Artikli autor: Kadi Laaneots
Pealkiri võib nii mõneski tekitada kohe kaitsereaktsiooni, samas ütlust “noored on hukas” on kuulnud meist pea igaüks. Eakaaslaste ja ühiskonna surve, kaasatuse puudumine, noorte elu puudutavad otsused, milles nad pole ise saanud kaasa rääkida, valikute paljusus, milles on raske orienteeruda ja palju muud on vaid väike näide kõigest sellest, millega noortel tuleb juba varasest east kokku puutuda. Kui nüüd siia lisada veel keskkonna mõjutused ja ebasoodsad tingimused, siis peaaegu et võib isegi imestada, miks meil neid hukkaläinud ja riskirühma noori veel rohkem ei ole.
Noor olla ei ole lihtne. Noored on ühiskonna üks kõige sildistatumaid inimgruppe, kes ühest küljest pole piisavalt kaua elanud, et omada piisavalt teadmisi ja elukogemusi, teisest küljest oodatakse neilt aga täiskasvanulikku käitumist ja mitte iial eksimist. Selle kõige keskel on vaja noortel leida oma tee, teha otsuseid, mis mõjutavad pea nende kogu ülejäänud elu ning tihtilugu vastutada kõike ennast ümbritseva eest veel ennem, kui nad on saanud täisealiseks.
Igal inimesel on võimalik ühel või teisel moel noori toetada ning seeläbi aidata neil teha teadlikke valikuid täiskasvanuks kujunemise teekonnal. Mõni noor on aga teinud või pidanud tegemas elus selliseid valikud, mis raskendavad edaspidi iseseisvalt hakkamasaamist ning õppetöös või tööturul osalemist. Eestis oli 2020. aasta lõpu seisuga 24 300 NEET-staatuses noort¹. Kuigi nii mõnegi probleemi puhul tundub, et tegutsetakse siis, kui tagajärg on juba käes, siis NEET-staatuses noorte toetamine toimib juba ka ennetuse tasandil. Hea meel on tõdeda, et nende noorte toetamine on Eestis prioriteetsel kohal ning selleks on loodud ka mitmeid tugiprogramme.
Siinkohal toome teieni ülevaate peamistest (NEET-staatuses) noori toetavatest programmidest, mida Eestis erinevates piirkondades rakendataks. Ülevaatesse on kaasatud Ringist välja, Noorte Tugila, Hoog Sisse, Murdepunkt, SPIN, STEP ja Noortegarantii tugisüsteemi programmid.
Ringist välja
Ringist välja toetusmudel on mõeldud noortele, kellel esineb keskmise või kõrge tasemega riskikäitumine. See on intensiivsel võrgustikutööl põhinev mudel, mis tugineb eri riikide juhtumikorraldusmudelitel ning mida rakendatakse noorte puhul, kellel esineb korduvat õigusrikkumist, samuti ka ennetava meetmena hoidmaks ära noore sattumist allakäiguspiraali. Mudeli rakendamise puhul on kõige olulisemaks noore valmisolek ja soov osaleda, noore toetamiseks on võrgustikku kaasatud ka noore seaduslik esindaja (pere, hooldajad või eestkostja).
Ringist välja rakendamine toetab alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, kaasates praktikatesse mõjusamaid sekkumisi, soosides suurendatud ja efektiivset multidistsiplinaarset koostööd, samuti nooresõbralikku ja traumateadlikku lähenemist ja vastutustunde arendamist. Mudeli rakendamisel toetutakse taastava õiguse põhimõtetele. Noorega loodav kontakt on noorekeskne ja noort kaasav. Intensiivne töö noorega kestab vähemalt kuus kuud, mille keskmes on noor oma tugevustega. Noore kõrval on ka noore valitud usaldusisik, kes toetab tema teekonda kogu Ringist välja mudeli rakendamise protsessi vältel. Protsessis vältel märgatakse ja tähistatakse noore edusamme. Teisalt reflekteeritakse noorega koos toetavas ja turvalises õhkkonnas tekkinud tagasilanguseid ja vajadusel viiakse tegevustesse sisse muudatusi.
