Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
14. juuli 202514. juuli 2025

Erasmus+ rekordid ja võimalused: Heli Aru-Chabilan Kuku raadios

Kuku raadio hommikusaates käis külas Harno haridusprogrammide juht Heli Aru-Chabilan, kes tutvustas Erasmus+ programmi värskeid arenguid ja rääkis lähemalt, miks on 2025. aasta Eesti jaoks õpirände mõttes eriti märgiline.

Aru-Chabilan selgitas, et Erasmus+ on Euroopa Liidu poolt rahastatud suur haridusprogramm, mille eesmärk on anda võimalus inimestel õppida ja õpetada ka väljaspool oma koduriiki. „Me võimaldame selle programmi kaudu inimestel Eestist välja minna, aga ka Eestisse tulla,“ ütles ta.

Rohkem kui reis – mõju, mis kestab

Õpiränne ei tähenda vaid mõnenädalast väliskogemust, vaid toob kaasa sügavama muutuse koolikultuuris ja õpetamises. „Mida on väga hea näha, et tegelikult see mõju on hoopis laiem kui ühekordne väljas käimine,“ rääkis Aru-Chabilan. „Suureneb koostöö kooliväliste partneritega, võetakse kasutusele kaasaegsemaid õpetamismeetodeid, viiakse ellu läbimõeldud muudatusi õppeasutustes, tajutakse tolerantsuse kasvu.“

2025. aasta esimese poole tulemused näitavad, et õpirändele on suundumas rekordarv inimesi – kokku üle 6000 õppuri ja haridustöötaja. Üld- ja täiskasvanuhariduses on toetusmaht üle 14 miljoni euro.

Popid sihtkohad ja väärt kogemused

Kuhu Eesti õppurid ja õpetajad siis minna soovivad? „Näiteks kutsehariduses – Prantsusmaa ja Itaalia. Nad väga väärtustavad seda, et nad saavad seal väikestes pagarikodades ja restoranides täiesti teistsugust eriala kultuuri ja professionaalsust kogeda,“ selgitas Aru-Chabilan.

Sama kehtib ka välismaalaste kohta, kes siia tulevad. „Väärtustatakse seda, et meil on väga personaalne kontakt õppejõu ja üliõpilase vahel, meie õpperühmad on suhteliselt väiksemad… ja meil on metsikut loodust, mida Lääne-Euroopas on vähem.“

Aga miks ei kasuta rohkem inimesi seda võimalust?

Kuigi programmis osalemise võimalus on paljudele, kasutab seda praegu vaid umbes 8% Eesti üliõpilastest. „Tõsi on see, et Eesti üliõpilased töötavad ja see muudab selle mõnevõrra keerulisemaks,“ tunnistas Aru-Chabilan. Ometi töötavad ülikoolid selle nimel, et rändeperioode õppetööga paremini sobitada.

Toetused seejuures on märkimisväärsed – Erasmus+ katab reisikulud, elamiskulud ning pakub tuge ka näiteks lastega õppuritele või erivajadustega inimestele. „Sa saad oma lapsed ka sellisesse õpirändesse kaasa võtta,“ kinnitas Aru-Chabilan.

Erasmus+ kui Euroopa suurim õnnestumine?

„Tegelikult öeldakse, et Erasmus+ on Euroopa Liidu kõige edukam programm,“ ütles Aru-Chabilan. „Me tekitame inimestele võimalused – nad näevad, kuidas teistes liikmesriikides elatakse. See võtab mõnes mõttes mõned foobiad maha. Me peaksime seda teistsugust kultuuri nägema, kogema, väärtustama enda oma, aga tunnistama, et me oleme kõik ühesugused inimesed.“

Õpirändes osalemise vormid on mitmekesised – nii õppurid kui ka õpetajad saavad minna vahetusse, töövarjuks või koolitusele. Programmi toetused katavad reisikulu, elamiskulud ning pakuvad lisatuge erivajadustega osalejatele ja peredega õppuritele.

🎧 Kuula saadet järele Kuku raadio arhiivist ja saa teada, kuidas ka sina saad Erasmus+ programmist osa võtta haridustöötajana või noortevaldkonna esindajana.

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!