Artikli autor: eTwinningu programmijuht Kätlin Lepa
eTwinningu suvekool tõi taaskord Pärnusse kokku hulga õppimishimulisi ja rahvusvahelisest projektitööst huvitatud õpetajaid, kes olid valmis saama innustust ja inspiratsiooni uueks õppeaastaks. Harno koolituskeskuse korraldatud suvekool kandis sellel aastal pealkirja “Anna aru, tehisaru” ning nagu pealkiri reedab, siis ei saanud ka meie sellel korral üle ega ümber tehisintellekti temaatikast, mis ühtlasi haakub kenasti ka eTwinningu aasta teemaga „Innovatsioon ja haridus“.
Suvekooli fotogalerii leiad SIIT
AI, millest kogu see kära?
Suvekooli esimesel päeval andis tehisintellekti võidukäigu taustast ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna dekaan Gert Jervan, kes tõdes, et tegelikult ei ole tehisaru arvutiteaduse mõttes midagi uut. Põhjus, miks AI temaatika alles viimase 1,5 aasta jooksul on enamiku inimeste teadvusesse jõudnud, peitub selles, et ärimaalimas suurenesid hüppeliselt rahalised investeeringud erinevate mudelite arendustegevusse ja andmete salvestamise võimekusse. Suurte firmade konkurentsisoov ja tehnoloogia areng on loonud hea pinnase erinevate tehisintellekti mudelite tekkimiseks ning nende laiemale sihtgrupile kättesaadavaks muutmises. Esineja avas põnevalt tehisintellekti arengu tausta, olemust ning tulevikuvaateid.
Gert Jervan juhtis tähelepanu, et tehisaru kasutamisel on ka mitmeid väljakutseid. Näiteks on üks ohtudest seotud turvalisuse ja privaatsusega. Jervan rõhutas, et sel hetkel kui me anname oma andmed tehisintellekti käsutusse, on needtehisaru omad ja me ei saa neid kunagi tagasi võtta. Me ei tea tegelikult, kuidas neid andmeid kasutatakse. Pole vahet, kas tegemist on tasulise või tasuta juturoboti kontoga. Privaatsed andmed võivad küsimusi kavalalt juhtides rändama minna igal juhul. Lisaks tuli kõne alla see, kuidas teha nii, et tehisintellekt täidab neid ülesandeid, mis on meie huvides, mitte algoritmi huvides? Või kuidas olla kindel, et tehisaru tegevus ei oleks kallutatud? Põletavat diskussiooni tekitas ka autoriõiguse küsimus: näiteks arutati ühiselt, et kui ise tekst valmis kirjutada ning lasta juturobotil sõnastust korrigeerida – kas siis jääb autoriks ikkagi inimene? Kes on autor siis, kui teksti valmistab AI ja inimene korrigeerib? Asjakohane viitamine on siinkohal oluline teema, mille osas on ühiskonnal vaja veel kokku leppida.
Tehisintellekti tööriistad teevad õpetaja töö lihtsamaks
Alates kevadest on pikaajalise eTwinningu kogemusega õpetajad ehk eTwinningu eksperdid Ingrid Maadvere (Gustav Adolfi Gümnaasium ja Harno), Mari Tõnisson (Tartu Hiie Kool), Laine Aluoja (Türi Põhikool), Leila Lehtmets (Kose Gümnaasium) ning Meeri Sild (Tallinna Lilleküla Gümnaasium) uurinud ja katsetanud erinevaid AI-l põhinevaid keskkondi. Suvekoolis tutvustasid nad oma töö tulemusi ja taipamisi ning andsid vihjeid, kuidas erinevaid tööriistu saaks eTwinningu projektides ja igapäevases õppetöös nutikalt ära kasutada. Jutuks tulid nii juturobotid, plagiaadituvastus, testid ja viktoriinid, kunst, video ja fotod ning muusika. Ühiselt tõdeti, et ainetundide ja projektide ettevalmistamisel ning läbiviimisel võib tehisaru kasutamine õpetaja jaoks olla suur ajavõit. Mudelid ja vahendid arenevad pidevalt ning oma lemmiku saab igaüks katsetamise käigus välja valida. Mari Tõnisson viib 27. septembril läbi veebiseminari: “Nutikas koostöö: tehisintellekt eTwinningu projektides”, kus tutvustab eri vahendeid lähemalt. Registreerumine
Tehisaru eTwinningu projektides – kas ja kuidas?