Ringist välja mudeli rakendamisel on võtmetähtsusega võrgustikutöö. Olulisel kohal on rolliselgus ning võrdne vastutus tegevuskava elluviimisel, iga võrgustikuliikme panus ning erialane või muu pädevus on suure tähtsusega. Võrgustik on ressurss, kus iga liige toob kaasa info, kompetentsi ja panuse noore toetamisel. Tänaseks tegutsevad Ringist välja võrgustikud üle Eesti. Võrgustikke leiab Harjumaal, Rakveres, Tapal, Räpinas, Tartumaal ja Tartu linnas, Pärnumaal ja Pärnu linnas, Narvas, Viljandis ja Valgas. Lisaks on baaskoolitustega alustatud ka Keilas.
Ringist välja mudelit piloteeritakse Eestis alates 2020. aastast. Mudelit rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismide 2014–2021 toel rahastatud programmi “Kohalik areng ja vaesuse vähendamine” projekti “Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” vahenditest. Alates 2021. aastast juhib programmi rakendamist Sotsiaalkindlustusamet. Ringist välja projekti kohta saab rohkem infot aadressil rv@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Noorte Tugila
Noorte Tugila on 2015. aastal Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse välja töötatud tegevuskava, mille eesmärgiks on 15–26-aastaste mitteõppivate ja/või mittetöötavate ehk NEET-staatuses noorte toetamine, et nad võimalikult kiiresti naaseksid tööturule või jätkaksid õpinguid. Noorte Tugila on osa Euroopa Liidu algatatud Eesti Noortegarantii riiklikust tegevuskavast (kuni aastani 2022). Programmi rahastati haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidud ESF kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” raames.
Noorte Tugila programmi tegevuskava koosneb neljast faasist:
- noore leidmine otsiva noorsootöö või võrgustikutöö abil;
- usaldusliku kontakti saavutamine noorega, et aidata neil iseendas ja oma soovides selgusele saada;
- noorsootöö võimaluste kaudu noorte jõustamine ja motiveerimine, et suunata neid uusi teadmisi ja oskuseid omandama või tööturule sisenema;
- pärast programmist väljumist noortega kontakti hoidmine vähemalt kuus kuud.
Teenuse eesmärk on mitteformaalõppe tegevuste abil suurendada pädevusi toimetulekut tagavate protsesside juhtimiseks, toetada noorte huvi ja motivatsiooni enesearenguks ning sidusust kogukonnaga. Selle elluviimiseks on vajalik juhtumikorraldaja või Tugila spetsialisti olemasolu, kes piirkonnas programmi rakendamist koordineerib ja vajadusel meeskonnatööd suunab. Noorte Tugila programmi raames loodi noortekeskuse seiresüsteemi Logiraamatu juurde juhtumikaartide funktsioon, mis on abistav tööriist programmis osalevate noorte kaardistamiseks ning erinevate faaside läbimise kirjeldamiseks.
Aastatel 2016–2022 (esimene aasta oli peamiselt programmi käivitamine) sai programmist osa 12057 noort üle Eesti, sealhulgas 560 neist osalesid programmis kahel korral². Kuigi programmi sihtrühmaks on 15–26-aastased noored, kaasati erinevatel põhjustel programmi ka noori vanuses 27+ (näiteks sisenes noor programmi 26-aastaselt, kuid sai vahepeal aasta vanemaks või programmiga liitus vanem noor, kes mujalt abi ei saanud või ei soovinud saada).
Kuigi Noorte Tugila riiklik programm on tänaseks lõppenud, on selle metoodika ennast mitmekordselt tõestanud ning seetõttu on loodud ka Noorte Tugila teenuse kirjeldus. See on Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse poolt loodud dokument, mis on alus mitteõppivate ja – töötavate ning õppest ja tööelust eemalejäämise suurenenud riskiga noortele pakutava teenuse korraldamiseks noortekeskuste kaudu. Huvilistel on võimalik täpsemat infot saada aadressil ank@ank.ee.
