Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
Laps tõstab klassis käe
5. mai 20235. mai 2023

Koolid täis hoolimist ja armastust

Artikli autor: Madli Leikop

Mida arvata koolist, kus on arbuusikasvandus, kus jäätiseauto toob jäätist koolimajja iga päev (vaid reedel antakse magusast veidi puhkust) või kus laste kõrval õpivad ka päkapikud? Ütlete, et see on võimatu? Laste unistustes ei ole miski võimatu. eTwinningu ühisjoonistamise võistlusele laekunud 107 tööd rohkem kui 500 lapselt näitasid väga ilmekalt, missugune on õpilaste unistuste kool.

2022. aasta lõpus kutsus Haridus- ja Noorteamet ning õpetajate rahvusvahelise koostöö võrgustik eTwinning lasteaialapsi ja kooliõpilasi ühisjoonistamise võistlusele. Unistada ja joonistada tuli sellest, mida noored kõige paremini teavad ning tunnevad – koolist. Eriline oli võistluse „Meie unistuste kool“ juures see, et joonistused pidid valmima digikeskkonnas ühise tööna: üks alustab, teine jätkab, kolmas lisab oma ideed. Iga joonistuse juures pidi töötama vähemalt kaks õpilast eri koolidest, lasteaiast või klassist/rühmast ja lisada tuli ka väike kirjeldus, mis pildil täpselt kujutatud on. Kõik esitatud tööd oli väga sisukad ja kaunid. Võistluse tulemustega on võimalik tutvuda siin: https://harno.ee/etwinning#etwinningu-uhisjooni

Võiks ju arvata, et kui lapsed saavad valida, siis ongi koolis üks lust ja lõbu, tants ja trall, ja hästi natuke õppimist. Joonistused rääkisid teist keelt – õppimist peetakse tähtsaks ja vajalikuks, küsimus on, kus õpitakse ja kuidas õpitakse. Väga jõuliselt tõusid esile sellised märksõnad nagu päike, päikseline, soe, hubane, turvaline. Samuti loodus, looduslik, loomad, roheline. Ja natuke üllatuslikult hea söök, tervislik toit, palju süüa, suurepärane koolitoit, ja muidugi jäätis ning kommid. Lastele on oluline turvaline keskkond ja sõbralikud õpetajad ning koolikaaslased. Et ei oleks kiusamist ega kurjust, pahandusi ega karistusi. Unistatakse (ja joonistatakse), et kool oleks nagu teine kodu, kuhu tahetakse minna ja kus oleksid mitmekesised võimalused õppimiseks ning huvitegevusteks.

  • Meie unistuste kool on päikeseline. Päikeseline sellepärast, et meie koolis õpivad ja õpetavad väga rõõmsad, heatahtlikud ja hoolivad õpilased ja õpetajad. Kõigil on koolis väga hea tuju ja ollakse teineteise vastu tähelepanelikud. Kool on avar ja akendest paistab palju päikest. Meie kooli kõrval voolab jõgi, mille vulin on rahustav. Üldse on meie kooli ümber palju loodust ja lilli, mis teeb ka tuju heaks ja rahulikuks. Meie koolis ei ole palju tehnikat, sest meile meeldib õppida looduses.
  • Lapsed soovivad õppida looduse keskel koos loomadega. Kool võiks asuda metsas. Ka kooli sees võiks olla palju elus taimi, loomad jookseksid vabalt ringi. Lapsed hoolitseksid loomade ja looduse eest. Kooli õppeprogramm oleks ka seotud looduse tundmisega, lapsed soovivad rohkem teadmisi looduse kohta.
  • Meile meeldiks, et meie kool asuks mere rannal. See tähendab, et me saaksime hästi palju õues olla ja värsket mereõhku hingata. Tahaksime, et palju tunde toimuks õues. Vahetundide ajal läheksid lapsed kindlasti õue ja nad saaksid seal liivalosse ehitada, rannajalg- või võrkpalli mängida, lihtsalt jalutada ja puhata. Soojemate ilmade korral saaksime purjetada või paadiga sõita. Me oleksime hästi terved, sest veedame palju aega värskes õhus.
“Meie unistuste kool on rannakool”. Juhendaja Leila Lehtmets Kose Gümnaasiumist

Digivahendeid ja uudsest tehnoloogiast pungil koolimaja küll mainitakse, aga see ei ole siiski kõige tähtsam: “Meie unistuste kool on moodne. Selles koolis on väga palju kaasaegset tehnikat ja mõned õpetajad on robotid, kes õpetavad just täpselt seda, mida see laps ei oska. Samas on selles moodsas koolis väga tervislik toit ja jook.”  Palju rohkem hindavad lapsed looduslikku keskkonda ja võimalust õppida õues. Või siis lemmikloomad kooli kaasa tuua. Või lausa kassikool teha – “Koolis on palju kasse, see on loomasõbralik kool. Kui hoonet silmitseda, siis näeb seda juba eemalt (majal on kassi kõrvad). Koolis on koolikassid ja kui laps soovib, võib ta kooli tulla ka oma kassiga.”

