Möödunud kevadel said abituriendid esimest korda lahendada uudset sotsiaalvaldkonna katselist tasemetööd. Valdkonnapädevustele keskenduv ja erinäolisi ainekursusi siduv e-tasemetöö on oma haardelt maailmas ainulaadne. Aastate jooksul on selle väljatöötamisse oma aega panustanud mitu ülikooli ja hulk tegevõpetajaid ning tulemus on seda väärt.
Katseliste tasemetöödega jätkame ka 2025. aastal, sest töö mudel, ülesanded ja tagasiside vajavad pidevat arendamist ning täiustamist. Et töö saaks õpilastele ja koolidele maksimaalselt kasulik, ootame koole sel kevadel tasemetöödes osalema ja tagasisidet andma. Alanud õppeaastal saab 12. klassi tasemetööd sooritada 4.-6. märtsil, III kooliastme tasemetööd aprilli alguses ja I-II kooliastme tasemetöid mais. Tasemetöös osalemine on kooli jaoks vabatahtlik, kolmandas kooliastmes tehakse sel aastal tasemetöid lisaks ka valimi alusel.
Tasemetöö tagasisidestab viite alapädevust
Eelmisel aastal läbiviidud gümnaasiumiastme tasemetöö hindas valdkondliku pädevuse viit aspekti, mis suuremal või vähemal määral läbivad kõiki ainevaldkonna kursusi: suhtlus- ja koostööpädevust, kodaniku- ja ühiskonnapädevust, kultuuripädevust, infopädevust ja tervisepädevust. Iga pädevusega hõlmatud teadmisi ja oskusi testitakse eri raskusastmes ülesannetega, mis hindavad õpilase pädevust skaalal: baastase omandamata, baastase, kesktase, kõrgtase või tipptase. Keskmisest pädevam õpilane suudab analüüsida sündmusi, süsteeme ja protsesse erinevatest vaatenurkadest ja vastastikseostes, integreerida analüüsi erinevate ainete teadmisi, näha sündmuste ja protsesside võimalikke tagajärgi ning pakkuda nendega seotud probleemidele sotsiaalselt vastutustundlikke lahendusi.
2024. aasta töö koosnes kuuest temaatilisest kompleksülesandest, mille raames tuli lahendada kokku 42 alaülesannet. Kompleksülesandeid iseloomustas läbiv lugu või teema, mis võimaldas kontrollida õpilaste võimekust rakendada ainealaseid õpitulemusi, valdkonnapädevusi ja kõrgema taseme mõtlemisoskusi elulistes olukordades. Lugude jutustamiseks kasutati allikamaterjale, olukorrakirjeldusi, videoid jms. Üsna erandlikuna oli õpilastel õigus kasutada vastamisel abivahendeid (nt otsingumootoreid, AI-d, õpikuid).
Valdav osa ülesannetest olid arvutihinnatavad. Kuna kõiki olulisi kõrgemate tasemete pädevusi (nt argumenteerimisoskust) ei ole võimalik arvuti abil hinnata, sisaldas test siiski ka üksikud inimhinnatavaid ülesandeid. Testi vabatahtlikult sooritamise korral tuli ja tuleb sellised ülesanded ka edaspidi hinnata koolil endal. Ülesanded on seetõttu valitud nii, et koormust oleks võimalik jagada ja ühe aine õpetaja ei peaks hindama rohkem kui ühe-kahe ülesande vastuseid.
Tasemetöö tulemusena said õpilased kirjaliku ülevaate, mis neil on 12. klassi kevadeks hästi omandatud ning milliseid teadmisi/oskusi tuleks veel arendada ja miks. Sh viited sobivatele kursustele ja materjalide ning paremate tulemuste korral soovitused edasi õppimise ja võimalike karjäärivalikute kohta. Nii sai õpilane sõnumi, et sotsiaalvaldkonna pädevuste omandamine on elukestev protsess ja ideid, kuidas oma edasist õpiteed paremini juhtida. Ka koolidele antud tagasiside sisaldas linke uutele kvaliteetsetele õppematerjalile ning põnevatele projektidele.
Tasemetöö tulemused
Tulemustest nähtub, et kõige paremini on gümnaasiumilõpetajatel lood suhtlus- ja koostööpädevusega. Enim probleeme on õpilastel aga kultuuripädevusega, milles kümnendik valimisse kuulunud üle 500st õpilasest ei saavutanud baastaset ja kõrgemate tasemete osakaal on teiste alapädevustega võrreldes väiksem. Kultuuripädevuse puhul on huvitav märkida, et paljude noorte teadmised on kas väga nõrgad või vastupidi, väga tugevad.