Hoog sisse
Sarnaselt Noorte Tugilale, on Hoog sisse NEET-staatuses noorte tugiprogramm, mis keskendub Tallinna linna noortele. Programmi põhitegevus on NEET-staatuses noore leidmine (noored, kes ei õpi ega tööta), nendega esmase kontakti loomine, selle hoidmine ning individuaalse toe pakkumine ning lisaväärtusena nende motiveerimine ja aktiivselt tegevustesse kaasamine, mis toetavad nende õpingute jätkamist või tööle asumist.
Programmi sihtrühmaks on 15–26 aastased Tallinna linna noored ning teenus on noortele tasuta. Mitteõppivate või mittetöötavate noorte toetamine ja seeläbi nende õppetee jätkamise või tööellu sisenemise soodustamine on peamiseks eesmärgiks, mille saavutamiseks luuakse individuaalne kava igale noorele.
Aastatel 2015–2022 rahastati programmi Euroopa Sotsiaalfondi toetusmeetmetest, alates 2022. aastast rahastatakse programmi Tallinna linna eelarvest. Huvilistel on võimalik programmi kohta täpsemat infot saada või esmasele konsultatsioonile registreeruda aadressil hoogsisse@tallinalv.ee.
Murdepunkt
Sotsiaalne programm “Murdepunkt” on ekspertgrupi väljatöötatud tõenduspõhiseid metoodikaid ja noorsootöö põhimõtteid arvestav riskinoortele suunatud sekkumisprogramm, mis keskendub 13–17-aastaste riskikäitumisega noorte sotsiaalsete oskuste arendamisele. Lisaks on see sobilik ka alaealiste mõjutusvahendina, mistõttu võivad programmi olla kaasatud ka õigusrikkujad. Programm koosneb kaheteistkümnest grupikohtumisest, mis ideaalis toimuvad kord nädalas kolme kuu vältel. Programmi eesmärk on ennetustöö, sh riskikäitumise muutumine õigusrikkumiseks ennetamine kui ka uute rikkumiste ennetamine.
Programmi eestvedajateks on 2-liikmelised meeskonnad ehk tandemid, kes on eelnevalt läbinud vastava väljaõppe sotsiaalse programmi rakendamiseks. Pärast koolituse läbimist on rakendajatele toetavaks abimaterjaliks Murdepunkti käsiraamat, mis on kättesaadav nii eesti kui ka vene keeles.
Grupikohtumiste eesmärk on julgustada noori kaasa rääkima nende isiklikku elu mõjutavate otsuste tegemisel, lisaks suunatakse noori katsetama ka uusi eneseväljendus- ja käitumisviise (eriti eakaaslastega samas grupis), mis ühest küljest toetavad noore autonoomiat ning teisalt on vastuvõetavad ka laiemalt ühiskonnale. Lisaks iganädalastele paaritunnistele grupikohtumistele toimub programmi jooksul ka kahepäevane väljasõit, kus õpitud ja kogetud oskused proovile panna. Peamine eesmärk on siiski õpitavate oskuste kinnistamine viisil, et need kanduks üle noore igapäevaellu. Programmil on kindel algus ja lõpp, mida tähistavad individuaalkohtumised iga noorega.
Murdepunkti mõju hindamiseks viis Eesti Rakenduspsühholoogia Keskus 2016. aastal läbi mõju-uuringu, millega analüüsiti programmi efektiivsust. Uuringu tulemused kinnitasid programmi eesmärke, sh sotsiaalsete oskuste paranemist oli märgata mitmel viisil. Kuigi tänaseks on riiklikult rahastatud programm läbi, on kõigil huvilistel võimalik tellida Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse käest Murdepunkti rakendaja koolitus ning pärast seda oma piirkonnas programmi rakendama hakata. Praegu rakendab iga aasta programmi 2–3 piirkonda Eestis.
