Artikli autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti laagrite peaekspert
Fotol: laagrilised külas Päästeametil. Autor: Silja Uustal
Laagrite külastuste viimane päev sattus sulgpalli lainel olema. Kolleegide Elve Krusteni ja Kaiu Kustassoniga sai külastatud Eesti suurimat sulgpalliklubi Triiton, kus meid võtsid vastu pikaaegne laagrikorraldaja Mart Siliksaar ning tema abiline Silja Uustal.
Kuidas sa üldse sulgpallini jõudsid ning kui kaua sa laagreid oled korraldanud?
Isa ostis reketid kunagi, siis sai hoovi tehtud sulgpalliväljak ning hakkasin Tähtveres mängima. Sulgpall hakkas meeldima, hakkasin trenni tegema ja nüüd olen kümnekordne Eesti täiskasvanute medaliomanik. Olen käinud kolmel olümpial oma õpilastega. Ma olen korraldanud laagreid kuskil 50 aastat. Meile meeldib väga Pärnu lähedal olla oma laagritega, kümme aastat olime Paikusel, aga oleme olnud ka Raekülas, Niidupargis ja nüüd siin. Aga vahepeal oleme olnud ka näiteks Taeblas või Vinnis.
Mida sulgpall noores arendab? Mida laps laagrist saab?
Absoluutselt kõike. Maailmas on teaduslikult tõestatud, et on kolm spordiala, kus ajurakud taastuvad ja neid tuleb isegi juurde – sulgpall, jalgpall ja jäähoki. Meil on vaja strateegiat, meil ei ole kaht ühesugust olukorda, meil on vaja kiirust, vastupidavust, absoluutselt kõike on vaja. Ja kõige tähtsam on see strateegiline mõtlemine – sa pead kogu aeg lahendusi otsima nii, et vastasel oleks sinu vastu võimalikult raske mängida ja sa paned vastase raskesse olukorda.
Laagrist saab laps iseseisvust, eluks vajalikke oskusi. Sotsiaalsed oskused, kuidas suhelda teistega, kuidas majandada. Selle nad saavad siit suurepäraselt kätte. Laager on nagu ettevalmistus suureks eluks. Lisaks saab distsipliini, ajast kinni pidamist, vastutustunnet. Kui ikkagi trenni hilinetakse, siis saab ta teiste ees märkuse ning edaspidi on ta ikkagi minutipealt ja varemgi kohal.
Meil on terve suvi trennid. Pakume oma parimatele kümme korda nädalas võimalust trenni teha – esmaspäevast reedeni on iga päev kaks treeningut ja laupäev-pühapäev puhkame. Me ei lase suve raisku.
Kas teil on laagris ka mingeid traditsioone, mida igal aastal teete?
Kogu laager on traditsiooniline alates päevakavast ja lõpetades tegevustega. Esimesel päeval paneme alati paika ebetabeli, mille järgi hakatakse turniire tegema. Muidugi igal aastal muudame natuke nüansse, aga üldplaan on sama.
Kindlasti on ööklubi külastamine traditsioon, lapsed saavad minna ööklubisse ja mitmed tulevadki sellepärast laagrisse. Me rendime kogu klubi, muusika mürtsub ja valgus sähvib, korraldame disko ja teeme mängud juurde. Nad näevad, et tantsida saab ka ilma alkoholita ning tulevikus, kui ta kuskile pidutsema läheb, ei ole ehk esimene mõte haarata millegi joovastava järele. Traditsioon on ka teha sünnipäevade puhul pidustusi ja tellime alati kringli. Poes käimiseks on meil lastele ette antud 7-eurone limiit, mida ületada ei tohi. Kes käivad poes, peavad tšekid ette näitama, mida ja mis summa eest ostetud on.
Kuidas on suhtlemine lapsevanematega?
Teeme enne laagrit alati põhjalikud küsitlused vanematele, et meil oleks selge laste tervisest ülevaade. Väikeste vahetuses helistavad vanemad veidi rohkem, seal on ka koduigatsust rohkem. Üldiselt koduigatsuse pärast meil keegi koju ei lähe – viime lapse mõtted mujale ja kaasame teda muul moel rohkem ning koduigatsus lähebki üldiselt üle. Vanematele korraldame kaks päeva enne esimest laagrit ka koosoleku, kus räägime üle, mis laagri osas on vaja teada. Lisaks saadame kogu info meili peale. Me korraldame alati ka transpordi bussidega Tartust, see võtab ka suure mure ära. Vanemad saavad siis puhkusele minna.
Kas korjate lastelt ka telefonid ära?
Meie ei korja ära – neil ei ole aega telefonis olla ja sel pole mõtet. Ära võtame ainult siis, kui tekivad probleemid. Telefon vähendab keskendumisvõimet ja rõhume sellele, et laps ise mõtleks, et tal ei ole seda vaja. Lisaks on meil siin ka levi üsna kehv, et ega sellega suurt midagi teha poleks ka. Ma annan lapsevanematele alati nipi, kuidas telefoni kasutamist piirata – kui oled kodus, siis paned telefoni kindla koha peale, näiteks kummuti või kapi peal, ning iga kord, kui on kõne, siis räägid ära ja paned samasse kohta telefoni tagasi – ei käi telefon näpus ringi. Siis harjud ära, et ei pea olema telefoni küljes kogu aeg.
Mis on laste jaoks laagri parim osa?
Laste jaoks parim laagri osa on söök. Kodus ei tehta enam üldse süüa või ei tehta nii hästi. Kui köögis jääb sööki üle, siis toome õpilaskodu kööginurka, et kellel kõht läheb tühjaks, saab süüa. Suuremad lapsed söövad reeglina paremini ja rohkem kui väikesed. Meil on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi sööklas lausa suurepärane söök.
Kui on valida linnalaagri ja ööbimisega laagri vahel, kumba eelistate?
Kindlasti ööbimisega, kuna noortega saab palju paremini kontakti. Linnalaagrid on ka toredad, aga kui valida, siis ööbimisega. Linnalaagrid pole üldse pahad, nende puhul võiks toetada kasvõi seda, et me saaksime pakkuda neile lõunasööki ja mõnd üritust lisaks.
Laagri korraldamist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel.