mis kaasnes interneti ja uute IBM arvutitega. Õpetaja oli suhteliselt nõudlik ja nalja me seal tunnis ei teinud. Täna sellele tagasi mõeldes arvan, et vundament sai toona hea, kuid õppes oleks võinud olla rohkem mängulisust. Usun, et see oleks soodustanud katsetamise julgust.
Omamoodi huvitav on mõelda, et täna töötan ma Haridus- ja Noorteametis just selles osakonnas, mille juured viivad Tiigrihüppe Sihtasutusse (hilisemalt Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) innovatsioonikeskus). See näitab muuhulgas, et IKT arengut ja innovatsiooni on hariduses järjekindlalt tähtsustatud ja see töö jätkub!
Kuidas tajud IKT-hariduse hetkeolukorda Eestis Harno haridusuuenduste osakonna juhina?
Tajun IKT-hariduse olukord Eestis väga paljutõotavana. Eestit tuntakse kui digitaalse innovatsiooni lipulaeva ja Eesti haridussüsteem on tõesti suutnud rakendada modernseid tehnoloogiaid ning meetodeid, et pakkuda kvaliteetset haridust ja toetada nii õpetajate kui ka õpilaste arengut. IKT on õppetöösse lõimitud alates põhikoolist kuni rakenduskõrgkoolide ja ülikoolideni, lisaks on loodud mitmeid enesetäiendamise ja ainedisainiga seotud programme. Nende hulgas ka ProgeTiiger, mis innustab noori ja õpetajaid tehnoloogilisi oskusi omandama.
Näiteks äsja toimusid kutsehariduses maailmameistrivõistlused WorldSkills ja tähelepanu väärib, et IKT valdkonnas oli meil selle valdkonna ametialadel koguni kolmel erialal noor võistleja väljas. Kaks noort küberturves tulid ka auhinnalisele kohale, võites meisterlikkuse medali. Õpilaste maailmatasemel konkurentsi viimine ei oleks võimalik ilma õpetajate suurepärasele tööle aga minu arvates kõneleb see muuhulgas sellest, et kui me suuname järjepidevalt millelegi oma tähelepanu ja ressurssi, siis see toob ka tulemusi.
See ei tähenda, et IKT-haridus ei nõuaks pidevat tähelepanu ja kohandamist. Seisame silmitsi väljakutsetega, mis on seotud digioskuste ühtlase arendamisega kõikides haridustasemetes, piirkondades ja koolides. Koolide olukorra kohta annab põhjaliku ülevaate Mart Laanpere uuring (Kooliinformaatika uuring, 2022). Jätkuvalt on oluline tagada, et haridusvaldkonnas tegutsejad tunneksid end digitaalse hariduse teemal kindlalt ja oskaksid kasutada uusi tehnoloogiaid erinevates õppesituatsioonides. Küsimus ei ole ka ainult tehnoloogia kasutamises, vaid ka kriitilise mõtlemises ning koostöö ja loovuse arendamises.
IKT valdkond on tuleviku vaates endiselt oluline ja Eestis on poiste huvi selle vastu Euroopa üks kõrgemaid, aga uuringud näitavad, et Eesti tüdrukute huvi on Euroopas madalaim. See nõuab muuhulgas tegelemist ühiskondlike hoiakutega, mis hetkel kahjuks veel eksisteerivad ja takistavad tüdrukuid nende teel IKT valdkonda liikumisel (“Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul.” Kantar Emor 2021).
Eestis on potentsiaali suurendada digioskuste omandamise kvaliteeti ja ulatust nii, et tagada meie noortele tulevikuks hea ettevalmistus ja seeläbi ka ettevõtete ning riigi konkurentsivõimelisus.
Kui oluliseks pead digioskuste arendamist üldhariduses? Millal võiks sinu hinnangul digioskuste õpetamisega alustada?
Digioskuste arendamine üldhariduses on väga oluline, mitte ainult tehnoloogia maailmas orienteerumiseks, vaid ka elus toimetulemiseks, materiaalsete probleemide lahendamiseks (teabe otsimine ja suhtlemine, pangatehingud jmt), iseseisvuse, turvalisuse ja edu saavutamiseks. Digioskused peaksid olema sama loomulikud nagu lugemine ja kirjutamine.
Digioskusi on võimalik arendada juba lasteaias, ja õnneks väga paljud Eesti lasteaiad seda ka teevad. Lausa nii hästi, et Education Estonia saab pidevalt päringuid välisdelegatsioonidelt, kes soovivad külastada meie lasteaedu ja Eesti kogemusest õppida. Entusiastlikud õpetajad õpetavad lastele näiteks digiohutust ja raalmõtlemist ekraanivabalt läbi mängu, kasutades selleks hariduslikke roboteid või käepäraseid vahendeid. Oma lapsele hankisin ma varakult näiteks Linda Liukase raamatuid „Tere Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ ja „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“, mis õpetavad lastele programmeerimist haaravate lugude kaudu. Samuti soovitan lapsevanematele lugeda Jaan Aru raamatut „Loovusest ja logelemisest“.
Milline võiks välja näha digioskuste arendamine ja IKT-õpe üldhariduses kümne aasta pärast?
Kujutan ette, et kümne aasta pärast loovad õpilased oma virtuaalseid maailmu või teevad koostööd globaalsete tiimidega, kasutades tehisintellekti ja masinõpet projektide arendamiseks. Digioskused hõlmavad tehnilisi oskusi, nagu programmeerimine ning emotsionaalset intelligentsust ja loovust, mis on tulevaste liidrite jaoks hädavajalikud.
Informaatikatunnid on valikainete asemel põhiained. Informaatikaõpetaja saab keskenduda ainekava rakendamisele, mitte digipädevuse üldisemale arendamisele, kuna see on juba õnnestunult lõimitud kõikidesse ainetundidesse. Näiteks matemaatika tundides lahendavad õpilased reaalse maailma probleeme, rakendades programmeerimise elemente või analüüsides andmeid, et leida tõhusamaid lahendusi.
Soorolle puudutavad müüdid ja stereotüübid on murtud, IKT-õpe on läbi viidud viisil, mis inspireerib ja kõnetab nii poisse kui tüdrukuid. Õppimine on praktiline, huvitav ja kaasahaarav ning julgustab noorte loovust ja kriitilist mõtlemist, võimaldades õpilastel näha IKT maailma oma ainulaadse vaatenurga alt. Tulemuseks on innovaatilised ja väärtuslikud lahendused, mis võivad seisneda robootikas, taastuvenergia lahendustes või sotsiaalsetes algatustes.
Koolides pakutav õpe on suurendanud huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud õpingute ja elukutsete vastu.
Kui sa mõtled ProgeTiigrile, siis millised kolm märksõna sul esimesena pähe tulevad?
Nutikas, mänguline, kasulik.
ProgeTiiger ei ole lihtsalt programm, see on liikumine, mis paneb aluse uutele ideedele ja lähenemistele hariduses, rõhutades koostööd ja kogukonna kaasamist. See aitab meil kujundada tulevikku, kus meie noored suudavad tehnoloogiamaailmas orienteeruda, neist saavad probleemilahendajad, loojad ja kirglikud visionäärid.
Päisefoto: erakogu
Kutsume üldhariduskoolide õpilasi osalema digikunsti konkursil “Loovuse algoritm”!
Liitu Progetiigri uudiskirjaga.