Harno juht Jaak Raie avab Eesti Päevalehe arvamusartiklis Harno rahastuse erisuunalisi arenguid: ühelt poolt väheneb riigieelarve toetus 1,8 miljoni euro võrra, kuid teiselt poolt kasvab välisrahastus 8,4 miljoni võrra. Enam kui 85% Harno eelarvest tuleb seega välisvahenditest, mis on ühe riigiasutuse jaoks tavatu olukord. Toome siinkohal välja 3 olulisemat sõnumit artiklist.
Raie toob näite, et Harno välisrahastuse suurim komponent on Erasmus+ õppevahetusprogramm, mis pakub õppe- ja koostöövõimalusi rahvusvahelisel tasandil. Lisaks hariduslikule väärtusele toob see ühes Study In Estonia programmiga Eesti majandusse välistudengite panuse näol ligi 50 miljonit eurot aastas.
Harno 370-st töötajast enam kui kolmandiku moodustab Rajaleidja võrgustik – psühholoogid, logopeedid, sotsiaal- ja eripedagoogid üle Eesti, kes toimetavad peamiselt välisrahastuse toel. Rajaleidja toetab igal aastal enam kui 10 000 haridusliku erivajadusega last. Kuna iga neljas laps Eestis vajab tugiteenuseid, on see süsteem äärmiselt oluline, et tagada hariduse võrdne kättesaadavus ja kvaliteet.
Harno 2025.a välisvahendite eelarve on 93 miljonit eurot, kuid see raha ei tule “seinast” – see on Euroopa maksumaksja raha, mis on mõeldud kindlate eesmärkide saavutamiseks. Nii Harno kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumi ning meie partnerite ülesanne on kasutada seda raha targalt ja vastutustundlikult, et sellest tõuseks maksimaalne kasu haridusele ja kogu ühiskonnale. Ka tulevikku silmas pidades tuleb Harnol koos ministeeriumi ning sihtgruppidega ette näha arenguvajadusi, leida neile rahastusvõimalused ning need strateegiliselt ära kasutada.
Autor: Jaak Raie. Kogu artikkel on loetav aadressil https://epl.delfi.ee/artikkel/120327590/harno-peadirektor-kui-valisrahastus-kaob-siis-kas-eesti-haridusel-on-plaan-b