Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
18. sept. 202423. sept. 2024

Liina Kanter: Digioskused peaksid olema sama loomulikud nagu lugemine ja kirjutamine 

Alates maikuust juhib Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonda Liina Kanter. Haridusuuenduste osakond viib ellu erinevaid tegevusi ja programme, mis suurendavad Eesti inimeste konkurentsivõimet, toetavad haridusasutuste arengut ja hariduse kvaliteeti ning arendavad õpetajate ja õppijate oskusi. Sinna alla kuulub ka ProgeTiigri programm.

Eesmärgiga saada aimu, millisena näeb Liina info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ehk IKT-hariduse hetkeolukorda ja tulevikku, esitasid ProgeTiigrid Kirke Kasari ja Mariell Miilvee talle viis olulist küsimust nii IKT-õppe, digioskuste arendamise kui ka ProgeTiigri kohta.

Milline ja millal oli sinu esimene kokkupuude arvutiga? Mida sa sellest mäletad?  

Minu esmane kokkupuude arvutiga oli põhikoolis ja arvutiks oli Juku. Esimese asjana meenub miskipärast käsklus Ctrl + Format C. Minu koolis Pärnu-Jaagupis oli eraldi arvutiklass ja arvutiõpe oli ettenähtud kõigile. Paremini mäletan siiski keskkoolis toimunud Tiigrihüpet ja elevust, mis kaasnes interneti ja uute IBM arvutitega. Õpetaja oli suhteliselt nõudlik ja nalja me seal tunnis ei teinud. Täna sellele tagasi mõeldes arvan, et vundament sai toona hea, kuid õppes oleks võinud olla rohkem mängulisust. Usun, et see oleks soodustanud katsetamise julgust. 

Omamoodi huvitav on mõelda, et täna töötan ma Haridus- ja Noorteametis just selles osakonnas, mille juured viivad Tiigrihüppe Sihtasutusse (hilisemalt Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) innovatsioonikeskus). See näitab muuhulgas, et IKT arengut ja innovatsiooni on hariduses järjekindlalt tähtsustatud ja see töö jätkub! 

Kuidas tajud IKT-hariduse hetkeolukorda Eestis Harno haridusuuenduste osakonna juhina?  

Tajun IKT-hariduse olukord Eestis väga paljutõotavana. Eestit tuntakse kui digitaalse innovatsiooni lipulaeva ja Eesti haridussüsteem on tõesti suutnud rakendada modernseid tehnoloogiaid ning meetodeid, et pakkuda kvaliteetset haridust ja toetada nii õpetajate kui ka õpilaste arengut. IKT on õppetöösse lõimitud alates põhikoolist kuni rakenduskõrgkoolide ja ülikoolideni, lisaks on loodud mitmeid enesetäiendamise ja ainedisainiga seotud programme. Nende hulgas ka ProgeTiiger, mis innustab noori ja õpetajaid tehnoloogilisi oskusi omandama. 

Näiteks äsja toimusid kutsehariduses maailmameistrivõistlused WorldSkills ja tähelepanu väärib, et IKT valdkonnas oli meil selle valdkonna ametialadel koguni kolmel erialal noor võistleja väljas. Kaks noort küberturves tulid ka auhinnalisele kohale, võites meisterlikkuse medali. Õpilaste maailmatasemel konkurentsi viimine ei oleks võimalik ilma õpetajate suurepärasele tööle aga minu arvates kõneleb see muuhulgas sellest, et kui me suuname järjepidevalt millelegi oma tähelepanu ja ressurssi, siis see toob ka tulemusi.  

See ei tähenda, et IKT-haridus ei nõuaks pidevat tähelepanu ja kohandamist. Seisame silmitsi väljakutsetega, mis on seotud digioskuste ühtlase arendamisega kõikides haridustasemetes, piirkondades ja koolides. Koolide olukorra kohta annab põhjaliku ülevaate Mart Laanpere uuring (Kooliinformaatika uuring, 2022). Jätkuvalt on oluline tagada, et haridusvaldkonnas tegutsejad tunneksid end digitaalse hariduse teemal  kindlalt ja oskaksid kasutada uusi tehnoloogiaid erinevates õppesituatsioonides. Küsimus ei ole ka ainult tehnoloogia kasutamises, vaid ka kriitilise mõtlemises ning koostöö ja loovuse arendamises. 