Suvekoolis osalejad said praktilise töö käigus kinnitust, et tehisaru võimalusi saab väga kavalalt eTwinningu projektides kasutada. 12 erinevat projektimeeskonda mõtlesid tehisaruga dialoogis välja uusi eTwinningu projekte ja registreerisid need eTwinningu keskkonnas European School Education platvormil (ESEP). Osalejatel oli võimalik välja valida ka oma lemmikud projektid. Näiteks projektis “Elas kord üks AI” loovad lapsed tehisaru abil muinasjutte ning teiste lasteaedade või koolide lapsed helindavad ja illustreerivad need mõne tehisaru tööriista abil. Tulemusena valmib virtuaalraamat atraktiivsete muinasjuttudega. Projektis „Külatelefon“ harjutavad õpilased inglise keeles piltide kirjelduste (prompt) koostamist ning loovad nende põhjal erinevad pilte. Tulemused saadetakse partneritele, kes loovad gruppides piltide kohta omakorda kirjeldused. Õpilased analüüsivad veebikohtumise käigus, millised muutused toimuvad info edastamisel ja kuidas oleks võimalik oma mõtteid täpsemalt väljendada. Kõiki osalejaid julgustati oma projektile rahvusvahelise nüansi andma ja ESEPi keskkonna partneriotsingu alalt mõttekaaslasi ja projekti partnereid leidma. Kuna eTwinningus osalejad on alati pealehakkamist täis, siis juba suvekooli jooksul õnnestus väga mitmel õpetajal oma postitatud ideele hulgaliselt vastuseid saada
eTwinningu põgenemistuba, kvaliteedieksam ja kogemuste nurgake
Suvekooli teisele päevale lisas põnevust Leila Lehtmetsa läbiviidud eTwinningu põgenemistuba Genial.ly keskkonnas, kus osalejad said proovile panna oma teadmised eTwinningu ja ESEPi kohta. Ingrid Maadvere korraldatud kvaliteedieksamil õppisid eTwinnijad lähemalt tundma eTwinningu kvaliteedimudelit ning hindasid selle alusel oma projektitööd. Kvaliteedimudel rõhutab, et iga projekti puhul on oluline mõelda järgmistele valdkondadele:
⦁ partnerite vaheline koostöö;
⦁ IKT vahendite kasutamine (sh GDPR ja autoriõigused);
⦁ õppekava lõimimine;
⦁ pedagoogiline lähenemine (eesmärgid, meetodid);
⦁ tulemused, dokumentatsioon ja levitamine.
Kui soovid oma projekti kvaliteedimudeli kohta rohkem teada, siis siin on Sulle praktiline kontroll-leht.
Pikaajalise rahvusvahelise koostöö kogemusega õpetaja ja eTwinningu mentor Aimi Jõesalu Põlva Gümnaasiumist rääkis oma lugu, kuidas ta uudishimust ja põnevusest ajendatuna aastaid tagasi eTwinninguni ja sealt edasi Erasmus+ koostööni jõudis. Aimi kinnitas, et hea partner on edu võti ning tegelikkuses on võimalik kõiki projekti tegevusi kenasti ainetundidesse integreerida. Ühtlasi näitas Aimi eeskuju ka selles osas, kuidas eTwinningut kenasti Erasmus+ projektidega lõimida. Merike Talli Harno Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuurist tutvustas õpirände rahastamisvõimalusi eesootaval õppeaastal ning kutsus kõiki jälgima taotlustähtaegade infot agentuuri kodulehel.
Suur tänu kõigile innukatele eTwinningu suvekoolis osalejatele, koolitajatele ja ettekandjatele! Usume, et suvekool oli inspiratsiooniks ja andis motivatsiooni algaval uuel õppeaastal eTwinningu võimalusi ja rahvusvahelist projektõpet oma igapäevatöös kasutada. Uute põnevate kohtumisteni!
eTwinning on lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele mõeldud virtuaalne platvorm ning koostöövõrgustik. See võimaldab õppida nii Eesti kui välismaa kolleegidelt, jagada häid kogemusi ning osaleda koos koolide või lasteaedade vahelistes õpiprojektides eTwinningu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN.