Atrikli autorid: Kirke Kasari, Mariell Miilvee, Kaisa Lindenburg ja Kai Koort
Märtsi lõpus toimus Londonis British Educational Training and Technology Show´l (BETT), mis on üks suuremaid ja olulisemaid haridustehnoloogia sündmusi maailmas. Harnost osalesid messil Kirke Kasari ja Mariell Miilvee ProgeTiigri programmist, Kaisa Lindenburg IT Akadeemiast ja Kai Koort Education Estonia programmist, kes jagavad nüüd oma emotsioone ja uusi teadmisi, millised põnevad lahendused haridusmaastikku ees ootavad.
Haridusvaldkonnas tegutsejatele ja teistele huvilistele suunatud mess on hea võimalus võrgustumiseks ning laiema pildi saamiseks, mis maailmas üldiselt hariduses toimub, kus erinevad riigid enda haridusega paiknevad jm. Samuti pakub BETT häid ideid, milliseid seadmeid, rakendusi ja haridusuuendusi enda haridusasutuses võiks kasutusele võtta või läbi viia, millised on hetketrendid ning mis suunas haridus liigub.
Sel aastal külastas messi üle 40 000 inimese üle kogu maailma. Kolme päeva jooksul toimus üle 200 suurema ettekande, lisaks lugematul hulgal väiksemaid ettekandeid ning programmide ja toodete tutvustusi.
Üle 600 haridustehnoloogilise ettevõtja
Sündmusel oli meeletult palju põnevaid bokse. Hea oli näha, et hulk erinevaid robootikaseadmeid, mida tutvustati, ringlevad juba ka Eesti turul. Uusi põnevaid rakendusi tutvustasid näiteks Microsoft ja Canva. Selle aasta üheks märksõnaks BETT-il oli kindlasti AI ehk tehisintellekt, ka Microsoft ja Canva on oma uutes funktsioonides AI kasutusele võtnud.
Microsofti alal tutvustati mitmeid praktilisi esitlusi, näiteks MS Teamsi uute funktsioonide ja Windows 11 võimaluste kohta. Paljudes esitlustes toodi välja Süvalugerit (Immersive Reader), mis on õpiraskustega ja erivajadustega õppureid palju aidanud ja olgugi, et kõik funktsioonid ei ole eesti keeles veel rakendatavad, võiks Süvalugeri ja teiste Microsofti tööriistade võimalustega rohkem tutvust teha, seda eriti inglise keelsete materjalide või tundide puhul.
Microsofti alalt jäi meelde ka Concept D zSpace arvutid, mille koostöös partneritega loodud programme on võimalik kasutada 3D formaadis ka väljapool ekraani. Uudse lahendusena ei ole selleks vaja isegi tingimata vastavaid prille. zSpace arvutiga saab läbi viia näiteks operatsioonide simulatsioone või õppida masinate parandamist. Tutvustava video, kuidas kasutada zSpace-i hariduses, leiab Youtube’ist.
Bett auhindade võitjatest tasuks esile tuua kategooria International Digitial Educational Resource E võitja ettevõtte Fiction Express. Platvorm aitab õpilasel kirjutada raamatut ja arendab seeläbi laste loomingulisust ja huvi lugemise vastu. Fiction Express annab raamatule pealkirja ja võimalikud suunad, kuhu autor loo kirjutamisega jõuda, misjärel saavad lugejad hääletada, millises suunas võiks raamat nende arvates hargneda. Kõige enam hääli saanud teemal kirjutab autor valmis uue peatüki. Platvorm sobib kasutamiseks kirjanduse või inglise keele tundides, kus õpetajad saavad jälgida õpilaste kirjaoskuse arengut.
Kõigi võitjatega saab lähemalt tutvuda Bett Awardsi kodulehelt.
“ESTONIA, but you have the best education system in the world.”
Üllataval kombel köitis osalejaid Education Estonia pusa, mis tõi inimesi meie juurde: “ESTONIA, but you have the best education system in the world.” See oli hea põhjus tutvustada laiemalt meie haridussüsteemi ja inimesi Eestisse külla kutsuda. Järgmisel aastal soovime jagada selliseid pusasid ka teistele hariduse kõneisikutele ja seeläbi Eesti nähtavust veelgi suurendada.
BETT-il osalemine oli ainulaadne võimalus vahetada mõtteid rahvusvahelist koostööd väärtustavate koolijuhtide ja tegevõpetajatega ning kohtuda teiste riikide hariduse edendajatega. Näiteks vahetasime mõtteid Education Finland ja MindCET EdTech klasteri esindajatega Iisraelist. Maikuus algabki kolme riigi vaheline pikemaajaline koostööprojekt, et haridustehnoloogilisi ettevõtteid paremini toetada.
Eestist oli BETT külastamas üle 30 inimese – riigiametnikest koolijuhtide ja tegevõpetajateni välja. Eesti haridusdelegatsioon külastas ka Eesti saatkonda Londonis ning avaldas soovi teha edaspidi aktiivsemat haridusaalast koostööd. Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti haridusel on maailmas väga hea maine ning meie haridussüsteemis on paljut, mille poolest oleme eeskujuks – seda nii tehnoloogiliste vahendite kasutamise, õpetajate digipädevuse, kui ka haridusuuenduste osas. Küsimus on, kuidas me selle suure välismaise huvi enda kasuks pöörame. Mida me endast räägime ja keda me endale partneriteks soovime.
Millised ettekanded köitsid enim tähelepanu?
Mariell Miilvee: “Minu jaoks oli üks sümpaatseim arutelu Steve Peters ja Julie Stone vahel “Optimising resilience: Fostering an institutional culture of change”. Steve on Inglise psühhiaater, kes töötab tippspordis ning on avaldanud neli raamatut: “Teekond läbi džungli”, “Šimpanside paradoks”, “Minu varjatud šimpans” ja “Vaiksed teejuhid”. Tema esitlus keskendus sellele, et kõige olulisem praeguses maailmas on vastupidavus, mille arendamisega peaks hakkama tegelema juba 4–6 aastaselt, sest selles vanuses on lapsed väga õpihimulised ning ei karda ebaõnnestuda. Kõik algab inimesest endast, kõik inimesed peavad leidma aega iseendaga tegelemiseks, st igal ühel on midagi, mis tema meelt toidab ja sellega tuleb tegeleda iga päev. Enda ohverdamine tekitab eeldusi läbipõlemiseks. Steve tõi välja, et kui sa oled vastupidav ja endaga heas kohas, siis ei ole vahet, kuhu keskkonda sa tööle lähed, sa saad hakkama. Üks oluline mõte, mis Steve veel välja tõi oli see, et veebikohtumistel väljendavad inimesed oma arvamus märgatavalt vähem, kui silmast silma kohtumistel. Juhtidena tuleks anda mõtlemiseks ja vastamiseks inimestele piisavalt aega ning veebi teel veidi enam. Steve ja Julie arutelust kõlas tugevalt läbi ka see, et tehnoloogia toetab haridust, kuid inimkond tuleb siiski alati esimesena.
Teine põnev ettekanne oli teemal “PedTech: Pedagogy first & technology supports – a practical introduction”, mille rõhk oli sellel, et õppetegevuse sisu ja eesmärk peab alati olulisem kui tehnoloogia. Juhul, kui õppetegevusi planeeritakse selle järgi, milline tehnoloogia on olemas, on planeerimist alustatud valesti. Tasub mõelda, kas ja mida annab tehnoloogia õppimisprotsessile juurde. Tehnoloogia peaks tundi rikastama, kuid läbimõtlematu kasutamine võib tundi hoopis segada ja viia laste tähelepanu käsitlevalt teemalt tehnoloogiale. Tihtipeale kasutatakse tehnoloogiat õpetaja või koolijuhi vaatenurgast, ehk mõeldakse, mis teeks õppetööd mugavamaks õpetaja või koolijuhi jaoks.
Kooli tunnused, kus pedagoogika on esikohal:
- tähtsal kohal on suhted õpetajate ja õpilaste vahel, nendesse panustatakse;
- tehnoloogiat kasutatakse õppetöö tõhustamiseks, tehnoloogia kasutamine klassiruumis annab õpetajale hea ülevaate, mida lapsed teevad ning kellel esineb muresid;
- tehnoloogia kasutamine on eesmärgipärane ja hoolikalt planeeritud. Seda kasutatakse sobivatel hetkedel ning lõimitakse aktiivsete tegevustega;
- õpetajad mõistavad, et nemad on õpilastele uksehoidjad (ingl. keeles gatekeepers) ehk avavad õpilastele uksi uute teadmiste ja oskuste juurde ning ühtlasi võivad oma tegevusega piirata õpilaste ligipääsu teadmiste ja oskuste arendamisel.
Kokkuvõtteks saab öelda, et BETT-i külastades saime kinnitust, et Eestis, et meie edu säiliks või teised meist mööda ei jookseks, tuleb jätkata süsteemset tehnoloogiahariduse toetamist. Sündmuselt võtame kaasa mitmeid inspireerivaid mõtteid ja toredaid kontakte.”
Kirke Kasari: “Ma lisaksin juurde ka vajaduse rääkida koolides õpilastele IKT karjäärivõimalustest ja seda juba II ja III kooliastmes. Ühte ettekannet kuulates jäi kõrvu OECD uuring, mille kohaselt pole õpilaste top 10 ihaldatumat töökohta 2000. aasta ja 2018. aasta võrdluses oluliselt muutunud. Endiselt on tüdrukute seas populaarseim valik õpetaja, arst, jurist (esikümne hulgas ei ole IKT erialasid, v.a kaude disainer). Poiste esikümne ameti hulgast võib leida inseneri, ärijuhi, arsti, aga ka IKT valdkonna professionaali.”
Kaisa Lindenburg: “Üks meeldejäävamaid esitlusi oli Rens van der Vorsti esitlus teemal, kuidas aitab tehnoloogia mõju mõistmine kaasa paremale haridusele. Tema sõnul ei tähenda tehnoloogia valdkonna areng alati inimkonna arengut. Alustuseks tuleb mõista, kuhu meie kui inimesed soovime areneda, mida me soovime endas arendada ja selle baasilt ehitada toetavat tehnoloogiat. Ta tõi näiteks enda ühe lühiklipi, mis räägib selliste suurte nimede, nagu Gates, Jobs või Zuckerberg, mõjust inimeste arengule, mitte ainult tehnoloogia arengule. Nende loodud tehnoloogilised lahendused on ühest küljest väga palju kaasa aidanud tehnoloogia arengule, toonud inimesi justkui teineteisele lähemale ja muutnud protsesse kiiremaks, kuid teisalt on muutnud inimesi ja nende mõttemaailma üsna antisotsiaalseks. Van der Vorst arutles selle üle, et kui need suured nimed on rohkem “nohikud”, kellele taoline maailmapilt sobib, siis ehk nüüd oleks aeg leida sellised loojad, kes väärtustavad teistsuguseid omadusi. Videoklipi esinemise kohta leiab YouTube’ist.