Fotol: Ettevõtlusoskuste I koha võistkond Sass Kesküla ja Meelis Teder Kuressaare ametikoolist. Foto: Anzelika Toll.
Õppimisest tasub alati võtta maksimum, sest kunagi ei tea, millal just neid teadmisi ja oskuseid vaja läheb. Sellel põhjusel katsetavad aina rohkemad kutsekoolide õppurid ettevõtlusega ja tegelevad karjäärialase eneseanalüüsiga, et astuda vastu elu põnevatele väljakutsetele. Kui suudetakse siduda eriala ettevõtlusega, ollakse valmis igaks olukorraks.
Haridus- ja Noorteameti Edu ja Tegu programmijuht Katrin Kivisild kummutabki alustuseks müüdi, justkui kutsekooli erialavalikuga tehakse otsus kogu eluks. „Vastupidi, kutseõppe erialavalikuga karjäär algab! Kokast võib saada restoranipidaja, juuksurist salongi omanik või automehaanikust autoremondi töökoja omanik. Isegi kui tundub, et valitud eriala ei ole see, millega terve ülejäänud elu tegeleda tahaks, tasub igal juhul diplom kätte saada, sest iga õpitud oskus ja eriala on lisaväärtus – kunagi ei tea, millal just neid teadmisi vaja läheb. Kutseõppele on lisandunud asjaolu, millele sageli ei mõelda – tänapäeval on paljudel erialadel töötamiseks vajalik juriidiline keha või FIE vorm (nt IT-spetsialistid, iluteenindajad, fotograafid, raamatupidajad, jne) – see kõik on ajendanud kutsekoole rakendama ettevõtlus- ja karjääriõpet selliselt, et vajalikud oskused saaksid kätte kõigi erialade õppurid,“ selgitab Katrin Kivisild.
Üks võimalus selleks on Edu ja Tegu raames välja töötatud ja nüüdseks kõigis kutsekoolides rakendatud moodul „Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas“, mille läbivaks sihiks on toetada õppijat elukestvas õppes ja kujundada enesearengut väärtustavat hoiakut. Moodul on kõikide õppekavade selgroog, kus õppijad kavandavad individuaalse õpitee, õpivad mõistma ümbritsevat keskkonda kitsamas ja laiemas tähenduses, õpivad tuvastama ja lahendama probleeme, looma väärtust erinevas tähenduses ja panustama ühiskonda ning kujundama lühi- ja pikaajalist karjääri ning enesearengut väärtustavat hoiakut. Niisiis on mooduli õpiväljundid ja sisu on seotud õppija enda ja keskkonna mõistmisega, valikute analüüsi ja otsustamisega, uue väärtuse loomise ning ühiskonda panustamisega.
Millistes koolides on kõige rohkem õpilasfirmasid?
Parim ettevõtluse õpetaja on praktika ja igal aastal suureneb ka kutsekoolides tehtavate õpilasfirmade hulk – 2022.–2023. õppeaastal moodustati kutsekoolides 65 õpilasfirmat.
Kõige rohkem õpilasfirmasid loodi 2022–2023 aastal Viljandi kutseõppekeskuses ja Kuressaare ametikoolis, vastavalt 25 ja 21 õpilasfirmat. Kuressaare Ametikool ja Viljandi Kutseõppekeskus kuuluvad ka üleriigiliselt üldharidus- ja kutsekoolide esiviisikusse 5 aasta jooksul tehtud õpilasfirmade hulgaga. Kokku on kahes koolis programmi läbinud viimase viie aasta jooksul ligi 900 noort. Junior Achievement Eesti tegevjuhi Kersti Loori sõnul on selline õpilasfirmade arv saavutatav ainult siis, kui koolis on suurem hulk JA õpilasfirma koolituse läbinud juhendajaid, õpilasfirma tegemine on integreeritud õppetöösse ning eriala- ja ettevõtlusõpetajad teevad omavahel koostööd.
Kõige suurema arenguhüppega paistab tänavu silma Tartu Rakenduslik Kolledž, kus pärast mõne aastast pausi on jälle õpilasfirmad tegutsemas ning seda igati väljapaistvalt. Igal aastal luuakse õpilasfirmasid ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis. Viimastel aastatel on õpilasfirma tegemise võimalus olnud ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses ja Rakvere Ametikoolis. Õpilasfirma kõrval on kutskoolides võimalik teha ka õpiettevõtet, mis on suunatud täiskasvanud ja vanemale, ka kutsekooli 5. taseme õppurile, kes soovib õppetöö käigus ka praktiliselt ettevõtlust proovida. Õpiettevõtteid luuakse paar tükki aastas.
