Et saada aimu, milline on õpetajate kogemus digioskuste lõimimisega ainetundi, küsisid teema kohta Harno ProgeTiigri programmijuht Kirke Kasari ja IKT hariduse projektijuht Mariell Miilvee Tartu Erakooli (TERA) õpetajatelt Siiri Mugralt ja Helena Sallertilt.
Siiri töötab Tartu Erakoolis haridustehnoloogi ja informaatikaõpetajana. Oma õpetajateed alustas ta kuus aastat tagasi inglise keele õpetajana, kuid huvi digiteemade vastu ja digipädevuse väärtustamine hariduses on kujundanud tema igapäevatöö just selliseks nagu see täna on. Digioskusi on ta oma ainetundidesse lõiminud algusest peale. Näiteks lihtsamad infootsingud, esitluste ja kujunduste koostamine, kinnistavate mängude või rakenduste kasutamine ning tundide rikastamine erinevate robootikavahenditega. Siiri eesmärk on, et õpilased tajuksid digivahendit eelkõige kasuliku tööriistana, mitte ainult mängimise või videote vaatamise vahendina. Igapäevaselt toetab ta Tartu Erakooli õpetajaid ka digivahendite ja digipädevuse lõimimisel ainetundidesse.
Helena on Tartu Erakoolis töötanud inglise keele õpetajana üheksa aastat. Tema sõnul on TERA digivõimekus väga hea ning fakt, et igal õpilasel on personaalne iPad, võimaldab tundidesse palju digitegevusi lõimida. Kõige enam on Helena lõiminud algklassi inglise keele tunde informaatikaga. Kuigi ta töötab peamiselt nooremate lastega, on robotite ja erinevate digikeskkondade kasutamine inglise keele õpetamisel olnud edukas.
Millist lisaväärtust näed ainetevahelisel lõimimisel?
Siiri: Ainetevaheline lõimimine aitab õpilasel paremini näha tervikpilti maailma toimimisest. Kui anname neile aga ainult üksikuid teadmiste tükke ilma seostamata, kuidas need päriselus tervikuna toimivad, on õppimise mõtestamine ja väärtustamine õpilase jaoks keerulisem. Usun, et see on üks eluliselt oluline oskus, mis kujundab edukat ja kohanemisvõimelist inimest.
Helena: Ainete lõimimine annab õpitavale suurema tähenduse. Sageli küsivad õpilased „Milleks seda vaja on?“ ja lõimimine aitab sellele vastata. Näiteks matemaatika on praktiline, kui tuleb köögis midagi mõõta ja arvutada. Digioskuste lõimimine on tuleviku karjääride jaoks äärmiselt vajalik ning lisab ainetele praktilist väärtust.
Kuidas tajud Eesti õpetajate valmisolekut integreerida digioskusi oma õppeainetesse?
Siiri: Valmisolek on kindlasti olemas, kuid praktikas rakendamine on tihti keeruline. Uued asjad tunduvad alguses hirmutavad ja ajakulukad. Aeg ongi üks peamine ressurss, millest õpetajatel puudu jääb. Kui koolikeskkonnas on aga olemas vahendid ja personal, kes on valmis õpetajaid koolitama ja toetama, siis on õpetajad kindlasti ka altimad neid võimalusi oma tundides rakendama. Õnneks näevad õpetajad ka ise üha rohkem, et erinevad lõimingud on võimalus, kuidas õpilasi toetada ning oma tundi mitmekesisemaks muuta. Teisalt võimaldavad erinevad digivahendid ja rakendused ka õpetaja enda tööd kiiremaks ja mugavamaks muuta.
Helena: Oleneb kindlasti vahendite olemasolust ja pakutavast toest. Kui koolis on digivahendid kättesaadavad, on õpetajad ka altimad neid kasutama. Tundidesse variatsiooni toomine on alati tervitatav, aga pigem jääb õpetajatel puudu oskustest ja ajast. Õpetajad on pigem praktilised – kui neile näidata, kuidas digivahendeid saab tundides kasutada ning kui kollektiivis on ka olemas inimene, kes saab neid toetada ja juhendada, oleks nende valmisolek kindlasti suurem.
