Kui HARNO E-koolikoti tiim aasta alguses digitaalse õppevara konkursi välja kuulutas, ei osanud keegi sellist tulemust oodata – konkursile esitati ligi 400 võistlustööd.
2020. aastal toimunud konkursi meeldiva kogemuse tuules – seda nentisid nii osalejad tagasisides kui ka korraldajad – otsustati, et ka 2021. aastal tuleb digitaalsete õppematerjalide konkurss korraldada. Mis saaks olla E-koolikotile parem kingitus 5. sünnipäeva puhul kui mitte uue digitaalse õppevaraga täienemine!
Õppevara portaali ootavad käesoleval aastal teisedki põnevad „kingitused“ – sügiseks saab E-koolikott uue välisilme ja nüüdisajastatud tehnilise platvormi. On, mida oodata.
Sarnaselt eelmise konkursiga, mis oli mõeldud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajatele, oli ka seekordne samade tingimusete ja eesmärgiga ning toimus mitmes etapis. Kui mullu laekus veidi üle saja kaastöö, siis seekord saadeti kokku ligi 400 võistlustööd, mis ületas eelmise aasta tulemuse pea neljakordselt.
Praegune distantsõppe olukord on mõjutanud õppimist ja õpetamist just digitaalsete vahendite ja õppevara kasutamise mõttes. Õpetajatelt on õppevormi muutus nõudnud teistsugust ettevalmistust õppetundideks ning suurendanud töökoormust, samas on uus olukord suuresti arendanud nende digioskusi. E-koolikoti konkursi edu aga kinnitab, et õpetajad on valmis teistega oma loodud õppematerjale jagama.
Parimaid noppeid kolmest haridusastmest
Suur tänu kõigile konkursil osalejatele, et meie ühine õppevara andmebaas – või raamatukogu – E-koolikott.ee ‒ taas kord väärt õppevaraga täienes ja valik mitmekesisemaks muutus. E-koolikoti esilehelt on leitav valik konkursil edukalt osalenud töödest. Allpool püüan tuua näited eraldi iga haridusastme tähelepanuväärsetest materjalidest.
Laekunud kaastöödest moodustas lõviosa üldhariduse ehk 1.‒12. klassile mõeldud õppevara (75%). Esiletõstmist väärivat õppevara on rohkelt. Näiteks Kertu Torn ja Merle Kons esitasid mõlemad mitu väärt õppematerjali. Lillekasvatusprojekt „Sibulast lilleks“ on suurepärane lõimiv materjal, kus on rohkelt tegevust ja ülesandeid. Rohkem nende õppevara leiate E-koolikotist autori nime järgi otsides. Ka Marju Türnpu on teinud ära väga suure töö – tema „Valik elu- ja toimetulekuõppe teemakäsitlusi“ sisaldab rikkalikku toimetulekuõppes käsitletavate teemade valikut, ülesande- ja töövõtete tüüpe ning juurde on lisatud õpetaja metoodiline juhend. Rõõm on tõdeda, et oma õppevara laadisid E-koolikotti üles ka eelmist konkurssi mahukate ja kvaliteetsete töödega kostitanud õpetajad. Üks selline on Sirje Nootre, kelle „Lonks luulet. Ports proosat. Poeetika“ koondab hea valiku materjale nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiklasside luulekäsitluse tundideks.
Alushariduses esitati sel aastal konkursile märkimisväärselt rohkem töid kui eelmisele. Loomulikult on igal haridusastmel oma eripära, kuid alusharidus on nii sihtrühma kui ka õppekava aspektist paras pähkel, mis puudutab digitaalse õppevara loomist. Aga õpetajad on nutikad ja konkursile laekud mitmeid põnevaid töid. Näiteks koostasid Tallinna Luha lasteaia õpetajad väärt õpijuhise robootika- ja IKT-vahendite kasutamiseks. Nende „Robootika ja IKT-vahendite õpijuhis“ annab õpetajale suure valiku häid, nii teksti kui ka videona esitatud juhiseid, millele toetuda. Rita Šumljanski õppematerjal „Kahesuunalise keelekümblusrühma laps tutvub tihase ja leevikesega“ on hea struktuuriga paras amps uut infot, kus vaimne tegevus vaheldub liikumise, laulu ja naljaga. Sarnaselt eelmise materjaliga on Karin Tuvikene loonud õppematerjali „Aastaajad“, kus on esikohal lõiming mitmesuguste teadmiste ja oskuste arendamiseks.
Kutsehariduse õppematerjalide arv jäi eelmise aastaga võrreldes samale tasemele, kuid õppematerjalide hulga asemel on olulisem välja tuua nende kõrge kvaliteet. Eriliselt tahan seekord esile tõsta Haapsalu kutsehariduskesksust, kus õpetajad tunduvad digitaalsete õppevara loomises ühtlaselt heal tasemel olevat. Terviklik ja hästi liigendatud õppevara aitab õppimist köitvamaks muuta. Hea näide on Janne Muuli „Keedrite ja lukkude õmblemine“ või Aili Tervoneni „Suurköögi einekorra planeerimine“. Margit Ojaots on koostanud õppematerjali matemaatika, eesti keele ja karjääriõpetuse ning informaatika ühisprojektiks: „Hoone esimese korruse renoveerimine“. See on hea näide matemaatikas õpitu rakendamisest tööelus.
