Kuku raadio hommikusaates käis külas Harno haridusprogrammide juht Heli Aru-Chabilan, kes tutvustas Erasmus+ programmi värskeid arenguid ja rääkis lähemalt, miks on 2025. aasta Eesti jaoks õpirände mõttes eriti märgiline.
Aru-Chabilan selgitas, et Erasmus+ on Euroopa Liidu poolt rahastatud suur haridusprogramm, mille eesmärk on anda võimalus inimestel õppida ja õpetada ka väljaspool oma koduriiki. „Me võimaldame selle programmi kaudu inimestel Eestist välja minna, aga ka Eestisse tulla,“ ütles ta.
Rohkem kui reis – mõju, mis kestab
Õpiränne ei tähenda vaid mõnenädalast väliskogemust, vaid toob kaasa sügavama muutuse koolikultuuris ja õpetamises. „Mida on väga hea näha, et tegelikult see mõju on hoopis laiem kui ühekordne väljas käimine,“ rääkis Aru-Chabilan. „Suureneb koostöö kooliväliste partneritega, võetakse kasutusele kaasaegsemaid õpetamismeetodeid, viiakse ellu läbimõeldud muudatusi õppeasutustes, tajutakse tolerantsuse kasvu.“
2025. aasta esimese poole tulemused näitavad, et õpirändele on suundumas rekordarv inimesi – kokku üle 6000 õppuri ja haridustöötaja. Üld- ja täiskasvanuhariduses on toetusmaht üle 14 miljoni euro.
Popid sihtkohad ja väärt kogemused
Kuhu Eesti õppurid ja õpetajad siis minna soovivad? „Näiteks kutsehariduses – Prantsusmaa ja Itaalia. Nad väga väärtustavad seda, et nad saavad seal väikestes pagarikodades ja restoranides täiesti teistsugust eriala kultuuri ja professionaalsust kogeda,“ selgitas Aru-Chabilan.
Sama kehtib ka välismaalaste kohta, kes siia tulevad. „Väärtustatakse seda, et meil on väga personaalne kontakt õppejõu ja üliõpilase vahel, meie õpperühmad on suhteliselt väiksemad… ja meil on metsikut loodust, mida Lääne-Euroopas on vähem.“
Aga miks ei kasuta rohkem inimesi seda võimalust?
Kuigi programmis osalemise võimalus on paljudele, kasutab seda praegu vaid umbes 8% Eesti üliõpilastest. „Tõsi on see, et Eesti üliõpilased töötavad ja see muudab selle mõnevõrra keerulisemaks,“ tunnistas Aru-Chabilan. Ometi töötavad ülikoolid selle nimel, et rändeperioode õppetööga paremini sobitada.
Toetused seejuures on märkimisväärsed – Erasmus+ katab reisikulud, elamiskulud ning pakub tuge ka näiteks lastega õppuritele või erivajadustega inimestele. „Sa saad oma lapsed ka sellisesse õpirändesse kaasa võtta,“ kinnitas Aru-Chabilan.
Erasmus+ kui Euroopa suurim õnnestumine?
„Tegelikult öeldakse, et Erasmus+ on Euroopa Liidu kõige edukam programm,“ ütles Aru-Chabilan. „Me tekitame inimestele võimalused – nad näevad, kuidas teistes liikmesriikides elatakse. See võtab mõnes mõttes mõned foobiad maha. Me peaksime seda teistsugust kultuuri nägema, kogema, väärtustama enda oma, aga tunnistama, et me oleme kõik ühesugused inimesed.“
Õpirändes osalemise vormid on mitmekesised – nii õppurid kui ka õpetajad saavad minna vahetusse, töövarjuks või koolitusele. Programmi toetused katavad reisikulu, elamiskulud ning pakuvad lisatuge erivajadustega osalejatele ja peredega õppuritele.
🎧 Kuula saadet järele Kuku raadio arhiivist ja saa teada, kuidas ka sina saad Erasmus+ programmist osa võtta haridustöötajana või noortevaldkonna esindajana.