Usalduse tähtsus noorsootöös on välja toodud nii Eesti kui välismaa uuringutes. Usaldusliku suhte olemasolu toetab noore heaolu ja enesehoidu, tõstab õppeedukast, koostöövõimekust ja pühendumust ning kasvatab usku inimestesse ja institutsioonidesse. Ometigi on Eesti noorte usaldus nii teistesse inimestesse kui ka institutsioonidesse langustrendis. Saab küsida, kuidas noorsootöö kui kontekstist sõltuv ja suhetel põhinev praktika saaks noorte ning ühiskonna vahelist usaldust tugevdada.
Rubriik: Noored
Laagrid arendavad noortes eluks vajalikke oskusi
Laagrite mõju hindamist piloteeriti esmakordselt 2022. aastal. Mõjuhindamisel annavad noored vabas vormis vastused selle kohta, mis muutused nendega laagris osalemise tulemusel on toimunud. Sellele järgneb laagrikasvatajate tagasiside, üldpädevuste kaardistamine ning välisekspertide hinnang. Selgunud vastuste põhjal saab laagri meeskond arutada parenduskohti ja vajadusel nende sisseviimist.
Noortekeskuste olukord Eestis on kirju
Noortekeskused on oluline osa Eesti noorsootööst, pakkudes noortele turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks, uute oskuste õppimiseks ja sotsiaalsete sidemete loomiseks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös Balti Uuringute Instituudiga on teinud ülevaate Eesti noortekeskuste üsnagi kirjust hetkeolukorrast 2023-2024 aastal. Millised on Eesti noortekeskused ja nende töötajad?
Noorteuuringute andmebaas varasemast veelgi rikkalikum!
Nagu igal sügisel on ka sel aastal Eesti noorteuuringute andmebaas täienenud värskete publikatsioonidega. Seekord lisandus andmebaasi 78 uut publikatsiooni, mis tähendab, et ühtekokku on andmebaasi vahendusel võimalik tutvuda koguni ligi 970 uurimistööga, mis keskenduvad Eesti noortele ja noortevaldkonnale.
Valimaskäimine vähendab noorte töötust
Väide, et noortel, kes käivad valimas, võib tulevikus olla lihtsam tööd leida, tundub esmapilgul meelevaldne. Ometi peitub selles tõetera: varane kodanikuaktiivsus ja tegutsemistahe kasvatavad noores julgust kujundada oma elu.
Noorte osalusele annab hoogu noorsootööasutuste ja kooli koostöö
Valimised on demokraatia pidupäev. Eesti on üks vähestest progressiivsetest riikidest maailmas, kus juba 16-aastastel on võimalik osaleda oma kodukoha volikogu valimisel. Vähe sellest, Eesti noored paistavad rahvusvahelistes uuringutes (näiteks kodanikuhariduse uuring ICCS) silma ka heade ühiskonnaalaste teadmiste poolest. Ometi on skeptikud olnud kahtlevad, kas 16-aastastel on olemas piisav ettevalmistus niivõrd kaaluka valiku langetamiseks nagu seda on osalemine demokraatlikel valimistel.
Kuidas noorega poliitikast rääkida?
Kui peres on teismeline, on üsna kindel, et enne valimisi jõuab poliitika ka õhtusöögilaua äärde, olgu selle ajendiks mõni TikTokis nähtud klipp, koolis tekkinud vaidlus või mõte, et “kõik poliitikud on niikuinii ühesugused”. Vanemana võib tekkida küsimus: kuidas reageerida nii, et arutelu ei lõppeks uksepauguga?
Madala haridustasemega noorte osakaal on vähenenud, hariduslik lõhe rahvuste vahel viimastel aastatel suurenenud
Statistikaameti värsked andmed näitavad, et madala haridustasemega noori on 7% võrra vähem kui kaheksa aastat tagasi. Viimasel neljal aastal on nende noorte osakaal püsinud peaaegu muutumatuna, jäädes ligikaudu 15,6% juurde. Madala haridustasemega noorte osakaal on suurem maalistes piirkondades, noorte meeste hulgas ja vene ning ukraina rahvusest noorte seas.
Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuded – kellele ja milleks?
Kes on noortevaldkonna töötaja? Professionaalne, koostöine, noorte vajadustest lähtuv ja nende arengu toetaja – need on vaid mõned märksõnad. Kuigi valdkonna poliitikat on kujundatud juba ligi 35 aastat, on töötajate ettevalmistus seinast seina ja ka oskus noortega töötada ja neile turvalist keskkonda tagada väga ebaühtlane.
Noorte hääl peab jõudma otsusteni
Kui noorte arvamus jõuab otsusteni, muutuvad poliitikad täpsemaks ja usaldus riigi vastu tugevamaks. Eestis on noortevolikogusid ja erinevaid osalusvorme juba olemas, kuid nende mõju on ebaühtlane. Mõnes vallas on noortevolikogu väga aktiivne, mõnes tagasihoidlik. Meie väljakutse on hoolitseda, et noortelt saabuks ettepanekuid ja et need jõuaksid ka otsusteni, kirjutab Liia Kass, Harno noorteosalusprogrammi projektijuht.