Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
Meesterahvas istub jalg üle põlve ja kirjutab märkmikusse.
11. sept. 202311. sept. 2023

“Hariduspeegli” veebiseminaride sari tõi kokku sajad õpetajad ja koolijuhid

21.–25. augustini toimus Haridus- ja Noorteameti korraldatud veebiseminaride sari “Hariduspeegel”, mille eesmärk oli koolijuhtidele ning klassi-, aine- ja lasteaiaõpetajatele tutvustada algava õppeaasta üldpädevusteste, lähtetaseme teste, tasemetöid ja eksameid. Tihedatest koolituspäevadest teeb kokkuvõtte haridus- ja noorteameti keele- ja sotsiaalainete hindamisvaldkonna peaspetsialist Karme Beek.

Selle aasta “Hariduspeegli” veebseminaride sari algas 21. augustil koolijuhtkonna päevaga. Huvi oli suur: osalejaid oli üle 150. Kohtumisel anti ülevaate selle õppeaasta hindamisest – kohe algavast tasemetööde perioodist ning selle aasta riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite korraldamisest. Tutvustati hindamisvahendeid, mida õpetaja saab kasutada igapäevases õppetöös saamaks tagasisidet õpilaste edenemisest – üldpädevusteste ja lähtetasemeteste.

  • Lähtetaseme testid on mahukamad ainetestid, mille abil saab õpetaja hinnata, kui hästi on õpilased eelmisel õppeaastal käsitletud teemad omandanud. Need testid sobivad kasutamiseks päris kooliaasta alguses, et täpsustada edasist õppetööd ja leida üles need õpilased, kel on vaja oma eelteadmisi täiendada.
  • Üldpädevustestid  on testid õpilaste toimetuleku tagasisidestamiseks erinevate üldpädevuste kaupa (nt õpipädevus, suhtluspädevus). Pädevuste puhul hinnatakse õpilaste omadusi, millest antud valdkonnas sõltub õpilase toimetulek nii koolis kui elus laiemalt. Tulemused aitavad mõista õpilaste individuaalseid eripärasid  ning märgata eri pädevuste puhul valdkondi, kus õpilane võiks tuge vajada.

22. augustil toimunud võõrkeele ja eesti keele teise keelena õpetajate päeval oli kokku kuus töötuba: inglise, prantsuse, saksa ja vene keele võõrkeelena ning eesti keele teise keelena õpetajatele. Kokku osales 349 valdkonnaga seotud inimest: 150 inglise keele, 24 saksa keele, 15 prantsuse keele, 65 vene keele võõrkeelena, 95 eesti keele teise keelena töötoas.

Võõrkeeltes ja eesti keeles teise keelena on loobutud klassipõhistest testidest ning mindud üle Euroopa Keeleõppe raamdokumendi keeloskustasemete kajastamisele. Nii saab õpetaja õpilaste keeleoskuse tasemest mitmekülgsema tagasiside ning suudab õppeprotsessi õpilase keeleoskusest tulenevalt kujundada.

Töötubades tutvustati algava õppeaasta lähtetaseme teste, tasemetöid ja eksameid. Kõik töötoad olid n-ö sihtkeeles, eesti või vene keelt vahenduskeelena ei kasutatud.

KeelLähtetaseme testTasemetööPõhikooli lõpueksamRiigieksam või rahvusvaheline eksam
Inglise keelA2, B1, B2A2B1B1/B2, CAE
Prantsuse keelA2–B1DELF-eksam B1, B2
Saksa keelA2, B1A2B1Goethe eksam B1, B2
Vene keel võõrkeelenaA2, B1A2B1–
Eesti keel teise keelenaA1, A2, B1, B2A1, A2B1B2

Eraldi rubriigina olid teemaks e-eksamid inglise keeles ja eesti keeles teise keelena. Tutvustati ka e-eksamite ajakava, sisu ja vormi.

  • 17.–20. oktoobril viiakse läbi inglise keele e-riigieksami katseeksam;
  • 6. detsembril eesti keele teise keelena e-riigieksami katseeksam.

Osalema oodatakse 12. klassi ja kutseõppeasutuste 3. kursuse õpilasi üle Eesti. Juba septembrist kutsutakse õpetajaid soovi avaldama uute eksamite hindajateks tulla.

