Artikli autor: Madli Leikop
Pliiatsite, vildikate ja vesivärvidega joonistada on kindlasti tore, aga digikeskkonnas joonistamisega kätt proovida on omamoodi põnev ning uudne kunstikogemus. 2022. aasta lõpus kutsus Haridus- ja Noorteamet ning õpetajate rahvusvahelise koostöö võrgustik eTwinningu lasteaialapsi ja kooliõpilasi ühisjoonistamise võistlusele, et ühiselt unistades ja digikeskkonnas joonistades harjutada koostööd ning arendada digipädevusi. Unistada ja joonistada tuli sellest, mida noored kõige paremini teavad ning tunnevad – koolist, täpsemalt unistuste koolist. „Meie unistuste kool“ – nii kõlas võistluse teema. Eriline oli võistluse juures see, et joonistused pidid valmima ühise tööna: üks alustab, teine jätkab, kolmas lisab oma ideed. Iga joonistuse juures pidi töötama vähemalt kaks õpilast.
500 joonistajat ja 107 tööd
Võistlusele esitati kokku 107 tööd, millesse panustas kokku üle 500 lapse. Võistluse tulemused on kättesaadavad Harno kodulehel. Lasteaialastelt saabus ühistöös valminuna seitse pilti, 1.–4. klassi õpilastelt 65 ja 5.–9. klassi õpilastelt 35 joonistust. Kõik tööd kinnitasid, et lastele meeldib koolis käia, unistada ning koostööd teha. Digitaalne joonistamine oli paljudele esmakordne kogemus. Populaarseimad joonistamiskeskkonnad olid Draw.Chat, Magma, Kleki, Sumopaint, Colorillo, Google Drawings. Ja mõned võistlusel osalenud meeskonnad oli suisa rahvusvahelised.
Veebruaris toimunud eTwinningu veebiseminaril „Kuidas joonistada unistusi“ jagasid võistlusel osalemise ja digikeskkonnas ühisjoonistamise kogemusi õpetajad ja eTwinningu mentorid Marika Viks Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Signe Reidla Peetri Lasteaed-Põhikoolist ja Surju Koolist ning Eve Saare Jüri Gümnaasiumist.
Põltsamaa Ühisgümnaasium ühendas võistluse rahvusvahelise projektiga
Marika Viksi sõnul sai ta võistluse käigus veelkord kinnitust, eTwinningu õpetaja saab olla iga õpetaja, kellel selleks tahtmist on. “Et õppimine oleks huvitav, olen alati otsinud uusi võimalusi. Joonistusvõistlust tegin koos kolleegiga. Sidusime selle NordPlus projektiga, kus osalesid Eesti, Läti ja Leedu noored. Uurisime, kuidas kunsti ja IT-d ühendada,” selgitas Viks. Et novembris olid projektipartnerid just Põltsamaa Ühisgümnaasiumis külas, siis toimuski võistlusest osavõtt rahvusvahelistes rühmades. Alustuseks tehti ajurünnak, otsiti positiivseid sõnu, mis kooliga seoses meelde tulevad. Arutleti, millist rolli mängib kool igapäevaelus ja leiti, et kool on nagu teine kodu. “Siis hakkasime joonistama rühmades. Kasutasime Draw.chat keskkonda, pärast laadisime tööd üles. Suuri probleeme lastel ei tekkinud, aga aega oleks rohkem vaja olnud, et Draw.chat keskkonda paremini tundma õppida. Uudne oli ka, et tuli mitmekesi koos joonistada,” rääkis Marika Viks. Lõpuks valiti parimaks unistuste kooliks rohelusse uppuv koolimaja ja värvikas ning lapsemeelne koolimaja. “Lapsed ütlesid, et selles koolis on botaanikaaed, kooli katus ja aatrium on klaasist. Koolis on purskkaev ja rohelusse uppuvad nn pesad, kus saab puhata. Lapsemeelses koolimajas on palju värve ja koolist saab väljuda liumäed mööda,” tõi Marika Viks näiteks.
Lastele ühistöö meeldis
Signe Reidla ütles samuti, et nemad võtsid võistlusest osa eTwinningu projekti abil “Drawing Together”. Selles osalesid Surju kooli ja Peetri kooli 2.–9. Klassi õpilased ning projektipartnerid Kreekast ja Hispaaniast. “Tutvusime õpilastega erinevate keskkondadega, valisime välja Kleki.com, sumopaint, sumo.app keskkonnad. Kokku valmis ühistööna 15–16 pilti,” rääkis Reidla. “Meie unistuse koolis on palju tegemist. Kooli juures lendab droon, mis jälgib laste tegevusi. Kooli ümber on atraktsioonid, mida saab kasutada igal ajal. Kindlasti peaks koolis olema veepark. Koolis on väga head söögid, koolis saab ööbida. Unistuste kool võiks meenutada lossi, kus oleksid hästi erksad värvid. Õppimine toimub ainult koolis, kodutöid ei tohiks anda,” tõi Signe Reidla näiteks. Ta lisas, et lapsed vajasid töö käigus natuke abi salvestamise ja jagamise osas, kõik muu toimis. Lastele selline ühistöö meeldis.
Lõpeta mu joonistus!
Eve Saare oma õpilastega kasutas samuti eTwinningu projekti “Finish My Drawing”. Projektis osalesid Jüri gümnaasiumi digiringi õpilased, projektipartnerid olid Türgist ja Slovakkiast. “Tahtsin kindlasti teha seda eTwinningu projektina, et katsetada uut eTwinningu keskkonda. Kõik võttis palju aega. Alustasime programmide tutvustamisega: Colorillo, Draw.Chat, Paint, Revelation Natural Art,” kõneles Eve Saare. Töid otsustati jagada Padleti seinal: partnerkooli õpilased valisid kellegi joonistuse, täiendasid seda ja lisasid omakorda Padleti seinale. 4. Kokku valmis 25–26 tööd. Unistuste kooli kohta ütlesid õpilased sama, mis eespoolgi: et koolis oleks palju rohelust, et seal oleks mõnus õppida, et oleks puhkehetke võimalusi. “See oli meie koolis üks esimesi veebi teel toimunud konkursse, ja õpilastele väga meeldis digikeskkonnas joonistada,” sõnas Eve Saare.
Võistlus arendas koostööoskusi
eTwinningu mentorid tõdesid, et õpilaste motiveerimisega ei olnud muret, digikeskkonnad olid piisavalt põnevad ja ka võimalus koos ideid välja pakkuda ja teoks teha köitis lapsi. Põhiliselt joonistati arvutihiire abil, aga kasutati ka puutetundlikke ekraane. Kasutati vaba ligipääsuga keskkondi, kus sai kohe tegutsema hakata. Laste jaoks oli oluline, et tulemus oli kohe nähtav ja jääv. Ei olnud nii, et keegi andis suurema panuse ja keegi väiksema, see oli ühistöö. “Alguses ei saanud asja kohe käima, aga kui esimesed kriipsud said tõmmatud, läks kiiresti. Koos arutelmine, ideede jagamine, ülesannete jagamine – see kõik arendas koostööoskusi,” sõnas Eve Saare kokkuvõtteks.
Veebiseminar on järelevaadatav Harno Youtube’i kanalil Link: Kuidas joonistada unistusi
eTwinning on veebipõhine kogukond rahvusvahelist projektõpet armastavatele õpetajatele. Rohkem infot eTwinningu kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt. Selleks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks. Kuni neli korda aastas ilmub ka eTwinningu uudiskiri, mille jälgijaks saab hakata SIIN. Etwinnignu programmi elluviimist kaasrahastab Euroopa Liit.