Algallikas: “Terevisioon”, 15. september 2023.
Käimasoleval aastal jagas “Study in Estonia” välistudengitele ligi 1300 komplekti tervitusmaterjale, mida on vähem, kui varasematel aastatel. Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna kõrghariduse valdkonnajuht Eero Loonurm jagas tuleviku väljavaateid Eesti Rahvusringhäälingu saates “Terevisioon”.
Viimastel andmetel on Eesti kõrgkoolides tänavu alustanud õpinguid ligi 1300 uut välistudengit. Haridus- ja noorteameti (Harno) programmijuht Eero Loonurm põhjendas varasemast väiksemat arvu mitme teguri kokkulangemise, kuid eeskätt Venemaa alustatud sõjaga. Ära langenud Venemaa asemel otsib Eesti nüüd uusi välistudengite sihtriike.
Loonurme sõnul on koroonakriisi mõju välistudengite arvule pigem kõrvaline. Põhiliselt vähendas nende hulka Ukrainas toimuv sõda. “Venemaa on olnud algusest peale üks Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide sihtriikidest. Oleme sinna meeletult palju investeerinud,” selgitas ta saates “Terevisioon”. Kui varem saabus Eestisse hulganisti tudengeid Pihkva ja Peterburi piirkonnast ning Moskvast, siis praegu on nii-öelda Vene turg täiesti ära langenud.
Teisalt avaldub sõja mõju Eesti geograafilises asendis. “Tudengid vaatavad maailmakaarti. Nad näevad, et me oleme siiski päris lähedal sellele sõjapiirkonnale. On neid, kes kaaluvad mitme riigi vahel ja siis Eesti jääb võib-olla sealt välja,” kirjeldas Loonurm.
Muude tegurite seas mõjutas välisüliõpilaste otsuseid programmijuhi sõnul ka inflatsioon ja kasvanud elukallidus. Samuti langes sellega kokku mitme toetusmeetme lõpp. “Näiteks sai lõpu üks suurem rahastusprogramm Dora+, mis toetas nii Eesti õppijaid välismaal kui ka välismaa õppijaid Eestis Euroopa Liidu struktuurivahenditest,” osutas ta.
Eelmise õppeaasta seisuga moodustasid välistudengid kõigist Eesti üliõpilastest 11 protsenti. Tänavused andmed saabuvad Loonurme sõnul novembris. “[Senine] statistika tähendab, et igast 100 õppijast, kes õpib Eesti kõrgkoolides, on 11 välismaalased,” märkis ta.
Eestis praegu õppivast umbes 5000 välisõppurist õpib programmi juhi sõnul üle 200 eestikeelsetel õppekavadel. “Kõige rohkem on meil välismagistrante. Samas selle nimel on ka ülikoolid, riik ja meie pingutanud 10–15 aastat,” osutas ta.
Väide, et igalt poolt maailmast on lihtne Eestisse õppima tulla, Loonurme sõnul ei päde. “Välisüliõpilased tulevad siia pikaajalise viisaga,” põhjendas ta. Sellist viisat on hõlbus hankida mõnest Euroopa Liidu saatkonnast, kuid näiteks kogu Lõuna-Ameerika mandril pole Eestil ühtegi diplomaatilist esindust.
“Lõunaameeriklase teekond Eestisse on väga pikk, sest ta peab minema selleks lähimasse Eesti konsulaaresindusse, mis on Ameerika Ühendriikides,” kirjeldas programmijuht. Sellisel juhul võibki tudengi jaoks näiteks Eesti, Soome ja Rootsi vahel valides kaalukeeleks saada viisa taotlemise lihtsus.
Eesti ise lähtub välisüliõpilaste sihtriike valides aga kolmest põhikriteeriumist. “Esiteks [loeb] üleüldse mingisugune Eesti riigi tuntus nendes piirkondades,” sõnas Loonurm. Teiseks on oluline konsulaarteenuse olemasolu sihtriigis. Kolmandaks vaatab Eesti Loonurme sõnul iga riigi profiili: “Vaatame, kas sealt üldse minnakse välismaale õppima, ja kui suur on tõenäosus, et [õppurid] pärast õpingute lõppu sooviks ka Eestisse tööle jääda.”
Kuigi Venemaalt enam Eestisse uusi üliõpilasi ei saabu, on võimalus siia tulla Valgevene tudengitel. “Nende numbrid ei ole kunagi olnud suured. Valgevene ei ole ka olnud meile sihtriik. Seevastu Venemaa on olnud alati,” selgitas Loonurm.
Nüüd valmistubki HARNO koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga uueks rahastusperioodiks ja otsib uusi sihtriike. “Me võtame alati ette pika plaani. Mitte üheks aastaks, vaid võtame ette kolme kuni viie aasta programmi miinimumi,” märkis programmijuht.
Artikkel avaldati esmakordselt 15. septembril ERR portaalis “Novaator”.
Lisalugemist:
Harno. 2023
https://www.harno.ee/uudised/ligi-1300-uut-tasemeoppe-valistudengit-said-study-estonia-sooja-tervituse
Eero Loonurm. ERR 2022
https://www.err.ee/1608827395/eero-loonurm-valisuliopilase-eestisse-saabumise-lihtsuse-muudist
Eero Loonurm. ERR 2021
https://www.err.ee/1608165832/eero-loonurm-sisserandest-ja-opirande-tegelikust-panusest-uhiskonda