Laagrikorraldajate võrgustik on Eestis üks kauaaegsemaid ja regulaarsemaid, kes iga-aastaselt koos käivad, et panustada laagrite arengusse. Selleks, et areng ei jääks ainult meie riigi piiresse, käiakse võimalusel ka välismaal õppereisidel, et õppida teiste riikide kogemustest.
Sel korral käisid Eesti laagrikorraldajad Saksamaal Hamburgi ja Bremeni piirkonnas õppereisil, et saada uusi kogemusi ja inspiratsiooni, mida oleks võimalik ka Eestis rakendada. Õppereisil osales 15 inimest üle Eesti – laagrikorraldajad nii püsi- kui projektilaagrite hulgast, Eesti Laagrikorraldajate Liidu esindajad kui ka kohalike omavalitsuste spetsialistid ja Haridus- ja Noorteameti peaekspert Birgit Villum.
Huvitavad järelkasvu kindlustamise võimalused ning online laagrite broneerimissüsteem
Õppereisi raames külastati mitmeid laagribaase, millest eredaim mälestus jäi Camp Adventure Lüneburger Heide kompleksist. Tegemist on väga suure püsilaagriga, mis on eraomanduses ning kuhu mahub igasse vahetusse kuni 800 noort. Töötajaid on selles laagris aastaringselt 10-15, laagrite perioodil kuni 100. Peamine töökeel laagris on inglise keel, kuna igas programmis on ka suuremal või vähemal määral keeleõpet sisse planeeritud. Baasi omanik on suur laagrite fänn, mistõttu käib ta igas vahetuses 2-3 päeva ka koha peal, et suhelda noortega ja lahendada nende muresid. Laagri juhataja Gui on töötanud laagris 10 aastat ning korraldab lisaks külastatud baasile ka teiste baaside tööd, mis neil Saksamaal on. Täiendavalt on avatud üsna hiljuti laagribaasid ka Hispaanias ja Inglismaal.
Camp Adventure laagri süsteem on Eestis olevate püsilaagritega üsna sarnane, ent ka sealt oli Eesti delegatsioonil palju õppida. Lisaks sellele, et delegatsioon sai tutvuda suure laagribaasiga, saadi inspiratsiooni oma laagrite sisustamiseks, tegevuste ideid programmidesse ning kuulda võimalustest, mida laager pakub. Näiteks koolitab Camp Adventure oma personali ise välja, pakkudes 6-kuulist koolitusprogrammi, mille läbimisel väljastatakse osalejatele ka diplomid ja nad saavad õiguse töötada laagrites. Sisuliselt kindlustab laager niimoodi personali järelkasvu ning samas ka turvalisuse kogu laagris. Täiendavalt tutvustas laagri juhataja laagrikorraldajatele nende laagris kasutusel olevat broneerimissüsteemi, mis võimaldab nii osalejatel end registreerida, koguda vajalikke andmeid kui märkida ka laagrivahetuse jooksul toimunud probleemid lapse kohta koheselt üles.
Eesti delegatsioon kutsus Camp Adventure laagri personali ka järgmisele laagrikorraldajate seminar-koolitusele, mis toimub 10.-11.02.2025 Kurgjärve Noortelaagris ning mis oleks järjekorras juba kolmas rahvusvaheline laagrikorraldajate seminar, mis ajaloo vältel toimunud on.
Teine kompleks, mida laagrikorraldajatega külastati, oli Emsland Camp, mis asub peaaegu Hollandi ja Saksamaa piiri ääres ning kuigi nemad ise laagreid ei korralda, on võimalik seal oma laagreid siiski ellu viia. Kompleks on üles ehitatud viimase 7 aasta jooksul ning on keskendunud eelkõige keskkonnasäästlikele majandamisvõimalustele nagu päikeseenergia kasutamine, ainulaadsed küttesüsteemid jmt, mis võimaldab kompleksi muuta ökonoomsemaks. Emslandist saadi mitmeid mõtteid, kuidas oma laagribaasi sisustada ning pani mõtlema teenustele, mida laager saaks pakkuda ka hooajavälisel ajal. Näiteks on Emsland avanud hiljuti ka spaa-ala, mida oleks võimalik ka talveperioodil külastajatele pakkuda.
Foto 2. Emsland Campi omanikud koos Eesti laagrikorraldajatega
Bremeni piirkond soovib Eestiga luua pikaajalise koostööleppe
Bremeni linnavalitsuses tervitas Eesti delegatsiooni noorteosakonna juhataja ning tutvuti sealse piirkonna noorsootöö ja laagrite süsteemiga. Selgus, et Bremeni linn võttis Eesti delegatsiooni vastu väga suurte ootustega, et leida meie seast koostööpartnereid ja luua pikaajalisi koostööleppeid. Kuna Bremeni piirkond on üks Saksamaa vaesemaid, siis linnavalitsus on võtnud laste ja noorte toetamise eraldi tähelepanu alla.
Eesti laagrikorraldajatele tutvustati Bremeni piirkonna laagrite toimimise süsteemi ning kataloogi, mis igal aastal väljastatakse, et informeerida lapsevanemaid, kes muidu infot kätte ei saa. Lisaks on kataloogis toodud välja ka toetused, mida linn võimaldab lapsevanematele, et oma lapsi laagritesse üldse saata saaks.
Väga põnev teema oli kohtumisel ka laagrite kvaliteedimärgis ja -süsteem, mis on Bremeni piirkonnas toiminud juba alates 2014. aastast. Nende poolt loodud süsteem paneb suure vastutuse laagrikorraldajale endale ning eraldi mingit kvaliteedi hindamist läbi ei viida. Laagrikorraldajad kohtuvad aasta jooksul ning vaatavad üle kvaliteedikriteeriumid, mida vajadusel täiendatakse, kuniks kõik osalejad on kriteeriumitega nõus. Kui kriteeriumid on paika pandud, allkirjastavad kõik kvaliteedidokumendi ning seejärel neile väljastatakse kvaliteedimärgis. Kohtumistel veendutakse, et laager päriselt vastab seatud kriteeriumitele. Kui laagrikorraldaja ei osale kahe aasta jooksul ühelgi kohtumisel, võetakse ta kvaliteedimärgise saajate seast maha. Varem mainitud kataloogi lisatakse nii kvaliteedimärgisega kui ilma märgiseta laagrid ning on selgitatud ka seda, mida see märgis tähendab.
Bremeni linna esindajad vahetasid Eesti delegatsiooniga kontakte ning suure tõenäosusega alustatakse 2025. aastal koostöös Eesti Laagrikorraldajate Liiduga pikaajalise koostööga.
Foto 3. Laagrikorraldajad Bremeni linnavalitsuse ja kohalike noorsootööasutuste esindajatega
Õppereis toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti toel.
Autor: Birgit Villum. Fotod: erakogu.