Artikli autor: Haridus- ja Noorteameti noorteosakonna peaekspert Birgit Villum, MA
Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) toetab iga-aastaselt Haridus- ja Noorteameti (Harno) projekti „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ kaudu noorte osalemist püsi- ja projektlaagrites, et noortel oleksid soodsamad võimalused sisukat suvepuhkust veeta. Püsilaagri vahetus kestab noorsootöö seaduse järgi vähemalt 6 ööpäeva järjest ning aasta peale kokku vähemalt 60 päeva. Selle korraldamiseks peab HTM väljastama tegevusloa. Projektlaagri vahetus kestab vähemalt 6 ööpäeva järjest, aastas kokku kuni 60 päeva ning selleks on vajalik kohaliku omavalitsuse poolt antav tegevusluba. 2022. aastal eraldati Harnole toetust summas 1,4 miljonit eurot, mis võimaldas soodsamalt laagrites osaleda 29 406 noorel. Muuhulgas said laagritest osa ka Ukraina sõjapõgenikest noored. Lisaks viidi läbi laagrikasvatajate ja –juhatajate pädevuste arendamiseks kolm laagrikorraldajate seminar-koolitust ning toetati laagrikasvataja baaskoolitusi.
Laagrites osalemine on jäänud samale tasemele
Võrreldes varasemate aastatega on noorte osalemine püsi- ja projektlaagrites jäänud sarnasele tasemele. 2022. aastal planeeriti projektlaagrites osalema 9470, sealhulgas 422 haridusliku erivajadusega noort ning osales 8764, sealhulgas 415 (haridusliku) erivajadusega, noort. Kokku osales püsi- ja projektlaagrites 2022. aastal 29 406 noort. Alloleval joonisel näete laagrites osalenud noorte arvu viimase viie aasta jooksul.
Lisaks Eesti noortele osalesid „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ raames ka 842 Ukraina päritolu noort (planeeritud 776), mis näitab, et huvi laagrite vastu oli Ukraina noortel väga suur.
Laagrite seas olid kõige populaarsemaks teemaks sport ja aktiivne liikumine. Lisaks liikumisele, mida esineb praktiliselt iga laagri programmis, olid teemadena esindatud loomingulised tegevused, seiklus, ennetustöö, elustiil, rahvatants, merelised tegevused ja meeskonnatöö. Laagrikorraldajate poolt seatud peamine sihtrühm on noored vanuses 7-19, ent vastu võetakse kõik noored vanuses 7-26.
Laagritele suunatud koolitustel osales enam kui 700 laagrikasvatajat ja – juhatajat
Laagrikasvatajatele ja -juhatajatele on kohustuslik omada kvalifikatsiooni, mis võimaldab laagris töötada – selleks peab taotlema noorsootöötaja osakutsetunnistust. Selleks, et laagrikasvataja ja – juhataja osakutse eksamiteks hästi ette valmistuda, toetab Harno ka koolituskorraldajaid laagrite baaskoolituste kättesaadavuse tõstmiseks. Kokku osales 18-nel baaskoolitustel üle Eesti, sh veebi vahendusel 519 laagrikasvatajat ja –juhatajat. Võrreldes 2021. aastaga see arv vähenes 30% (745 osalejat) ning põhjusena saab tuua esile kindlasti 2021. aasta veebikoolituste suure mahu, mis andis võimaluse suuremale hulgale osaleda.
Ka laagrikorraldajatele olid ette nähtud seminarid ja koolitused., mille peamised teemad olid edasi- ja tagasiside, suhtlemine lapsevanematega, erinevad tegevused, millega laagriprogrammi mitmekesistada, erinevad projektid, mis on saanud Haridus- ja Noorteameti rahastust, noorsootöötaja osakutse ja kutse taotlemine jmt.
2022. aasta suvel valmis (H)EV noortega töötamise Moodle e-kursus laagrikasvatajatele, et toetada selle kiirelt suureneva sihtgrupiga paremini hakkama saamist laagrites. Teemadena käsitleti hariduslikke erivajadusi kooliealistel lastel ning toimetulekut erivajadustega.
Laager mõjutab noortes enim enesemääratlus- ja suhtluspädevust
Selleks, et laagrite mõju hinnata on loodud laagrite mõjuhindamise mudel, mille aluseks on ümberkujundava hindamise metoodika, mis arendati välja 2010. aastal Inglismaal vabatahtlike noorsootööorganisatsioonidega tehtud doktoritöö raames. Laagrite jaoks tehti vajalikke kohandusi eelkõige ajalist perspektiivi arvestades kuna laager kestab keskmiselt 8-päeva kuid näiteks noortekeskuse tegevused on pikaajalised. Ümberkujundav hindamine tugineb olulisima muutuse tehnikale ning hõlmab teatud perioodi vältel kogutud oluliste muutuste lugusid ning nende kollektiivset analüüsi. Ümberkujundav hindamine erineb teistest mõjuhindamise mudelitest peamiselt seetõttu, et lood kirjutatakse nii noore kui laagrikasvataja poolt. Neid nimetatakse kontekstipõhisteks olulise muutuse lugudeks.[1]
Ümberkujundav hindamine koosneb neljast etapist, mida korratakse laagris vastavalt vahetuste arvule. Etappides kaardistatakse ja kogutakse oluliste muutuste lood, analüüsitakse neid, valitakse peegeldusrühma poolt välja olulisimad lood koos põhjendustega ning analüüsitakse, kuidas oma tööd, programmi jmt laagris paremaks muuta.
2022. aastal läbi viidud pilootprojektis osales kaks laagrikorraldajat (Rannapungerja Noortelaager ning Taevaskoja Noortelaager). Laagrikasvatajad jagasid lood kategooriatesse üldpädevuste alusel, mis oli eelnevalt omavahel ja mõjuhindamise töörühmas kokku lepitud. Üldpädevuste näol on tegemist pädevustega, mida on võimalik kergesti üle kanda nt koolikeskkonda, et arvestada suviste tegevuste tulemusi ka üldhariduses.
Lugusid koguti kõige enam noortelt vanuses 13-15 ning valdavalt olid vastajateks tüdrukud. Mõju hinnati kahes laagris – Taevaskoja ja Rannapungerja Noortelaager. Mõjuhindamises osales 36 noort ja kokku koguti 36 tähtsa muutuse lugu. Lood jagati üldpädevuste kaupa kategooriatesse ning analüüsi käigus joonistusid välja peamised pädevused, mida laagris osalemine noortes arendab:
- enesemääratluspädevus;
- suhtluspädevus;
- ettevõtlikkuspädevus;
- kultuuri- ja väärtuspädevus.
Enamike kogutud lugude põhjal oli keeruline valida üht pädevust (nt Rannapungerja puhul tuli mitu pädevust samast loost välja, kuid valiti see tähtsaim), mis viitab sellele, et noore areng laagri keskkonnas on väga mitmekülgne. Tähtis on asjaolu, et mõjuhindamise tulemused sarnanesid ka 2018. ja 2019. aasta tulemustele, mis annab alust uskuda, et tulemused on valiidsed.
Mudel vajab kindlasti kohandamist ja arendamist ning on leitud mõningaid paralleele varasemates uuringutes kasutatud ankeetidega. Arendustegevused arutatakse läbi mõjuhindamise töörühmaga ning seejärel langetatakse otsus, kas ja kuidas ankeetidega tulevikus jätkatakse või jäädakse originaalmudeli ja üks-ühele/grupis suhtluse peale.
[1] Taru, M., Kötsi, K., Talur, P. (2020). Avatud noorsootöö mõju Eestis: sõprus, elamused ja areng. Projekti aruanne.