Kõrghariduse rahvusvahelistumine on läbi teinud taasiseseisvumisaja jooksul suured muutused – kasvanud on nii rahvusvaheliste üliõpilaste kui õppejõudude arv, loodud on stipendiumid ja toetused välismaal kogemuse saamiseks ning normaalsuseks on muutunud rahvusvaheline koostöö nii Euroopa kui maailma ülikoolidega. Eesti ülikoolid on teinud suured sammud ülemaailmsetes ülikoolide edetabelites ja paremusjärjestustes ja keeruline on mõõta kogu panust, mille on andnud Eesti ühiskonna arengusse just meie kõrgharidus.
Välistudengite arv on viimase 15 aasta jooksul kasvanud mitmekordselt. 2008. aastal õppis Eestis umbes 900 tasemeõppe välistudengit, käimasoleval õppeaastal aga üle 5000 välisüliõpilase. Lisaks arvule on märkimisväärne ka see, et aina enam välistudengeid soovib ka pärast õpingute lõppu jääda Eestisse tööle. Näiteks RITA-RÄNNE (RITA-ränne projekt uuris muutuvat tööturgu ja rändest tulenevaid võimalusi ja väljakutseid haridus-, tööturu ja sotsiaalsüsteemis) aruanne ütleb, et selleks, et Eesti riik õpirändelt tulu teeniks, peavad õpirändurid oma teadmisi ka Eesti tööturul rakendama.
Tööturu tutvustamisest
Valdav osa Eestisse jäävatest rahvusvahelistest vilistlastest asuvad tööle iduettevõtetes või rahvusvahelistes ettevõtetes. Paljud välistudengid rääkisid juba kümme aastat tagasi, et sooviks diplomeerituna Eestis töötada, kuid siis oli töövõimaluste arv nii õpingute ajal kui ka õpingutejärgselt palju väiksem.
2020. aastal sai alguse Siseministeeriumi ellu kutsutud projekt, mille eesmärk ongi tasemeõppijatest kolmandatest riikidest välistudengitele Eesti tööturu võimaluste tutvustamine. Projekti AMIF2020-4 kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Eesti Vabariigi Siseministeerium, elluviijaks Balti Uuringute Instituut. Projekti raames on tehtud kümneid infoseminare, koolitusi ja ühisüritusi, mis aitavad kaks poolt, välistudengid ja potentsiaalsed tööandjad omavahel kokku tuua. Projekti juhtkomisjoni kuulub ka Haridus- ja Noorteamet.
Välistudengid ja eesti keel?
Eelpool mainitud RITA-RÄNNE uuring viitas ka sellele, et oluline on tegeleda meetmetega, mis aitaksid Eestis õppivaid välistudengeid praktikale ettevõtetesse ja ka avaliku sektori töökohtadele. Rahvusvahelistes ettevõtetes ja idufirmades, kus välistudengid tööle hakkavad, on töökeeleks peamiselt inglise keel. Avaliku sektori töökohtadel saavad siiski töötada need välistudengid, kes valdavad eesti keelt. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) on aruannetes toonud välja, et välisüliõpilaste jäämist Eestisse tööle soodustaks praktika sooritamine siinsete tööandjate juures, kuid sidusrühmade valmidus toetada välisüliõpilaste tööle rakendamist Eestis ei ole piisav. Ja probleemina tuuakse välja, et Eestisse tööle jäämise peamise takistusena nähakse vähest eesti keele oskust.
Käimasoleval õppeaastal õpib eestikeelsetel õppekavadel bakalaureuse- ja magistritasemel enam kui 200 välisüliõpilast. Siia juurde tulevad ka veel eesti keeles õppivad doktorandid. Kas seda on palju või vähe? Võttes arvesse tasemeõppe välistudengite koguarvu, ei ole seda palju. Kuid aastatega on eesti keeles õppivate välisüliõpilaste arv tõusmas. Eesti keel ei ole keerulisem kui teised keeled. Seda on näha ka Balti Uuringute Instituudi videoseerias, kus Eestis õppinud ning siia ka tööle jäänud välisüliõpilased annavad intervjuud ladusas eesti keeles.
Katerina Chantzi (Kreeka): “Ma nägin, et kui ma saan aru ja ma hakkasin eesti keeles suhtlema, on kergem ja inimesed olid väga avatud ja nad tahavad ka suhelda. Kui lõppes minu (lühiajaline) projekt, siis sain tööle samas organisatsioonis töötajana. Kui ma ei oleks aru saanud ega osanud eesti keelt, ei oleks see olnud võimalik.”
“Van Thai Nguyen (Vietnam): “Hambaarstina arvan, et eesti keele oskus on mulle väga oluline kahel moel. Esiteks seepäast, et pean oma tööl rääkima väga palju patsientidega ja patsiendile on lihtsam, kui räägime eesti keeles. Ja teiseks seepärast, karjääriareng vajab suurepärast eesti keele oskust. Sest enamasti koolitus ja eriti residentuur on eesti keeles. Kui soovin neil osaleda, siis pean eesti keelt oskama.”
Etibar Hasanov (Aserbaidžaan): “Arvan, et on vaja eesti keelt rääkida. See ei ole väga raske. Keele õppimisega kõik muutus. Minu oskused ja minu elu. See muutis kõike.”
Olena Nedozhogina (Ukraina): “Kindlasti aitas mind see, et ma magistrantuuri keskel alustasin eesti keele õpinguid. Võib-olla ma ei räägi kohe, aga tulevikus ma kindlasti räägin! Ja see suhtumine aitas mul tööd saada. Tänu eesti keelele ma tean rohkem inimesi, mu võrgustik on natuke laiem. Ja tänu sellele ma tean võimalustest rohkem ja tunnen ennast tööturul natuke enesekindlamalt. Kui ma olen rohkem eestikeelses keskkonnas, siis läheb ka mu eesti keel paremaks.”
Eesti keel avab uksed
Välisüliõpilased või siis tänaseks juba ka vilistlased nii Aserbaidžaanist kui Kreekast, nii Vietnamist kui Ukrainast on head näited sellest, et eesti keele saavad selgeks inimesed igast maailma nurgast. Eesti keele õpet nii Eestis kui laias maailmas, nii formaalselt kui mitteformaalselt tuleks veelgi enam soodustada ja sellele kaasa aidata. Nagu ütlevad ka välistudengid ise, siis kohaliku keele oskus annab neile rohkem võimalusi nii tööelus kui ka kohaliku kultuuri tundmaõppimisel ning avab uksed uude ja põnevasse maailma ning tugevdab oluliselt nende konkurentsivõimet Eesti tööturul.
Artikli autor Eero Loonurm on projekti AMIF2020-4 juhtkomisjoni liige.
Lisamaterjal:
1) Siseministeeriumi ja Balti Uuringute Instituudi projekt “Kraadiõppuritest kolmandatest riikidest välistudengitele Eesti tööturu võimaluste tutvustamise koolitused ja ühisüritused”
2) Stipendiumid ja toetused Haridus- ja NoorteametisEesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe
3) Eesti kõrghariduse rahvusvaheline tutvustamine