Rahu loomisesse saab iga avatud noortekeskus ja selle töötajad panustada. Iga väike ja järjepidevalt toimuv tegevus või samm saab viia lähemale tasakaaluni. Selleks tuleb vaid teatud võtted argipäeva tegevustesse lõimida ja selle tulemusena muutub ümbritsev keskkond rahulikumaks.
Turvaline keskkond on rahulik keskkond
Turvaline noortekeskus ehk nn kolmas ruum on rahu saavutamisel ülioluline. Teooria järgi on kolmas ruum kodust või koolist eraldatud keskkond, kus noored saavad end vabalt väljendada, luua suhteid ja avastada oma identiteeti, ilma et nad peaksid kartma hinnangute saamist. See ruum on neutraalne ja noored saavad seal igapäevategevuste kaudu harjutada rahu loomist. Kui pakkuda noortele järjepidevat ja turvalist kolmandat ruumi, on võimalik kasvatada usaldust, austust ning empaatiavõimet. Need on põhielemendid, mis aitavad saavutada püsiva rahu noortekeskuses ja sellest väljaspool.
Rahuhariduse kaasamine igapäevasuhtlusse
Öeldakse, et harjutamine teeb meistriks. Nii saab öelda ka rahu kohta ehk teisisõnu tuleb rahulikuma keskkonna loomiseks teha järjepidevat tööd, et see muutuks loomulikuks osaks igapäevases suhtluses. Seda aitab saavutada näiteks allolevate tegevuste tegemine või võimaldamine:
- Keskusesse saabuvate noorte sõbralik tervitamine nimepidi aitab neil tunda end väärtustatuna ning annab neile mõista, et see on koht, kus neid austatakse.
- Noortekeskuses peaksid kindlasti olema rahunurgad, kus noored saavad nautida üksindust, lugedes raamatuid või kuulates muusikat, sest oma mõtetega üksi olemine aitab teha rahu iseendaga.
- Teadveloleku hetked ja lühikesed teadveloleku harjutused eri kellaaegadel kogu päeva jooksul aitavad reguleerida noortekeskuse avatud ala kiiret tempot. Juba mõni minut hingamisharjutusi või vaikset mõtisklemist võib aidata noortel reguleerida oma emotsioone, millest nad ei pruugi ise teadlikudki olla.
- Selleks, et noortekeskuses oleks võimalik luua rahulik keskkond, tuleb teadvustada konfliktide ja vihakõne esinemist. Sellega peab tegelema järjepidevalt. Noorsootöötaja peaks konflikte lahendama pigem uudishimu, mitte vihatundega. Sellistes olukordades on kasu ka põgusast vestlusest, et noored saaksid rääkida oma pingetest.
- Avatud noortekeskuses võiks näiteks arutada, kuidas päev möödus ja miks see just nii läks. See suurendab eneseteadlikkust, parandab empaatiavõimet ja toetab arengut. Kui noor võtab aega mõtisklemiseks, õpib ta paremini aru saama omaenda käitumisest, emotsioonidest ja nende mõjust teistele.
Noortekeskus kui rahu aed
Noortekeskustes toimuv rahuharidus on kasulik nii noortele kui ka laiemale kogukonnale ja lausa tervele maailmale. Noorsootöötajad on nagu aednikud, kes panevad mulda mõistmise, lugupidamise ja koostöö seemneid. Kui me neid väärtusi oma argitöös sihilikult edendame, anname noortele võimaluse harjutada konfliktide lahendamist ja suurendada empaatiavõimet. Need oskused kanduvad edasi, mõjutades omakorda nende peresid, koole ja kogukondi. Aja jooksul loob see ühine jõupingutus mõistmisel ja koostööl põhineva kultuuriruumi, millest sünnib rahumeelsem ning õiglasem maailm.
Avatud noortekeskuses on ka palju muid võimalusi, mis aitavad turvalist ja rahumeelset keskkonda luua. Ülaltoodud loetelu andis vaid mõne näite selle kohta, kuidas lihtsate tegevustega rahu edendada. Rahu ei ole pelgalt idee, vaid meie kõigi igapäevased teod ja kombed.
Mondo ja Eesti Noorsootöötajate Kogu on võtnud eesmärgiks, et Eestis oleks rohkem rahu. Rahuhariduse veebikursus ja koolitusprogramm on loodud eelkõige noorsootöötajatele ning õpetavad neid looma rahu ka keerulistel aegadel. Soovita neid julgelt ka oma noortekeskuse töötajale.
Autor: Roula Abdelhay
Valdeku noortekeskuse noorsootöötaja