Miks on oluline arendada õpilaste digioskusi ka teistes õppeainetes peale informaatika?
Siiri: Digipädevuste arendamine erinevates ainetes aitab paremini neid oskusi rakendada ja arendada. Informaatika tund on hea võimalus anda õpilastele edasi teoreetilised ja praktilised oskused. Ainetundides nende võimekuste rakendamine anna neile oskustele sisu ja õpilased saavad taaskord aimu sellest, kuidas maailm tervikuna toimib ning millised on erinevad võimalused õppetöö rikastamiseks ning erinevate pädevuste sidumiseks. Seeläbi kasvab jälle ka nägemus sellest, kuidas on võimalik iseenda tööd ja toimetamisi efektiivsemaks muuta. Lisaks on õpilastel niiviisi võimalus saada oluliselt suurem kogemuste pagas ning laiem silmaring.
Helena: Kuna digioskused on nii suur osa meie igapäevaelust, siis on ainult mõistlik, et ka koolis saab digioskuseid rakendada teistes õppeainetes peale informaatika. Info otsimist ja allikakriitilisuse arendamist saab kasutada pea igas teises õppeaines. Need on ka need päriselulised oskused, mida meie ühiskonnas on pea igal inimesel tulevikus vaja. Digipädevused aitavad ka õpilasel ennast aidata. Eelkõige aitavad need kasvatada ennastjuhtivat õpilast, kes ei pea iga asja käima õpetajalt küsimas, vaid võib ka ise proovida probleeme lahendada ja ennast proovile panna.
Kirjelda, kuidas lõimid oma ainetundi informaatikat? Too konkreetseid näiteid.
Siiri: Kui alustasin õpetajatööd inglise keele õpetajana, siis kasutasin alati ära võimalust suunata õpilasi internetist lisainfot otsima. Olen märganud, et info otsimine ja töötlemine on üks neist oskustest, mis ehk meie jaoks võib olla iseenesest mõistetav, kuid õpilaste jaoks vajab harjutamist ning näpunäiteid. Hiljem kasutasime infootsinguid ära juba erinevate esitluste ning praktiliste projektide tegemiseks.
Lisaks kasutasin oma ainetundides ka erinevaid robootikavahendeid, et õpetada lihtsamaid programmeerimisvõtteid ning kinnistada sõnavara. Eriti hästi toimib see pisematega, kellele selline mänguline lähenemine õppimist põnevamaks ja edulisemaks teeb.
Haridustehnoloogina püüan leida erinevaid keskkondi, mida aineõpetajad saavad oma tundides rakendada. Teisalt püüan leida koostöövõimalusi informaatikaõpetajate ja aineõpetajate vahel – luua informaatikatunnis tehnilised oskused ja tugi ning saada aineõpetajalt see praktiline sisend. Seni oleme leidnud koostöövõimalusi näiteks esitluste loomiseks, tabelarvutuse õppimiseks, videotöötluse põhimõtete praktiseerimiseks ja erinevate robootikavahendite kasutamiseks, viimast nii ebareeglipäraste tegusõnade ja kujundite õppimiseks kui ka prügi sorteerimise selgitamiseks.
Helena: Kuna meie koolis on igal õpilasel personaalne iPad, on meil keskmisest rohkem tundides (vähemalt inglise keeles) digivahendite kasutamist. Õpetan ise küll pigem algkooli (aga ka 5.-6. klassi) õpilasi, aga ka pisikeste lastega on võimalik informaatikat ainetundi tuua.
1. klassis saame juba näiteks kasutada sõnavara õppimise äppe nagu DuoABC, Epic jms. Samuti saame kasutada platvorme nagu Seesaw, kuhu õpilased saavad ka distantsilt õppides üles laadida videoklippe ja ülesandeid.
2. ja 3. klassis jätkuvad samad äpid, aga oleme ka katsetanud videotöötlust (greenscreeni kasutamist) ning oleme ka tunnis kasutanud Beebote, Spherosid, Osmosid. 3 klass saab ka juba hakkama lihtsama inglisekeelse info otsimisega Googlest.