SPIN
SPIN on ainulaadse mudeliga arenguprogramm Eestis, kus peamine fookus on aktiivsel eluviisil ja spordil, peamiselt jalgpallil. Tegemist on teaduslikult tõendatud programmiga, mis tugineb Inglismaalt pärit Kickz spordiprogrammil. Programmi peamisteks eesmärkideks on arendada ja tugevdada noorte (poisid ja tüdrukud vanuses 9–18) sotsiaalseid ja enesejuhtimise oskuseid ning pakkuda ka noortele tegutsemisrõõmu läbi spordi.
Programmi rakendades toimuvad treeningsessioonid kolm korda nädalas, kus lisaks jalgpallile või mõnele muule spordile õpitakse ka erinevaid eluks vajalikke oskusi. Kõige suurem rõhk on enesekontrolli, suhtlemisoskuse, emotsioonide juhtimise, konfliktide lahendamise, eesmärkide seadmise ja võistkonnatöö õppimisel. Tegemist on spetsiaalselt programmi jaoks loodud töötubadega, mida enamasti viib läbi noorsootöötaja või eluoskuste treener. Noortega tegeletakse nii grupina kui ka individuaalselt. Treeningsessioone viib omakorda läbi professionaalne tipptreener.
Tänaseks on SPIN programmist välja kasvanud ka SPIN+ arenguprogramm, mis 2022. aastal kaasas 16 motiveeritud laste- ja noortetreenerit, kellel on soov oma treeningsessioonidele lisaks tavapärastele tegevustele lisada ka eluoskuste õpe. Nii on lisaks jalgpallitrennidele võimalik SPIN programmiga kokku puutuda ka võrkpalli, käsipalli, korvpalli, judo ning ka kergejõustiku trennides.
SPIN programm on kõigile noortele tasuta ning eelnev oskus jalgpalli mängida pole oluline. 2015–2020 hooaegade statistika ja sellele tuginev mõju-uuring näitab, et SPIN programmil on märgatav mõju programmis osalevate noorte prosotsiaalsete hoiakute ja enesekontrolli tugevdamisele, lisaks riskivalmiduse ja impulsiivsuse vähendamisele ning koolikiusamise ja õppeedukuse paranemisele.
SPIN programmiga on võimalik liituda üle Eesti, hetkel tegutseb rohkem kui 30 treeningrühma. Lisaks on huvilistel võimalik ka oma piirkonnas programmi rakendama hakata.
STEP-programm
STEP-programmi eesmärk on aidata 16–29-aastaseid õigusrikkumise taustaga noori tööle või õppima. Programm loodi 2015. aastal ning selle aluseks on Taanis rakendatav programm High:five. Siseministeeriumi eestvedamisel ning SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse partnerlusel töötati välja Eesti programm ning selle elluviimine. Perioodil 2016-2021 said programmiga liituda 15–26-aastased Harjumaal ja Tallinnas elavad noored. 2022. aastast alates on STEP-programmiga võimalik liituda kõigil õigusrikkumise taustaga noortel, kes vajavad abi ja tuge töö- või õppekoha leidmisel. Üle-eestilise programmi sihtrühmaks on 16–29-aastased noored.
Pärast liitumisankeedi täitmist määratakse noorele saadud sisendist lähtuvalt nõustaja. Nõustaja ja noor läbivad koos seitsmest etapist koosneva nõustamisprotsessi, mille käigus keskendutakse seitsmele põhiteemale: sotsiaalsete oskuste arendamine, taustprobleemide kaardistus, õpimotivatsioon ja karjäärinõustamine, huvid ja hobid, sõltuvusprobleemid, finantskirjaoskus ning motivatsioon. Lisaks on noorel võimalik saada tuge ka programmi koostöövõrgustikult ning kasutada talle vajalikke teenuseid, näiteks psühholoogiline nõustamine, sõltuvusravi, koolitused jpm. STEP-programmi kolmandaks oluliseks komponendiks on vabatahtlike võrgustik, kes võimaldavad programmis osalevatel noortele tegeleda tasuta neile meelepäraste huvide ja hobidega (näiteks keeleõpe, pilliõpe, sportimisvõimalused, erinevate kunstiliikidega tegelemine jms).