Eraldi ja haridusastme üleselt tasub välja tuua, et seekordsel konkursil andis hindamiskomisjon välja ka eriauhindu. Mitme tervikliku saksa keele harjutusvara kogumiku eest pälvis eripreemia Kalle Lina. Samuti pole E-koolikott ainus, kel sel aastal veidi tähtsam sünnipäev on – hindamiskomisjon pidas silmas ka saabuvat Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 30. sünnipäeva. Sel puhul väärib äramärkimist Aleksandra Novaševkaja õppematerjali „24 февраля – День независимости Эстонии“, mis on hea vastavat kultuuritausta avav materjal.
E-koolikott – mitmekesise õppevara varamu
E-koolikoti kaudu õppematerjale jagades rikastub õppevaramaastik. Meie eesmärk taolisi konkursse ja tegevusi korraldades on tõsta õpetajate sellekohast julgust, kindlust ja teadmisi. Hästi võtab selle kokku kolleegi soovitusel konkursil osalenud Tartu kutsehariduskeskuse õpetaja Gerly Sepping: „Ei ole varem E-koolikotti üldse kasutanud, kuid nüüd tean, kust võiks leida ja ka ise materjale üles laadida. Usun, et tänu sellele keskkonnale saavad koolid ja õpetajad omavahel rohkem koostööd teha.“
Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames läbi viidud konkursi auhinnafond oli kokku 20 000 eurot. Kuna võistlustöid laekus palju ning võistlussõel oli tihe, võttis konkursi hindamiskomisjon, mis koosnes haridus- ja noorteameti ning Eesti haridustehnoloogide liidu esindajatest, vastu otsuse seda suurendada 10%.
Suur tänu veel kord kõigile, kes konkursile oma õppematerjalid esitasid! Osalejatega võetakse ühendust ja antakse personaalset tagasisidet, sest hea digitaalse õppematerjali teekond ei lõpe selle avaldamisega – head materjalid elavad edasi ning täienevad ja muutuvad ajas vastavalt vajadusele.
Konkursil osalejad vastavad – miks on uue õppevara loomine Teie jaoks vajalik või oluline?
Kertu Torn: Õppevara loomine on minu jaoks põnev ja loominguline tegevus. Mulle meeldib erinevaid õppekeskkondi katsetada ja tunnen ennast arvutimaailmas üsna kindlalt. Uut õppevara loon tegelikult üsna tihti, kuna tunnen, et tahan õpilastele pakkuda midagi visuaalsemat, sageli ka rohkem lõimuvat ning sellega mitmekesistada õppetunde.
Liisi Rüü: Elame väga kiiresti muutuvas maailmas ja õpilastele on vaja jagada kaasaegseid teadmisi ning oskusi viisil, mis neid kõnetab. Kutsekoolis töötades olen mõistnud ka asjaolu, et just kutseõppe läbiviimiseks vajalik õppevara on tihti puudu. Eriti, mis puudutab erialase inglise keele õpet.
Kalle Lina: Uue materjali loomine on harilikult tingitud konkreetsest vajadusest. Harjutusi tehes mõtlengi eelkõige oma õpilaste vajadustele. Kui need sobivad minu õpilastele, siis sobivad need ka kolleegide õpilastele. Aeg-ajalt tuleb kolleegidelt tänu. Ja mitte ainult. Olen väga tänulik neile ka parandusettepanekute eest. See on motiveeriv koostöö.
Rita Šumljanski: Minule isiklikult ei meeldi korrata tegevusi lastega mida ma juba olen kunagi teinud, tahan pidevalt midagi muuta või täiendada. Ja ilma uue õppevarata kuidagi ei saa. Nüüd, tänu konkursile olen ma oma teadmistes nii rikas, et oskan koostada ka digiõppevara.
Marju Türnpu: Toimetuleku õpilastele suunatud õppevara on vähe, seepärast peavad õpetajad palju ise tegema. Aastate jooksul on kogunenud nn sahtlisse (tänapäeval siiski arvutisse 🙂 ) suur hulk materjali, mida olen oma õpilastega läbi teinud. On olnud aega ja tahtmist neid kohendada/parandada. Loodan, et kellelegi on nendest ehk abi.
Aivar Meldre: Mitmel põhjusel: aitab teemat koondada, aitab paremini minu visiooni antud kursusest/teemast realiseerida. Ka on see väljakutse ning mulle väljakutsed meeldivad. Lisaks tunnen, et häid asju, sh häid materjale, tuleb teistega jagada.
Epp Tohver: Uue õppevara loomine on minu jaoks huvitav, saan katsetada erinevaid digikeskkondi, animatsioonide ja videote tegemist. Samuti on see vajalik matemaatikatunni põnevamaks muutmiseks ja õpilaste motiveerimiseks. Matemaatikal on ju ühiskonnas võrdlemisi halb kuvand, seda peetakse raskeks, igavaks ja tüütuks. Seetõttu olen oma materjalides püüdnud matemaatikat teiste ainetega lõimida (astronoomia, robootika, kunst). Loodan, et see aitab mõningal määral vastata õpilaste tavapärasele küsimusele: “Aga kus mul päriselus seda keerulist matemaatikat vaja läheb?”
Ele Nurk: Otsin iga päev oma töös huvitavaid lahendusi ja lähenemisi, et õpilastele õppeprotsess nauditavaks teha.
Aare Mehiste: Uue õppevara loomine hoiab ennastki n-ö ree peal, sa töötad asjad ikkagi paremini läbi, kui teed mingit avalikku õppematerjali inimestele jagamiseks. Töötad läbi tähendab, et kahtled ja kustutad ja sõnastad ümber, muudad kujundust ja siis muudad terve lõigu sisu, jätad asja sinna paika ja hakkad jälle uut heade mõtete lainet ootama.
Mirjam Puumeister
Harno üldhariduse õppevara peaspetsialist