„Meie unistuste kool on rohelusse uppuv“. Juhendajad  Külli Kalvist ja Marika Viks Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.

Lapsed tahavad liikuda ja sportida. Sellist võimalust, et unistuste koolis saaks kogu aeg ninapidi nutivahendis olla, ei mainitagi. Küll on joonistatud liumägesid, erinevaid atraktsioone koolihoone ümber, basseine, mänguväljakuid, seiklusradasid, jalgpalliväljakuid, ronimisseinu, kardirada, koguni vibudega laskmisala.

  • Kool peab olema täis sportimisvõimalusi. Palju on liikumist, erinevaid lauamänge, spordimänge. Õppimine käib läbi liikumise ja spordi. Vahetunnis tuleb liikuda alati nii palju, et hakkad kindlasti higistama, kui ei higista, saad märkuse. Vahetunni lõpus käivad kõik basseinis ujumas.

Ja siis muidugi tõelised fantaasiakoolid. Kool, mis asub kosmoses: “Meie unistuste kool asub kosmoses. seal on suured teleskoobid, millega saab kaugeid tähti vaadata ja loomulikult õppida. Kool kosmoses on terve õppeaasta, tagasi maale saab alles suvevaheaja alguses.” Või siis kool, mis veereb ratastel: hommikul korjab kõik lapsed peale, õhtul viib koju tagasi. Kool, kus on Gucci kingapood ja Käsna-Kalle kommipood. Kool, kus voolavad erinevad värvid, sest seal tehakse palju kunsti. Kool, kus õpetajad on võlurid või kus tund kestab 20 minutit ja vahetund tund aega…

„Meie unistuste kool on lõbus“. Juhendajad Sigrit Jänes Tallinna Lasteaiast Pääsusilm ja Ela Raide Tartu Lasteaiast Hellik.

Aga isegi kõige fantaasiarikkamatest töödest kumab läbi siiski põhiline sõnum: õpilased vajavad turvatunnet, headust, soojust, mõistmist ja huvitavaid, mitmekesiseid ainetunde. Nagu ütles üks väga lihtne selgitus ühe töö juures – “Meie unistuse kool on lõbus, hea koht, kus õppida ja targaks saada ning kõik lapsed tahaksid siia tulla.”

  • Kool peaks olema ilus, et seal oleks mõnus olla ja turvaliselt sõpradega koos tegutseda. Hoolimata sellest kui eriline keegi on, peaks tal koolis tore olema.
  • Alguses arvasid lapsed, et kool on igav ja palju peab õppima. Aga kui nad said ise hakata oma unistuste kooli kirjeldama, tuli välja, et kool peaks olema hoopis lõbus ja värviline. Õppima peab, aga rohkem võiks mängida. Maja ümber peaks olema suur aed, koos õunapuude ja värviliste lilledega. Taevas paistavad korraga nii päike, tähed ja vikerkaar, aga puudu ei ole ka vihmapilv. Koolis käivad erinevad lapsed ja neil on väga palju raamatuid.
  • Koolid, mis on armastust ja hoolimist täis. Kõik lapsed on üksteisega sõbrad ja kedagi ei kiusata.

Haridus- ja Noorteameti ning õpetajate rahvusvahelise koostöövõrgustiku eTwinningu joonistusvõistlusele “Meie unistuste kool” saabus lasteaialastelt ühistöös valminuna seitse pilti, 1.-4. klassi õpilastelt 65 ja 5.-9. klassi õpilastelt 35 joonistust. Digitaalne joonistamine oli paljudele esmakordne kogemus. Populaarseimad joonistamiskeskkonnad olid Draw.Chat, Magma, Kleki, Sumopaint, Colorillo, Google Drawings. Digitaalne joonistamisvõistlus arendas laste fantaasiat, koostööoskusi ning kasvatas digiteadlikkust.


eTwinning on veebipõhine kogukond rahvusvahelist projektitööd armastavatele õpetajatele. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt www.harno.ee/etwinning.   Etwinningu programmi kuulub Erasmus+ progtammi alla ja programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit.

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiiger ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendiumid Study in Estonia Study in Europe targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!