Programmiga liitumine on vabatahtlik ja tasuta ning iga noor saab teha seda ise. Selleks on vaja ära täita liitumisankeet ning pärast seda võetakse noorega juba peagi ühendust. Lisainfot saab aadressil step@step.ee.
Noortegarantii tugisüsteem (NGTS)
Sarnaselt ülalpool kirjeldatud programmidele, keskendub noortegarantii tugisüsteemi toetus 16–29-aastaste noortele, et nad naaseksid haridusteele ja/või asuksid tööle. Noortegarantii meeskonnad tegutsevad kohalikes omavalitsustes ning peamine rõhk on infosüsteemide lahenduste kasutamisel ja juhtumikorraldusel. Selleks on loodud noortegarantii tugisüsteemile IT-lahendus, mille kaudu on võimalik jõuda kiiremini noorteni ning teavitada neid nende võimalustest.
Programmi eesmärk on nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist leida noorele tema soovidest lähtuv tööpakkumine või täiendusõpe. Noore toetamiseks kasutatakse noore individuaalsetest vajadustest lähtuvaid tööpõhimõtteid, mis võimaldavad jõuda nooreni ja selgitada välja tema vajadused ning milliseid tugitegevusi pakkuda ja/või korraldada. Kõige selle juures peetakse silmas noore poolt püstitatud lõpp-eesmärki, milleks on peamiselt õpingute jätkamine või sobiva töö leidmine. Sealhulgas hoiavad juhtumikorraldajad end noore käekäiguga kursis, tehes kindlaks, et eesmärk on noorele jõukohane ning noor on selle saavutanud – pärast eesmärgi saavutamist toimub noore seire vähemalt kuus kuud.
NGTS on osa noortegarantii tugevdamise riigisisesest tegevuskavast³. Noortegarantii tugisüsteemiga on tänaseks liitunud 76 kohalikku omavalitsust. Sotsiaalkindlustusameti kodulehel on võimalik tutvuda rakendajate nimekirja ja nende kontaktidega.
Millist siis valida?
Kokkuvõttes polegi niivõrd oluline, millist programmi mis piirkonnas rakendatakse, oluline on, et teadvustame noori meie ümber, kes vajavad lisatuge ning leiame ka võimalused neile selle toe pakkumiseks. Kõikide programmide puhul on võimalik saada nõustamist ja tuge endistelt ja praegustelt rakendajatelt ning sellest lähtuvalt mõnda neist ka oma piirkonnas ellu viia. Kõigi programmide puhul on aga läbivalt oluline üks ja sama – programmi elluviimisel on keskmeks noor ja tema vabatahtlik osalus ja soovid, lisaks on ülioluline võrgustikutöö ning kõigi spetsialistide kaasamine. Pea meeles – neid, kes noortega tegelevad, on mitmeid, kuid noor on ikka see üks ja sama.
NB! 15. septembril avaneb taotlusvoor kohalikele omavalitsustele, et saaks jätkuda mitteõppivate ja -töötavate noorte toetamine tagasi haridusse või tööturule jõudmiseks. Riik suunab omavalitsustele 8 miljonit, ühe toetuse suurus on kuni 850 000 eurot ning toetust saab kasutada kuni 48 kuud.
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Viited
¹ Beilmann, M., Otstavel, S., Kõik, K., Paabort, H. (2022). NEET-staatuses noored teenuste ja programmide võrgusilmas: kuidas paremini toetada mitteõppivaid ja -töötavaid noori? https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/neet-staatuses-noored-teenuste-ja-programmide-vorgusilmas-kuidas-paremini-toetada
² Statistikas kajastuvad Noorte Tugila ja Hoog sisse programmides osalenud noorte arvud. ³ Noortegarantii tugevdamise riigisisene tegevuskava perioodiks 2022-2027. https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Ohvriabi/noortegarantii_tugevdamise_tegevuskava_2022-2027.pdf