4. klassis oleme kasutanud AI-d (just Canva oma), et oma lugusid/luuletusi illustreerida. Samuti saab 4. klass edukalt hakkama Google Docsi ja Google Slidesi kasutamisega esitluste jaoks.
5.-6. klass kasutab väga palju iPadi info otsinguks ning esitluste tegemiseks. Oleme ka kasutanud ChatGPT-d, et kirjatükkide jaoks mõtteid koguda.
Kuidas võiks motiveerida aineõpetajaid käsitlema informaatikaga seotud oskusi oma tundides?
Siiri: Ma arvan, et aineõpetajate jaoks on oluline, et neil oleks olemas usaldusväärne tugi, kelle poole küsimuste ja muredega pöörduda ning kiirelt vastuseid saada. Olgu selleks siis koolis toimetav haridustehnoloog, IT-personal või mõni kolleeg, kes end digivaldkonnas tugevamalt tunneb.
Olen oma kooli õpetajate hulgas märganud, et olulist rolli mängib kambavaim. Kui on aineõpetajate seltskonnas keegi, kes erinevaid võimalusi ja vahendeid agaralt ära kasutab ja oma elevust ning toimetamisi ka teistega jagab, siis on ka teised õpetajad altimad võimalustest kinni haarama ja neid ka oma ainetundides rakendama.
Helena: Esiteks, tuleks õpetajaid veidi koolitada. Neile näidata, et informaatikaga seotud oskuste integreerimine ei ole üldse nii raske kui see võib tunduda. Võimalik, et mõni õpetaja on huvitatud, aga tunneb, et see on suur lisatöö ja ettevõtmine. Tegelikult on digioskuste arendamine tunnis õpilastele põnev ning suures plaanis on see abiks nii õpetajale kui ka õpilastele. Teiseks – praktiliste võimaluste välja toomine on ka kindlasti suur abi – õpetajad on ülekoormatud ning sellest oleks suur abi kui neile oleks puust ja punaseks ette toodud viisid, kuidas nad saaksid neid oskuseid oma tundides arendada.
Kuidas võiks välja näha koostöö õpetajate vahel lõimitud tundide planeerimisel ja läbiviimisel?
Siiri: Siin võiks heaks lähtepunktiks olla koostöö ainevaldkonna sees. Kui õpetajatele mõnda keskkonda või vahendit tutvustada, saavad nad oma ainevaldkonnas mõtteid ja kogemusi jagades leida neile praktilise sisendi ja loodud ideid ainetundides rakendada. Teisalt olen ise saanud informaatikõpetajana olla see algataja ning käinud aineõpetajatega erinevaid teemasid läbi rääkimas ning otsinud võimalust lõiminguks. Haridustehnoloogina näen siin olulist rolli heal koostööl ja õpetajate järjepideval koolitamisel ning mingil määral ka nö selgitustööl, miks ja milleks midagi teha. Seega selline segu erinevatest komponentidest.
Helena: Ühine koostööaeg (kasvõi kord kuus), mis on juba tunniplaani planeeritud oleks hea algus. Siis saaksid õpetajad rahulikult aja võtta, et üle vaadata mis väljundid ja eesmärgid õpetajatel eri ainetes on ning kuidas neid ühildada annaks. Kõige lihtsam oleks viia läbi mõni projekt. Näiteks bioloogias mingit teemat võttes saavad õpilased hiljem arvutitunnis selle kohta ettekande teha ning selle kohta lisainfot otsida. Või näiteks, meie koolis algavad 5. klassis õpilastel inglise keeles raamatuesitlused. Tegime koostööd arvutiõpetuse õpetajatega ning nemad käisid õpilastega koos üle viisid kus ja kuidas esitlust teha saab, kuidas seda vormistada.
Kokkuvõtteks
Digioskuste lõimimine erinevatesse ainetundidesse on oluline, et valmistada õpilasi ette tänapäeva maailmas toimetulekuks. Loodetavasti pakkus antud intervjuu ideid ja inspiratsiooni, kuidas alustada või laiendada digitegevuste kasutamist õppetöös.