E-eksamid on viimasel aastal olnud üheks kuumemaks teemaks haridusvaldkonnas. Paide Arvamusfestivalil toimunud Juhtimisteatri* ja Heiti Pakki eest veetud arutelu tõi kokku õpetajad, lapsevanemad, õppijad ja hariduseksperdid, et luua arusaam, millised on erinevate osapoolte hetkenägemus ja hirmud seoses e-eksamitega ning järjest enam digitaliseeruva haridusmaastikuga. Tundub, et valdavalt on erinevad osapooled mõistnud, et e-eksamitele üleminek on paratamatu samm digiajastu suunas. Siiski toob see kaasa küsimusi ja väljakutseid, mida ei saa tähelepanuta jätta.
Muutuste juhtimine ja õpetajate roll
E-eksamitele üleminek üldhariduskoolis on kahtlemata suur muudatus, mis nõuab haridussüsteemi ja õpetajate tugevat pühendumist. Arutelus toodi esile, et õpetajad on ülemineku võtmeisikud – nende suhtumine ja valmisolek määravad suuresti selle, kui sujuv saab üleminek olema ning millise seisukoha kujundavad õpilased nende kõrval. Suured muutused, nagu näiteks e-eksamid, toovad kaasa määramatust, mis tekitab loomulikult stressi. Õpetajate seas levinud hirmud, et e-eksamid muudavad nende töö ebaoluliseks või vähendavad nende autoriteeti, on just need tunded, mida tuleb aruteludes adekvaatselt käsitleda. Hirmu ja ärevust ei tohi ignoreerida.
Samas selgus ka, et õpetajate kriitika e-eksamite suhtes on tihti murede ja oletuste segu, mis võib väljenduda liialdatult. Siiski ei ole lahenduseks nende hirmude minimeerimine, vaid pigem kuulamine ja arutamine. Vaid sel viisil on võimalik viia õpetajate ja sealt edasi ka õpilasteni arusaam, et muutused haridustehnoloogias ei vähenda õpetajate tähtsust, vaid pigem kujundavad nende rolli ümber.
Lapsevanemad ja koostöö koolidega
Teine oluline aruteluteema puudutas lapsevanemate ja koolide vahelist koostööd. E-eksamite puhul on lapsevanemate teadlikkus ja hoiakud väga erinevad. On vanemaid, kelle jaoks on uued digilahendused loomulik osa igapäevaelust ning kes toetavad seetõttu ka eksamite digitaliseerimist. Teised aga tunnevad suurt muret näiteks oma lapse andmete anonüümsuse ja eksamikeskkonna turvalisuse üle. Kuna lapsevanemad saavad koolielu ja õppetöö kohta suuresti infot õpetajatelt, on oluline, et õpetajatest saaksid sõnumisaadikud, kes suudaksid lapsevanematele jagada pädevat informatsiooni ning lükata ümber väärarusaamu.
Keskendudes õpilaste digioskustele, leiti, et baasteadmised tehnoloogia kasutamise kohta peaks õpilane omandama nii kodust kui ka ainetundidest, kus digilahenduste kasutamine on õppetöö loomulik osa. Kool ei peaks looma eraldi arvutitunde ning kulutama väärtuslikku aega, et õpetada noortele tehnoloogia põhitõdesid, vaid keskenduma sellele, kuidas neid oskusi (nt info otsimine veebist ja pikemate kirjatükkide kirjutamine) kasutada õppetöös ja e-eksamitel.
E-eksamite eelised ja murekohad
Muidugi on e-eksamitel olulised eelised, mida ei tohi murede ja riskide varju jätta. Näiteks on e-eksamid õpilase jaoks anonüümsemad ja objektiivsemad, muutes hindamise läbipaistvamaks. Samuti toimub hindamine ja tulemuste töötlemine kiiremini, mis võimaldab õpilastele kiiremat tagasisidet. Ometi ei saa me hetkel veel tähelepanuta jätta tehnoloogilisi riske nagu andmete kadumine või tehnilised vead eksamite ajal.
Kõige olulisem on aga see, et õpetajate ärevus võib kanduda edasi õpilastele, kelle jaoks ju e-eksamid mõeldud on. Kuigi tehnoloogiapõlvkonnale on e-vahendite kasutamine loomulik, tuleks tähelepanu pöörata ka nende oskuste arendamisele, mis ei puuduta lihtsalt veebis mängimist ja sõpradega suhtlemist, vaid aitavad neil tulevikus iseseisvalt elus hakkama saada.
Koostöö ja otsused haridusmuutuse kontekstis
Arutelu lõppjäreldused rõhutasid, et e-eksamite edukas rakendamine sõltub üheselt selgetest otsustest ja osapoolte koostööst. Üksmeel valitseb selle osas, et eksam peab mõõtma ja peegeldama eluks vajalikke 21. sajandi pädevusi oskusi, millest üks on kindlasti ka digipädevus.
Seega on e-eksamile üleminek loomulik ja vajalik muudatus. Samas on e-eksamil ka laiemalt haridusmaastikku kujundav roll ning selles osas on e-eksam hetkel veel kaugemal seisvate uuenduste jäämäe nähtav tipp. Digitaalses vormis lõpueksami sooritamise kaudu saab mõjutada kogu tulevikuhariduse arengut, mis kestab palju kauem kui konkreetne üleminek ühelt eksami vormilt teisele.
E-eksameid puudutavatesse aruteludesse tuleb tuua rahustav ja toetav toon, et nii õpetajad kui ka õpilased tunneksid end muutustes kindlamalt. Sellises mastaabis muutused vajavad kõigi osapoolte pühendumist ja koostööd. See tähendab, et iga osapool peab nägema suuremat pilti ning tegema koostööd ühise eesmärgi nimel – pakkuda noortele parimat võimalikku haridust tulevikuks. Kahtlemata toob see kaasa väljakutseid, aga need muutused on hädavajalikud, et haridus vastaks kaasaegse maailma nõudmistele.
* Juhtimisteatri formaat – õpetlik/näitlik stseen pannakse kokku päriselu tõikadest, viiakse teatri võtmesse, mängitakse ette, nopitakse sealt olulised teemad, mida vaatajatega koos analüüsitakse. Selline protsess võimaldab emotsionaalselt laetud teemat kaasa elades kõrvalt vaadata, emotsioonidest läbi näha ja siis detailides läbi mõelda. Arvamusfestivali eesmärke arvestades tagati võimalikult suure hulga osalejate aktiivsus sellega, et osalejad said oma seisukohti väljendada mitmete valikutega hääletades võimalikult paljudes küsimustes, mistõttu individuaalseteks sõnavõttudeks kulus vähem aega. Sellega anti võimalus arutelul avatud küsimused edasi töötamiseks ja järele mõtlemiseks kaasa võtta. Eesmärgiks oli mõtteid ja valikuid suunata, mitte lõplikke seisukohti kujundada.
Autorid: Kärt Pärtel, Haridus- ja Noorteameti programmijuht ja Heiti Pakk, Juhtimisteatri eestvedaja
Kõiki Arvamusfestivali arutelusid saab järel kuulata siit: https://soundcloud.com/arvamusfestival