Äsja lõppes Jaapani valitsuskabineti ning programmi “The FY2021 International Youth Development Exchange Program” (INDEX) raames ellu kutsutud rahvusvaheline virtuaalne noortevahetus, kus osalesid noored Eestist, Saksamaalt ja Jaapanist. Tippkohtumise eesmärk oli suurendada kultuuridevahelist solidaarsust ning otsida ühiselt lahendusi, kuidas noorte arvates saaks tänapäevane tehnoloogia ühiskonna arengusse panustada ja lahendada probleeme. INDEX programm on pakkunud Eesti noortele sellelaadset osalusvõimalust juba alates 2006. aastast – kui varasemalt on noortevahetus leidnud aset Jaapanis ja füüsilisel kujul, siis juba teist aastat järjest on noored kohtunud virtuaalselt.
Arutelud toimusid neljas töögrupis, kus katusteemana oli fookuses IT. Näiteks uuriti, kuidas IT lahendused saaksid erinevaid generatsioone haridussüsteemis veelgi enam toetada ning millised võimalused on tehisintellekti kasutamiseks näiteks haiglasüsteemis või erinevates tööstusharudes.
Tartu Ülikooli II kursuse tudeng Eva Liisa Andrejev tõi olulise teemana välja, et lisaks uutele arendustele on oluline keskenduda juba olemasolevate e-lahenduste laialdasemale turundamisele ning nägi potentsiaali just noortelt noortele sihtgrupis turundamise ja kogemuse jagamise osas. “Kui riiklikud uuendused haridussüsteemis võivad olla aeganõudvad, siis näiteks noorte haridusinnovatsiooniteemalised start-up’id võivad oluliselt teemapõhist hoogu juurde anda. Noortevahetus näitas, et selleteemalist inspiratsiooni on Eesti noortel küllaldaselt jagada.”
“Üllatav oli, et meile iseenesestmõistetavad haridusliku sisuga e-keskkonnad nagu nt Moodle ja e-kool tundusid mitte ainult Jaapani vaid ka Saksamaa noortele pisut ulmelise tulevikustsenaariumina. Endal, kuuludes põlvkonda, kes on e-kooliga üles kasvanud, oli tugevaks reality check’iks, et tänased e-lahendused Eesti haridussüsteemis võivad tõepoolest olla maailma kontekstis innovaatilised.” Eesti noorte esindajana Valentina Drianitchkina tõdes, et digitaliseerumise arenguga käib käsikäes ka oskus pöörata tähelepanu võimalikele ohtudele või negatiivsele kitsaskohtadele. Võtmetegurina nähakse nii noorte kui ka täiskasvanute teadlikkuse tõstmist ning haridussüsteemi kaasaegsust.
Olgugi, et viimastel aastatel on virtuaalset õppimist ja koostööd oluliselt rohkem kui varasemalt, hindasid noored virtuaalset rahvusvahelist kogemust kõrgelt. Tallinna Inglise Kolledži gümnasisti Nia Arandi sõnul andis noortevahetusel osalemine hea võimaluse suhelda teistsuguse tausta ja mõttesviisiga noortega. Nii olid ka mõttevahetused mitmekülgsemad ja loodetavasti laialdasemalt rakendatavad. Ka Värska Gümnaasiumis õppiv Tõnn Raudoja nentis, et sellelaadne mugavustsoonist väljatulek mõjus inspireerivalt ka edasisteks rahvusvahelisteks koostööprojektideks.
Noored näevad, et selliseid virtuaalseid noortevahetusi võiks rohkem toimuda. Virtuaalne keskkond pakub rahvusvahelise osalusvõimaluse oluliselt suuremale noortehulgale ning nii saavad veelgi erinevama tausta ja huvide profilliga noored anda panuse nii lokaalsete kui ka globaalsete kitsaskohtade leevendamisele. Selliseid noortele suunatud turvalisi, eesmärgistatud ja solidaarsust suurendavaid rahvusvahelisi osalusvõimalusi võiks toimuda rohkem.
Kokkuvõtvalt omandati noortevahetusel lisaks sisulistele teemadele teadmiseid ka teiste riikide kultuurist, majandus- ja haridussüsteemist. Viimasena jäi kõlama mõte, et noorte hinnangul veelgi suurema vabaduse teemade üle arutlemiseks ja ajurünnakuteks annaksid ka vastavasisulised simulatsioonimängud, mis võimaldaksid probleeme lahendada teiselt positsioonilt, kui ise ollakse.