Erialaste oskuste sidumine ettevõtlusega on kõige lihtsam ja igati mõistlik, seetõttu pakuvad kutsekoolide õpilasfirmad kõige rohkem toitu, aksessuaare, riideid, suveniire ja sisustustarbeid. 2023. aasta õpilasfirmade võistluse finaali jõudis rahatarkuse vestluskaarte pakkuv ÕF Rahatähed VOCO-st. See asetab ta 24 Eesti selle õppeaasta tugevaima õpilasfirma sekka. Noored on teinud tublit tööd rahatarkuse populariseerimisel ning nende kaardid on jõudnud paljudesse koolidesse ka õppetöös kasutamiseks.
Kersti Loori sõnul on uuringud näidanud õpilasfirma selget mõju noortele – õpilasfirma vilistlased loovad kaks korda sagedamini oma ettevõtte kui eakaaslased. Õpilasfirma mõju on suurim, kui õpilasfirma on seotud eriala ja õppetööga ning sellesse panustatakse vähemalt 100 tundi. Seda kinnitas kuus aastat tagasi viies Euroopa riigis, sh Eestis läbi viidud uuring (ICEE uuring) õpilasfirma programmi mõju kohta. Uuringusse olid kaasatud ka Kuressaare Ametikool ja Ida-Virumaa kutseharidus. „Muuhulgas leiti uuringu tulemusena, et õpilasfirma protsessi käigus kasvavad märgatavalt noorte julgus ja enesekindlus, õpimotivatsioon ning arenevad sotsiaalsed ja projektijuhtimise oskused,“ räägib Loor.
Kuressaare ametikool kui ettevõtlusõppe ninamees kutsehariduses
Kuresaare ametikooli esimesed ettevõtlusõppe katsetused ulatuvad taasiseseisvumise aega ehk 90ndatesse. 2003. aastal ajaloo annaalidesse kirjutatud kooli esimene õpilasfirma oli seotud erialaga ja valmistas paberist jõulukaarte.
Vahepealsetel aastatel (2003-2015) tegutses koolis igal aastal mõni üksik õpilasfirma, kuigi ettevõtluse ja majanduse aluseid õppisid mingil määral kõik kutseõppijad. „2015.aastal liitusime EL ICEE projektiga ja võtsime kohustuse praktiliseks ettevõtlusõppeks vähemalt pooltele õppijatele. Sellest projektist kujunes õpilasfirmade programmi käivitaja meie koolis, sest võetud kohustused võimaldasid kaasata nii õppijaid kui õpetajaid, luua laiemat baasi, kasvatada kogukonda ja tõestada meetodi tulemuslikkust praktiliseks ettevõtlusõppeks,“ selgitas IT ja ettevõtluse õppesuuna juhtõpetaja Kuressaare ametikoolis Jane Mägi.
Samal ajal õpilaste tegevuste mõju uurinud Norra uuringufirma üks olulisi järeldusi oligi eelpool mainitud fakt, et õpilasfirma maht peab parima mõju avaldumiseks olema vähemalt 100 tundi.
Hetkel on ettevõtlusõpe teadlikult juhitud ja toetatud oluline osa Kuressaare ametikooli koolikultuurist. Kõik kutsekeskhariduse õppijad läbivad praktilise ettevõtlusõppe õpilasfirmana, paljud täiskasvanud õppijad õpivad ettevõtlust õpiettevõtte kaudu. Olulisel kohal on koostöövõrgustikud: kohalikud, ettevõtjatega, õpetajate kogemusvahetused, külalistöötoad, häkatonid kahe naaberkooliga, ühine projektõpe riigigümnaasiumiga.
„Tunnet, et oleme õigel teel, on lisanud Euroopa ettevõtliku kooli tiitel aastal 2018 ja ettevõtlusoskuste kutsemeistrivõistluste võit kokaeriala õppijate ja õpilasfirma vilistlaste poolt aastal 2023. See näitabki, et ettevõtlus saab olla väga edukalt seotud valitud eriala ja enda oskustega. Turvalises koolikeskkonnas omandatud ettevõtluskogemus on igale õppijale väärtuslik kogemus, mis koolist kaasa võtta ja reaalses töömaailmas ära kasutada, olgu siis töötajana või tööandjana,“ nendib Mägi.
Kuula ka Edu ja Tegu podcasti ettevõtlusõppest kutsehariduses