Eesti keelt ja kultuuri õpetatakse tänapäeval erinevates kõrgkoolides nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias, kokku umbes 30 kõrgkoolis. Neist üheksas välisülikoolis töötab praegu Eesti riigi poolt lähetatud eesti keele ja kultuuri lektor. Igal aastal kogunevad lektorid Eestis suveseminarile, et vahetada kogemusi ja kontakte, ennast erialaselt täiendada ning olla Eesti kultuuriruumis.
Viimane lektorite kokkusaamine toimuski 10.-12. augustini Tallinnas ning suveseminarist teeb kokkuvõtte haridus- ja noorteameti stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist Joosep Heinsalu.
Selleaastane Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAV) lektorite suveseminari akadeemilisem osa – erinevad loengud keeleõppest ja -tehnoloogiast, leidsid aset Kalamajas Kunstiakadeemia ruumides. Kohaliku kultuuriga tutvuti ka lähiümbruses – orienteerumine vanalinnas ning teatrikülastus Balti Manufaktuuri hoones.
Suveseminarist osa võtnud lektorid tegutsevad igapäevaselt nii Läti kui Soome ülikoolides, aga ka näiteks Prantsusmaal ja Hiinaski. Tallinnasse kokku tulemisel ei jäetud muidugi kasutamata võimalust jagada häid praktikaid ja kuulata teiste omi, mida rikastasid huvitavad näited tihedast koostööst kohaliku saatkonnaga või ka välistudengitest, kes uurisid Merca punkluulet või Narva tänavanimesid.
Ka EKKAV lektorite ja stipendiaatide endi seast sai nautida põnevaid ettekandeid nagu näiteks Lvivi Ülikooli eesti keele õppejõu Heinike Heinsoo õppematerjalide tutvustus Ukraina teemadel või varasemalt Pekingis tegutsenud eesti keele lektori Helena Metslangi loengut kaasaegsest võõrkeeleõppest koos koostatud õppematerjali tutvustamisega.
Osalejatele oli suur rõõm, et kohal sai viibida ka EKKAV programmi raames väljaantava Estophiluse stipendiumi saaja Bela Rideg, Ungarist. Soravas ja selges eesti keeles peetud ettekanne oma eesti keele õpingute kogemusest ja edasistest uurimisplaanidest oli hea näide eesti keele ja kultuuri välisõppe edukusest. Bela viibib Eestis veel mitu kuud ning tegutseb sel ajal Tallinna Ülikooli juures eesti kirjanduse teemalise uurimusega.
Lisaks oli võimalus nautida silmaringi avardavaid ettekandeid Fred Pussilt, kes tutvustas perekonnaloo uurimise nippe ja tausta; Eesti Keele Instituudist Martin Lutsu ja Helen Kaljumäe loengut eestikeelse keeletehnoloogia arengutest masintõlkes ja kõnetuvastuses ning infosõja teemal käis viimasel seminaripäeval kõnelemas Neeme Raud.
Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe (EKKAVi) raames on Eesti riigi toel välisülikoolidesse lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorid ning jagatakse stipendiume ja õppevara, toetades seeläbi eesti keele õppimist ja õpetamist üle kogu maailma. Välisõppe sihtrühm on välisriikide kõrgkoolides õppivad üliõpilased, välisõppekeskuste asukohariikide arvamusliidrid ja asjatundjad eesti keele ja kultuuri huvilised kogu maailmas.
Loe EKKAVi programmist lähemalt haridus- ja noorteameti kodulehelt.