Kui peres on teismeline, on üsna kindel, et enne valimisi jõuab poliitika ka õhtusöögilaua äärde, olgu selle ajendiks mõni TikTokis nähtud klipp, koolis tekkinud vaidlus või mõte, et “kõik poliitikud on niikuinii ühesugused”. Vanemana võib tekkida küsimus: kuidas reageerida nii, et arutelu ei lõppeks uksepauguga?
Poliitikast rääkimine kodus ei tähenda vaid valimiste arutamist, see on osa lapse kasvamisest mõtlevaks ja vastutustundlikuks kodanikuks. Kui laps saab kodus õppida, et tema arvamus loeb, on ta valmis ka ühiskonnas osalema.
Kuulamine ja usaldus on vanema roll
Arvamuse avaldamine ja otsustamises osalemine ei ole ainult täiskasvanute privileeg – see on ka laste õigus. ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab, et igal lapsel on õigus oma arvamusele, sõnavabadusele ning osalemisele teda puudutavates otsustes.
Lapsevanem saab seda toetada eelkõige koduste vestluste kaudu, kuulates ja kaasates. Noore kaasamine igapäeva otsustesse, näiteks perereisi planeerimisse, koduste reeglite kokkuleppimisse või huviringi valikusse, loob aluse hilisemaks ühiskondlikuks osaluseks ja hääletamiseks kohalikel valimistel alates 16. eluaastast. Kui kodus on ruumi eriarvamustele, on poliitiline arutelu loomulik osa mõtlemisest.
Kuidas poliitikateemalisi vestlusi alustada
Poliitika võib noorele tunduda kauge ja igav, kuid kodune keskkond on ideaalne koht, kus noor saab õppida iseseisvalt mõtlema ja arutlema. Hea algus on kuulamine – lase lapsel oma arvamust väljendada ja põhjendada, kust ta oma info sai. See toetab kriitilise mõtlemise arengut ja näitab, et tema seisukoht on väärtustatud.
Väldi sildistavaid hinnanguid nagu “vale” või “halb”, mis võivad arutelu lõpetada. Selle asemel too näiteid erinevatest vaatenurkadest: “Mõned inimesed arvavad nii, teised naa. Vaatame koos, miks ja kuidas seda põhjendatakse.” Selline lähenemine arendab arutlemisoskust ja aitab mõista, et poliitika ei ole must-valge. Ka vanem võib tunnistada, et kõiki vastuseid ei tea, see õpetab lapsele, et teadmised ja arvamused kujunevad aja jooksul.
Kust saab usaldusväärset infot poliitika kohta
Poliitikaga seotud info ümbritseb meid igapäevaselt, alates uudistesaadetest kuni sotsiaalmeediapostitusteni. Vanem saab olla siin teejuht, aidates lapsel eristada fakti arvamusest. Usaldusväärseid allikaid, mida koos lapsega uurida:
- ERR Novaator pakub teaduspõhiseid selgitusi.
- ERR Lasteekraan aitab keerulisi teemasid lastele arusaadavalt avada.
- Tartu Ülikooli eetikakeskuse materjalid ja ühiskonnaõpetuse õpikud pakuvad tugevat tausta.
- Kasulikku materjali saab ka noorteinfoportaalist Teeviit.ee.
Koos lapsega võib arutada, mis eesmärgil infot jagatakse, kas teadmiste edasiandmiseks (nt faktileht, käsiraamat) või hoiakute kujundamiseks (nt arvamusartikkel, sotsiaalmeediapostitus). See aitab noorel märgata mõjutamistaktikaid ja mõista, et kõik, mis internetis levib, pole ilmtingimata tõde.
Poliitika igapäevaelus – tee teema eluliseks
Paljud seostavad poliitikat vaid valimiste ja erakondadega, kuid tegelikult mõjutab poliitika kõigi inimeste igapäevaelu, alates ühistranspordist ja tänavavalgustusest kuni kooli rahastuse ja keskkonnaküsimusteni. Sinna hulka kuuluvad näiteks tänavate ja kõnniteede seisukord, avalike parkide ja mänguväljakute olemasolu, linna sportimisvõimalused, ühistranspordi sõidugraafikud jpm.
Sellised näited muudavad poliitika noorele arusaadavamaks. Kui poliitika muutub eluliseks, ei tundu see enam kauge ja tülikas, vaid miski, milles ka tema saab kaasa rääkida.
Kus noor saab oma häält kuuldavaks teha
Noorte osalus ei tähenda ainult hääletamist. Ka koolis ja kogukonnas on võimalusi, kus noored saavad otsuste tegemises päriselt osaleda.
- Õpilasesindus esindab õpilaste huve, arutab õpikeskkonna küsimusi ja teeb koostööd kooli juhtkonnaga.
- Noortevolikogu esindab noorte seisukohti kohaliku omavalitsuse tasandil, olles valimistel mandaadi saanud partner otsustajatele.
- Poliitilised noortekogud on erakondade juurde loodud organisatsioonid, kus saab õppida, kuidas poliitika tegelikult toimib. Liitumine ei tähenda eluaegset sidumist kindla maailmavaatega, see on võimalus mõista ideede kujunemist, arendada juhtimisoskust ja luua uusi kontakte.
Osalemine arendab suhtlemis- ja väljendusoskust, kasvatab enesekindlust ning annab selgema arusaama, kuidas ühiskond toimib.
Valimisiga, teadlikkus ja kriitiline mõtlemine
Kohalikel valimistel on hääleõigus noortel alates 16. eluaastast, kandideerida saab alates 18. eluaastast. Kuigi nooremad ei saa veel hääletada, saavad nad demokraatlikke protsesse õppida ja hoiakuid kujundada juba täna.
Oluline on aga teadvustada ka riske. Noored võivad sattuda valeinfo, äärmuslike sõnumite või subkultuursete liikumiste mõju alla. Näiteks on Eestis ja Euroopas juhtumeid, kus noori on püütud värvata äärmuslikesse ja diskrimineerivatesse liikumistesse (Kaitsepolitseiameti aastaraamat, 2023).
Lapsevanem saab siin mängida otsustavat rolli: õpetada kriitilist mõtlemist, allikate hindamist ja õiglustunnet. Kui noor tunneb, et kodus saab keerulistel teemadel rahulikult rääkida, väheneb oht, et ta hakkab otsima kuuluvust äärmuslikest rühmadest.
Lapsevanem ei pea alati olema “õigel” seisukohal. Hoopis olulisem on, et noor tunneb end kodus turvaliselt ja saab oma arvamust vabalt väljendada. Austav ja avatud õhkkond aitab hoida peresuhteid tugevana ja isegi siis, kui arutelud poliitika üle võivad tuliseks minna. Rahulik ja kuulav suhtlus näitab lapsele, et arvamuste erinevus ei lõhu peret, vaid rikastab seda. Ja kui jõululauas kõlavad eri maailmavaated, saab neist ühise toidu kõrvale ka midagi palju väärtuslikumat – oskuse austada teistsugust arvamust.
Autorid Kadri Koort-Kauniste ja Hannaliisa Rebane tegutsevad Haridus- ja Noorteameti noorteinfoportaalis Teeviit, kus nad töötavad selle nimel, et noorteni jõuaks usaldusväärne, noortepärane ja arusaadav teave.
Foto: Pexels