23. augustil toimunud klassiõpetajate päeval jagati infot I ja II kooliastme tasemetööde, lähtetaseme testide ja üldpädevustestide kohta.

24. augustil toimus 6.–12. klassi aineõpetajate päev, kus räägiti peamiselt II–IV kooliastme lähtetaseme testidest, tasemetöödest ja eksamitest.

Eesti keele emakeelena töötoas oli osalejaid saja ringis. Haridusteadlane Triinu Kärbla rääkis tekstimõistmise hindamisest. Seejärel tutvustati II kooliastme tasemetööd, 9. klassi e-katseeksamit, lähtetaseme teste ning jagati tähelepanekuid 2023. aasta eesti keele eksami valimitööde põhjal.

Vene keele töötoas oli osalejaid samuti saja ringis. Tutvustati vene keele emakeelena tasemetööde ja lähtetasemetestide struktuuri ja lahendamise aega. Samuti räägiti valimist ja selle eripärast, küsiti ka, miks kõik HEV õpilased ei pea tasemetööd sooritama. 

Matemaatika töötoas oli osalejaid 122. Tutvustati matemaatika III KA e-testi, gümnaasiumi lähtetaseme teste ja laia matemaatika kursuste teste; õpetajaid kutsuti katsetustes osalema ja tagasisidet andma. Kuulajaid ja huvilisi oli väga palju, palju oli ka küsimusi. Eelkõige tunti huvi, kas matemaatikas minnakse üle e-eksamile ja jagati muret, et testidest saadava mahuka ja põhjaliku tagasiside läbi töötamine õpilastega suurendab liigselt õpetaja töökoormust. Samuti küsiti e-testide arvutiga hindamise tehniliste nüansside kohta. Julgustasime õpetajaid kasutama ka üldpädevusteste, mis võimaldavad õpilasel end hästi tunda ja õppida.

Loodusainete töötoas oli osalejaid 60. Töötuba algas uute III kooliastme loodusainete lähtetaseme testide tutvustamisega. Huvi testide vastu oli suur ning küsiti täpsustavaid küsimusi. I ja II kooliastme loodusõpetuse tasemetöö ülesehitus ja vorm oli kuulajatele tuttav ning küsimusi selles osas ei tekkinud. Küll aga tunti muret õpiraskusega õpilaste toimetuleku pärast – kuivõrd adekvaatne on tasemetöö tulemus, kui õpilase õpiraskus takistab töö õigeaegset lõpetamist. Samuti oli õpetajate murekohaks piisava uurimusliku õppe läbiviimine tingimustes, kus õppekava maht ja sobiliku õppevara (nii õppekirjandus kui ka -vahendid) puudus seda ei võimalda.

Sotsiaalvaldkonna töötoas oli osalejaid 30. Kõigepealt anti ülevaade sellest, kuidas Harno poolt välja töötatud ülesanded, testid ja eksamid aitavad õpilasi ja õpetajaid läbi kooliaasta õppetöös toetada. Seejärel räägiti lähemalt uutest ajaloo lähtetaseme testidest 6.–9. klassidele ning II ja IV kooliastme (6. ja 12. klass) katselistest e-tasemetöödest. Töötoa lõpus arutati lühidalt ka kevadiste põhikooli valikeksamitega seotud küsimusi.

Hariduspeegli veebinaride sarja lõpetas 25. augustil toimunud kohtumine lasteaiaõpetajatega, osalejaid oli veidi üle saja. Kohtumisel tervitas uue õppeaasta alguse puhul lasteaiaõpetajaid ka Tiina Peterson Haridus- ja Teadusministeeriumist. 

Sellel õppeaastal saavad lasteaiaõpetajad kasutada lapse arengu hindamisel uut hindamisvahendit LAHE – lapse arengu hindamise e-vahendit, mis on abiks lasteaiaõpetajale lapse arengu hindamisel viies valdkonnas:  kognitiivsed protsessid, õpipädevus, kõne ja keel, matemaatika ning sotsiaalne pädevus. EISis on kättesaadavad kolm LAHE testi eesti ja vene keeles. Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna peaspetsialist Natalia Tamm andis ülevaate LAHE testidest, näitas EIS-is testide suunamist ning vastas õpetajate küsimustele.

Kõik “Hariduspeegli” töötoad on järelevaadatavad aadressil: https://projektid.edu.ee/pages/viewpage.action?pageId=132153515

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • august 2025
  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!