IKT valdkond on tuleviku vaates endiselt oluline ja Eestis on poiste huvi selle vastu Euroopa üks kõrgemaid, aga uuringud näitavad, et Eesti tüdrukute huvi on Euroopas madalaim. See nõuab muuhulgas tegelemist ühiskondlike hoiakutega, mis hetkel  kahjuks veel eksisteerivad ja takistavad tüdrukuid nende teel IKT valdkonda liikumisel (“Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul.” Kantar Emor 2021). 

Eestis on potentsiaali suurendada digioskuste omandamise kvaliteeti ja ulatust nii, et tagada meie noortele  tulevikuks hea ettevalmistus ja seeläbi ka ettevõtete ning riigi konkurentsivõimelisus.  

Kui oluliseks pead digioskuste arendamist üldhariduses? Millal võiks sinu hinnangul digioskuste õpetamisega alustada?  

Digioskuste arendamine üldhariduses on väga oluline, mitte ainult tehnoloogia maailmas orienteerumiseks, vaid ka elus toimetulemiseks, materiaalsete probleemide lahendamiseks (teabe otsimine ja suhtlemine, pangatehingud jmt), iseseisvuse, turvalisuse ja edu saavutamiseks. Digioskused peaksid olema sama loomulikud nagu lugemine ja kirjutamine. 

Digioskusi on võimalik arendada juba lasteaias, ja õnneks väga paljud Eesti lasteaiad seda ka teevad. Lausa nii hästi, et Education Estonia saab pidevalt päringuid välisdelegatsioonidelt, kes soovivad külastada meie lasteaedu ja Eesti kogemusest õppida. Entusiastlikud õpetajad õpetavad lastele näiteks digiohutust ja raalmõtlemist ekraanivabalt läbi mängu, kasutades selleks hariduslikke roboteid või käepäraseid vahendeid. Oma lapsele hankisin ma varakult näiteks Linda Liukase  raamatuid „Tere Ruby! Teekond arvuti sisemusse“ ja „Tere, Ruby! Programmeerimisseiklused“, mis õpetavad lastele programmeerimist haaravate lugude kaudu. Samuti soovitan lapsevanematele lugeda Jaan Aru raamatut „Loovusest ja logelemisest“. 

Milline võiks välja näha digioskuste arendamine ja IKT-õpe üldhariduses kümne aasta pärast?  

Kujutan ette, et kümne aasta pärast loovad õpilased oma virtuaalseid maailmu või teevad koostööd globaalsete tiimidega, kasutades tehisintellekti ja masinõpet projektide arendamiseks. Digioskused hõlmavad tehnilisi oskusi, nagu programmeerimine ning emotsionaalset intelligentsust ja loovust, mis on tulevaste liidrite jaoks hädavajalikud.  

Informaatikatunnid on valikainete asemel põhiained. Informaatikaõpetaja saab keskenduda ainekava rakendamisele, mitte digipädevuse üldisemale arendamisele, kuna see on juba õnnestunult lõimitud kõikidesse ainetundidesse. Näiteks matemaatika tundides lahendavad õpilased reaalse maailma probleeme, rakendades programmeerimise elemente või analüüsides andmeid, et leida tõhusamaid lahendusi. 

Soorolle puudutavad müüdid ja stereotüübid on murtud, IKT-õpe on läbi viidud viisil, mis inspireerib ja kõnetab nii poisse kui tüdrukuid. Õppimine on praktiline, huvitav ja kaasahaarav ning julgustab noorte loovust ja kriitilist mõtlemist, võimaldades õpilastel näha IKT maailma oma ainulaadse vaatenurga alt. Tulemuseks on innovaatilised ja väärtuslikud lahendused, mis võivad seisneda robootikas, taastuvenergia lahendustes või sotsiaalsetes algatustes. 

Koolides pakutav õpe on suurendanud huvi loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatikaga seotud õpingute ja elukutsete vastu.   

Kui sa mõtled ProgeTiigrile, siis millised kolm märksõna sul esimesena pähe tulevad?  

Nutikas, mänguline, kasulik. 

ProgeTiiger ei ole lihtsalt programm, see on liikumine, mis paneb aluse uutele ideedele ja lähenemistele hariduses, rõhutades koostööd ja kogukonna kaasamist. See aitab meil kujundada tulevikku, kus meie noored suudavad tehnoloogiamaailmas orienteeruda, neist saavad probleemilahendajad, loojad ja kirglikud visionäärid. 


Päisefoto: erakogu

Kutsume üldhariduskoolide õpilasi osalema digikunsti konkursil “Loovuse algoritm”!
Liitu Progetiigri uudiskirjaga.

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • august 2025
  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!