Eesti haridus on endiselt kvaliteetne ning meie õpetajad tunnevad oma töö üle uhkust, nautides õpetamist ja õpilastega suhtlemist. Just nii selgus oktoobris avaldatud OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2024 tulemustest.
Oktoobris täitusid uudisteportaalid üle maailma pealkirjadega õpetajate elust ja väljakutsetest. Põhjuseks oli uuringu TALIS 2024 avaldatud tulemused, mis on suurim omataoline uuring maailmas. Selles osales üle 270 000 õpetaja 17 000 koolist rohkem kui 50 riigist. TALISe uuring annab meile võimaluse saada otse õpetajatelt teada, kuidas nad on rahul oma tööga, mis neid motiveerib, kuidas nad hindavad oma koolikultuuri ja kui suur on nende töökoormus.
Nagu selgus, on õpetajate mured üle maailma väga erinevad, näiteks Jaapanis on õpetajatel uuringus osalenud riikide võrdluses kõige pikemad tööpäevad, Austraalias on õpetajate stressitase haripunktis ja Portugali klassiruumides tegeleb õpetaja suuresti vaid korra hoidmisega tunnis.
Aga milline pilt avaneb Eesti õpetajast?
Eestist osales uuringus 199 kooli, 3338 õpetajat ja 191 koolijuhti.
Eesti õpetajatest on 84% naised. Keskmine õpetaja on 49 aastat vana ja üle poole õpetajatest on 50-aastased või vanemad. Eesti õpetajad on kõrgelt haritud ja kogenud. Ligikaudu 73% neist on magistrikraadiga, mis paigutab meid rahvusvahelises võrdluses tippu, paljudes riikides pole magistritaseme haridus õpetajaks saamisel nõutav. Meie õpetajad on keskmiselt töötanud koolis 21 aastat ja enamik neist omandas oma õpetajakutse juba 1990. aastate lõpus. 65%-l on õpetajaamet nende esimene karjäär. Samas töötab Eesti koolides üha rohkem karjääripöörajaid ehk inimesi, kes on tulnud õpetajaks mõnelt muult elualalt. Kindlasti toovad nad endaga koolidesse uusi vaatenurki, kuid sageli vajavad ka rohkem tuge.
TALIS toob välja, et Eestis koolid on muutunud mitmekesisemaks. See tähendab, et üha rohkem hariduslike erivajadustega (HEV) õpilasi ning mitmekeelne ja -kultuuriline keskkond panevad õpetaja oskused tõsiselt proovile. Kuigi kaasava hariduse põhimõtted on õiged, tunnistavad õpetajad, et nad ei tunne end alati piisavalt valmis sellises klassiruumis õpetamiseks.
93% Eesti õpetajatest on oma tööga rahul
„Meil on palju väljakutseid, aga iga päev, kui näen, et mõni laps saab midagi aru, mida ta eile ei teadnud, on see päev korda läinud,“ vastas üks uuringus osalenud õpetaja.
Uuringus osalejatele meeldib nende koolikeskkond, aine, mida nad õpetavad ja suhted õpilastega. Väga kaalukas näitaja on Eesti õpetajate oskus hoida klassiruumis korda, mis on parem kui nii mõnelgi teisel riigil. Kui õpetajal kulub vähem aega korra hoidmisele ja selle arvelt jääb rohkem aega õpetamiseks, siis võib oodata ka paremaid tulemusi õppetöös.
Valupunktideks on kõrge stressitase ja madal palk
Siiski tuleb nentida, et võrreldes TALISe 2018. aasta tulemustega on suurenenud õpetajate tööga seotud stressitase. Viimase kuue aasta jooksul on suurenenud ka vahe maa- ja linnakoolide õpetajate stressitasemes – kui maakoolis tunnetab suurt stressi 23% õpetajatest, siis linnakoolis on see osatähtsus 32%.
Uuring toob esile ka asjaolu, et vaid 30% Eesti õpetajatest on rahul oma töötasuga. Siinkohal tuleb aga välja tuua, et uuring viidi läbi vahetult peale õpetajate streiki 2024. aasta alguses, kui streigi meeleolu oli veel õhus.
TALIS näitab, et õpetajate rahulolu oma töö sisuga on kõrge, kuid tegeleda tuleks veel töökoormuse ühtlustamisega, mis on võrreldes eelmise uuringu tulemustega paljude õpetajate jaoks täna liiga suur. Samuti on vaja pöörata tähelepanu ameti ühiskondlikule väärtustamisele – uuring näitas, et õpetajad, kes tunnevad end ühiskonnas rohkem väärtustatuna, ei lahku suurema tõenäosusega lähitulevikus ametist.
Eesti õpetaja on professionaalne, kogenud ja pühendunud
Kui aga jätta kõrvale palk, siis on 73% Eesti õpetajatest väga rahul oma töökeskkonnaga. Tervelt 87% vastanutest naudib koolis töötamist ning 83% soovitaks oma kooli tööandjana.
Kokkuvõttes saab öelda, et kui soovime, et õpetajaamet oleks atraktiivne ka järgmise põlvkonna jaoks, tuleb vähendada õpetajate tööstressi ja tõsta õpetajaameti väärtust ühiskonnas. Haridus- ja Noorteametis tegutseme igapäevaselt selle nimel, et olla Eesti õpetajatele nende töös usaldusväärne partner.
Gunda Tire on Haridus- ja Noorteameti rahvusvaheliste uuringute juht, kes vastutab OECD uuringute PISA ja TALISe läbiviimise eest Eestis.
Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös valminud Eesti tulemusi tutvustav põhjaliku, aruanne avaldatakse novembris. Uuringu tulemuste tutvustamiseks korraldab Haridus- ja Noorteamet koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga seminarid Tartus ja Tallinnas, kus ülikoolide eksperdid tutvustavad uuringu tulemusi ning osalejatel on võimalik kaasa mõelda ja arutelda, kuidas saaks tulemusi kasutada Eesti hariduse tõenduspõhiste arengute planeerimisel.