Esimene ja ilmselt täna kõige „kuumem“ probleem on AI ehk tehisintellekti kasutamine (mitte tehisintellekt ise). Kui õpilane suutis hinnata oma infovajadust, küsida AI-lt õigeid küsimusi ja saadud vastused sünteesida läbimõeldud ja veenvalt tõendatud argumentideks, sai ta ülesande eest maksimumpunktid. Kahjuks on sellised õpilased vähemuses. Enamus AI-d kasutavaid noori teevad seda pealiskaudselt või lausa pimesi. Genereeritud teksti kas ei süveneta või ei ole õpilastel selle kriitiliseks hindamiseks vajalikke teadmisi, mistõttu ei ole tasemetöös piisavalt hästi püstitatud küsimuste puhul tegelikult väga suurt ohtu, et AI kasutamine ei võimalda õpilaste tegelikke võimeid adekvaatselt hinnata. Heaks näiteks oli ülesanne, kus arvestatav hulk õpilasi ei suutnud AI loodud tekstis eristada rohepesu ja rohepööret. Muidugi peab arvestama, et lihtsamaid ülesandeid on AI võimeline näiteks kuvatõmmise abil ise õigesti lahendama, ent praegu seab selle võimaluse massilisele kasutamisele õnneks piirid juturobotite tasuta kontodele seadistatud päevane mahupiirang. Õpilased oskavad arvestada, et kõiki ülesandeid nad ei saa ja ei tasu AI abiga teha.
Vastuste kriitikavaba kopeerimine ei ole ainus AI-ga seotud probleem. Rohkem tähelepanu tasub tundides pöörata ka sellele, et õpilased oskaks AI-d või teisi abivahendeid kasutada õige koha peal. Tulemustest on selge, et oma infovajaduse hindamisega on päris paljudel õpilastel raskusi. Näiteks ei tulda selle peale, et kontrollida enda jaoks võõraid mõisteid või lasta tehisajul parandada enda loodud teksti.
Viimane on aga ääretult tänuväärne võimalus, sest paljudel õpilastel on raskusi arusaadava teksti loomisega. Sotsiaalvaldkonna tasemetöö eesmärk ei ole küll hinnata õpilaste keeleoskust ja seda asjaolu püüti hindamisel igati arvestada, ent möödapääsmatult kuulub kõrg- ja tipptaseme kriteeriumite hulka võime end valdkondlike mõisted korrektselt kasutades selgelt väljendada. Hindajad tõid korduvalt välja, et valdava osa õpilaste eneseväljendusoskus on nii halb, et see paratamatult mõjutab mõtteselgust ja sellega ka vastusele antavat hinnangut. Ühe hindaja sõnul olid 100st hinnatud tööst umbes 5% sellised, millele sai kohe esimese lugemise järel punktid ära panna. Ülejäänud 95% vajasid kas sõnastuse või segase sisu pärast mitmekordset lugemist ja põhjalikku analüüsi.
Lisaks sellele on probleeme ka argumenteerimisoskusega üldiselt. Paljud õpilased ei tunne piisavalt hästi argumendi struktuuri ja hindajate sõnul oli õpilastel raskusi oma väite illustreerimiseks usaldusväärsete näidete leidmisega. Pahatihti olid tõestused ka liiga pealiskaudsed. Üsna levinud oli olukord, kus õpilane küll teadis, et tõestusena on hea kasutada mõne uuringu tulemusi, ent piirdus vastuses kontrolli mittevõimaldava väitega stiilis „uuringud näitavad“. Tasemetöö taustaküsitluse käigus kogutud andmed näitasid, et õpilased, kes puutusid õpingute jooksul pidevalt kokku argumenteerimist nõudvate ülesannetega, saavutasid keskmiselt paremaid tulemusi kui need noored, kes tegid seda väga harva või üldse mitte.
Viimasena jõuab siin tutvustada konkreetselt tervisepädevusega seotud eripära. Kui üldiselt on tüdrukute ja poiste sotsiaalvaldkonna teadmised ja oskused samal tasemel, siis tervisepädevuses on neil statistiliselt oluline tasemevahe, mis ilmneb just baastaseme teadmistes. Iseäranis selge vahe oli kahes ülesandes, millest esimene käsitles terveid, ebaterveid ja ahistavaid suhtemustreid ning teine rasestumisvastaseid vahendeid. Eriliste murekohtadena võib välja tuua näiteks selle, et 5% noormeestest pidas partneri seksuaalsete piiride eiramist suhte normaalseks osaks (vrd 1% tüdrukuid) ja vaid pooled noormehed teavad, et katkestatud suguühe ei ole rasestumisvastane meetod. Samuti on murettekitav hulk neid noori, kelle arvates pakuvad suguhaiguste eest kaitset ka muud vahendid peale kondoomi. Seda, et seksuaalhariduse probleem on pigem üleüldine kui kinni konkreetsetes koolides, näitab fakt, et valimisse kuulunud 28st koolist vaid ühes suutis vähemalt pool osalenud õpilastest rasestumisvastaste vahendite tõhusust õigesti hinnata.
Harno soovib tänada kõiki, kes on tasemetöö valmimisele aastate jooksul kaasa aidanud – meie eksperte, ülesannete koostajaid ja hindajaid. Eriti tänulikud oleme koolidele, kes on vabatahtlikult olnud lahkesti valmis ülesandeid katsetama.
Koolidel ja õpetajatel, kes tahavad enne lõpliku otsuse tegemist süsteemiga natuke lähemalt tutvuda, soovitame oma õpilastega lahendada EIS-is vabas kasutuses olevat „Sotsiaalvaldkonna tasemetöö 12. klassile harjutustesti“, mis suudab tagasisidestada õpilaste infopädevust.
Autor: Haridus- ja Noorteameti õppe kvaliteedi osakonna sotsiaalvaldkonna ekspert Moonika Oll